TERIS AGhYMDAGhYLAR TEKETIRESI
Songhy kezderi tek sheteldik emes, otandyq búqaralyq aqparat qúraldarynyng betterinde de Islam turaly әngime qozghala qalsa boldy «lankester» degen qosymshanyng qúlaghyn qyltityp qoi dәstýrge ainalyp bara jatyr. Qúddy, myna bir dýniyede bolyp jatqan barlyq jantýrshigerlik qylmystar men jarylystardy úiymdastyrushy, jýzege asyrushy, dem berushi de músylmandar dep ashyq aitpaghanymen, sebep-saldaryn Hazireti Múhammed (s.gh.s) payghambarymyzdyng ýmbetterinen tapqysy keletinin astarlap jetkizushiler sany kýn ótken sayyn kóbeye týsude.
JAU JAGhADAN ALGhANDA...
«Jau jaghadan alghanda, bóri etekten alady» demekshi, solardyng qatarynda teologiya men geologiyanyng ara jigin ajyrata almaytyn ózimizding dýmsheler de jýr. Orystyng úly jazushysy Lev Tolstoydyn «Men aqyldymyn, sanalymyn degen adamnyng eng songhy taban tireytin jeri - islam» degen saliqaly tújyrymyn miyna sinire almay, tar jerdegi taraqannyng kebin keship, jan baghyp jýrgender qazaqtyng senim birligine, haq dinining arasyna ot jaghu ýshin baryn salyp-aq keledi. Sayasattanushy Núrlan Erimbetov aitqanday: « Qazaqty әbden bólshektep bittik qoy. Qalanyng qazaghy, dalanyng qazaghy, bay qazaq, kedey qazaq, til bilmeytin kosmopolit qazaq, naghyz qazaq, dinshil qazaq, ateist qazaq dep. Endi qazaqtar islamnyng ishinde bóline bastady. Sufist, uahab, salafiyt, quranit t.b. dep. Búl masqara ghoy!». Ókinishke qaray, ziyaly qauym da, elining ertenin oilaytyndar da qanshama «attandaghanymen» bólshekteu júmystary jymysqy týrde әli de jalghasuda.
Eldigimizdi, memlekettigimizding ara jigin aiqyndaytyn til men din arasyndaghy bólinushilik, teketires týbi opa bermeydi. Qazaq qazaq bolghaly imandylyqty, ýlkendi syilap, kishige qamqor boludy, kisining ala jibin attamaudy, әlsizderdi, qarttardy qamqorlyqtan qagha beris qaldyrmaudy ómirlik tәrbiyesinin ózegi etip, úrpaqtan úrpaqqa jalghastyryp keledi. Sondyqtan da qasiyetti Payghambarymyz úsynghan Jaratqan IYemizding haq dini-Islamdy jatyrqamay, jan-jýregimizben qabyldadyq. Músylman әlemining Ata Zanyna ainalghan Qúran Kәrimning әrbir sýrelerinen kók bóri úrpaghynyn ósip-órkendeuining sara jolyn taptyq. Mynau dýniyede jasaghan is-әreketimizge týbi jauap beretinimizdi, ómirimizdegi bolyp jatqan barlyq jaqsylyqtar men jamandyqtyng niyetimizge say jýzege asyrylyp jatqanyn, baylyq pen joqshylyqtyn synaq ekenin jadymyzda saqtaudamyz. «Satylmaytyn nәrse joq, tek әrqaysysynyng óz qúny bar» degen órkeniyet qaghidatynan erikti týrde bas tartyp, sanany túrmysqa biyletpeuge tyrystyq.
Moyynymyzgha qúldyq qamytyn kiygizip, 70 jyl boyy biylegen kenestik kezeng túsynda da haq dinimizden bas tarqan joqpyz. Meshitter jabylyp, talqandalyp, moldalarymyz qughyndalyp, músylmanshylyq turaly kópshilik aldynda әngime aitudyng ózi ýlken qatarge aparyp soqtyratynyna qaramatstan Allanyng esimin jýregimizde saqtadyq. Jәhnamnyng azabynan qoryqtyq. Aq pen qaranyn, jaqsylyq pen jamandyqtyn, halal men haramnyn, kýna men sauaptyn ara jigitin ajyrata alatyn úrpaq tәrbiyeleuge tyrysyp keldik.
«Aqqa qúday jaq» demekshi, ateystik, shaytany qogham aqyry óz qazghan orgha ózi qúlady. Ata-babamyz armandaghan egemendikke qol jetti. Kók bayraghymyz tóbemizde jelbirip, tәuelsizdigimizdi býkil әlem júrtshylyghy moyyndady. Osynyng barlyghy bizding әli de sana-sezimimizben týsine almay jatqan, biraqta aiday aqiqat, Jaratqan IYemizding qúldaryna bergen bagha jetpes baylyghy, qadirin bilsek, sarqylmas qazynasy ekendigin úmytpaghanymyz jón. Solay bola túrsa da, demokratiya tuyn jelbiretip, órkeniyet kóshining aldynghy shebine shyghamyz dep kerneyletip-syrnaylatyp jýrgen kezde qasiyetti dinimizdin arasyna syna týsirip alghanymyzdy keshirek týsingendeymiz. «Dúshpanyndy jenging kelse-úrpaghyn tәrbiyele» degen shyghys danalyghyn músylmandargha qarsy paydalanghan islam jaulary niyeti týzu, týsinigi tómen jastarymyzdy qataryna tartyp, endi ózimizge qarsy qoiyda. San ghasyrlar boyy úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp kele jatqan salt -dәstýrimizdi, әdebiyetimiz ben mәdeniyetimizdi, ónerimizdi, tarihymyzdy mansúq etu nasihaty arqyly әkesine balasyn, anasyna qyzyn jau qyldy.
Últ mýddesin, tilin, dinin qorghaghysy kelgen azamattarymyzdyng taqymyn taydyryp, abyroyyn tógetin ne bir qiytúrqy әreketter arqyly biylik, sayasat sahnasynan yghystyru keninen etek aluda. Memlekettik tildi bilmeytin, bilgisi de kelmeytin, qazaq degen halyq bolmasa eshkimge kerek emestigin úghynbaytyn, últy- qazaq, jan-jýregi- mәngýrt-dýbaralar atqa mindi. Toqsan toghyz qazaq otyryp aramyzdaghy bir basqa últ ókiline bola oryssha sóileudi әli qoya almay kelemiz. Sol ýshin bizding abyroyymyzdy kóterip, rahmet aityp jatqan eshkim joq. Qayta, Italiyalyq kәsipker, jihankez Renaliu Gaspirin siyaqtylar: «Men әlemning 141 elin aralaghan adammyn. Solardyng ishinde óz memleketinde óz tilinde ómir sýre almay otyrghan beyshara halyqty kórdim. Ol – qazaqtar» dep, tabalap emes, týsinbey, namyssyzdyghymyzgha kýiine tanghaldy. Sol Renaliuding jerlesi, oishyl N.Makiavelli: «Úzaq uaqyt qúldyqta bolghan halyq eline degen qúshtarlyqtan, patriotizm men imandylyqtan aiyrylyp, kóngish, jaltaq, tilalghysh, jaghympaz bolady»-dese, ózimizding aghamyz, marqúm Aqseleu Seydimbektin: «Otarshyldyq zardabyn kóp tartqan halyqtyng óz jýregi ózine qarsy shyghady» degen oitýrtkileri sanamyzdy qamshylap, namysymyzdy shargha janyghanday.
Jezókshelik pen nәpsiqúmarlyqty, arsyzdyq pen zorlyq-zombylyqty, maskýnemdik pen nashaqorlyqty jarnamalaytyn arzanqoldy óner tuyndylaryn jasaushy rejisser, suretshi, әrtisterding týkirse týkirigi jerge týspey túr. Imaniy qúndylyqtarymyzdy tómendetip, sayqal sezimning jetegine sýireleytin osynau dýniyelerdi atasy men kelini, enesi men kýieu balasy tyghylyp otyryp qaraytyn dәrejege jetkenimizdi nesine jasyramyz. Sol arqyly ibaly qyzdarymyzdy ardan júrday etip, erteng elin qorghaytyn úldarymyzdy tómen etektilerding qataryna ózderimiz qosyp jatqanymyzdy kim ótirik dey alady. Bizding osynday olqylyqtarymyzdy tiyimdi paydalanghan әsire dinshilder elimizdi «takfiyr», yaghyny (kәpir) memleketterding qataryna qosyp , halifat iydeyasyn ashyq nasihattauda.Úldarymyz ben qyzdarymyz әke-sheshelerin, bauyrlaryn, jaryn, bala-shaghalaryn tastap, bizge ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn Siriyagha baryp soghysyp jatqany búqaralyq aqparat qúraldarynda kýn sayyn jariyalanyp jatyr. Solardyng qatarynda atyraulyq jastardyng da az emes ekeni kónilge kirbing úyalatady.
Jastardyng sanasyn ulap, mәngýrttendiru ýshin shetelden әkelingen psihotroptyq dәri-dәrmekterding kóptep qoldanylyp jatqany da shyndyq. Olardy qabyldaghan kez-kelgen adam azghana uaqyttyng ishinde «әmirleri» men «qojayyndarynyn» aitqanyn eki etpeytin qúlaq kesti qúly bolyp shygha keledi. Ýrey iydeologiyasy men sana manipulyasiyasy әdisteri de adasyp jýrgenderdi qaqapangha týsiruding taptyrmas tәsiline ainaldy.
KEShE KELGEN TOQALDAR...
«Keshe kelgen toqaldar, shómish alyp qoqandar» demekshi, kýni keshe namazgha jyghylyp, qoldaryna taspih ústaghandaryna mәz bolyp, sholaq balaq shalbar kiygen úldarymyz ben aidyng kýni amanda qara jamylyp, ýsti-basyn túmshalaghan qyzdarymyzdy kósheden kórgen kezde eriksiz qynjylugha tura keledi. Birdeme deseng , bitti, pәlege qalasyn. «Áueli maskýnemdering men jezókshelerindi, jemqor sheneuinikterindi, ana tilinde sóileuge arlanatyn mәngýrtterindi, nashaqor úldaryng men kindigin ashyp, qoghamdyq oryndarda jýretin qyzdaryndy týzep al» dep, auyzyna qaqpaq qoyady. Keybireulerining ata-analary: «Kóshe kezip, araq iship, júmyssyz sandalghannan, teris te bolsa din jolynda jýrgeni dúrys. Áyteuir, ýige aqsha әkeledi»-dep te uәj aitady. Bylay qarasan, olardyng sózderininde jany bar. Bireuge birdeme ýiretuing ýshin, әueli ózing birdeme biluing kerek. Tәtti ómirge elegizip azghyndyqqa úshyraghandar da, qúlqynynyng qúlyna ainalghan jemqorlar da qoghamymyzda jeterlik. Zinaqorlyqty tabys kózine ainaldyryp otyrghandardyn, týske deyin imam, týsten keyin Ivan bolyp jýrgen moldalarymyzdyn siyrek te bolsa kezdesip qalatynyn da joqqa shygharmaymyz. Jogharghy oqu orynyn bitirip, júmyssyz jýrgen jastarymyz qanshama?
Basqa jerdi bilmeymin, bizding Atyrauda úyaly telefon, kóterme-bólshek saudasynyn ýshten bir bóligi dәstýrli emes diny aghym ókilderining qolynda. Osy sauda oryndary arqyly kýnine milliondaghan aqsha týsip, onyng belgili bir bóligi óz qatarlaryna qarjydan tapshylyq kórip jýrgenderdi tartugha júmsalatyny boyamasyz shyndyq. Keybir supermarketterde satushylargha teris aghymdy nasihattaytyn kiyimder kiygeni ýshin negizigi jalaqysynan bólek, aiyna 40-tan 50 myng tengege deyin qosymsha aqy tólenedi. Oghan missionerler arqyly keletin qarajatty qossanyz, olardyng týpki oilaryn jýzege asyru ýshin aqshadan eshqanday tapshylyq kórmeytinine kóziniz jetedi.
Songhy kezderi «Meshitterde namaz oqityndardyng sany ósip keledi. Shýkir, imandylyqqa bet búrghandar kóbeide» dep,nemqúraydlylyqqa beleng aldyryp bara jatqan siyaqtymyz. Shyn mәninde, sol júma namazy kezinde Alla ýiining ishi-syrtyna syimay ketetin jamaghattyng qanshasy Ábu Haniba mazzabynda, qanshasynyng «Hizb-ut Tahriyr», «Tablighy Jamaghat», «Uahabiy», «Qúranshylar» , «Djund әl-Halifat» («Halifat sarbazdary») ekenin saralap, zerdelep jatqan eshkim joq.
Songhy «Djund әl-Halifat» («Halifat sarbazdary») toby mýshelerinin arab telearnalaryna beynerolik shygharyp, elimizdegi din turaly zannyng kýshin jongghan shaqyrghandyghy turaly kezinde BAQ qúraldary arqyly jariyalandy. Beynerolikte betterin býrkemelegen 4 sarbaz «Qazaqstannyng din turaly zanynda memlekettik oryndarda namaz oqyp, oramal taghyp jýruge tiym salynghan. Egerde búl ústanymdarynyzdan bas tartpasanyzdar, biz sizderge qarsy әreket jasay bastaymyz»-dep, qoqan-loqy kórsetedi. Kóp keshikpey búl top 2011 jyldyng qazan aiynyng 31-shi júldyzynda Atyrau qalasynda eki jarylys jasap, qarasha aiynyng 12-shi júldyzynda Taraz qalasynda qúqyq qorghau organdary qyzmetkerlerine lankestik jabuyl jasady. Osy oqighalargha qatysty barlyq jauapkershilikti óz moyyndaryna alady. Sózden iske kóshken atalmysh topty 30-shy qarashada Atyrau qalalyq soty terroristik úiym dep tanyp, onyng Qazaqstan aumaghynda qandayma bolmasyn is-әreket jasauyna tyiym saldy.
Astana ,Aqtóbe, Atyrau, Taraz, Qúlsary qalalarynda jasalghan lankestik әreketke qatystylardyn basym bóligi diny týsinigi tómen, oi-órisi tayaz, ata-babalarymyzdyn san ghasyrlar boyy ústanghan senim rәsimderin joqqa shygharushylar, yaghyny dәstýrli dinimizge qarsy shyghyp teketireske týsken teris aghymdaghylar. Olardyng kózdegen maqsattary-qoghamdyq qúrylysty shayqaltyp, biylikti qoldaryna alu.
Sóz sony
Yqylym zamannan beri qazaqtar dinine berik halyq. Ne bir tar jol tayghaq keshulerdi bastarynan ótkerse de tilin de , dinin de satpaghan. Basqa dindi qabyldamaghan. Moyyndamaghan. Óitkeni senimi berik, imany taza bolatyn. Sóitken dinimiz elimiz tәuelsizdik alghan tústa toqsan toghyz dinning qúrsauynda qaldy. «Hizb-ut Tahriyr», «Tablighy Jamaghat», «Uahabiy», «Qúranshylar», «Djund әl-Halifat» («Halifat sarbazdaryn» aitpaghannyng ózinde Bahayzm senimi, satanizm shirkeui, Hara Krishna, Búdda, Sayntologiya t.t.. aghymdardyn ókilderi tapaydyng tal týsinde qarakóz bauyrlarymyzdy ata dinderinen bezdirip, óz qatarlaryna tartuda.
Endi ne istemek kerek? Osylaysha auyzymyzdy ashyp kózimizdi júmyp, kýndelikti iship-jegenimizge mәz bolyp jýrgende egemendigimizden de, dinimizden de, tilimizden de aiyrylyp, taghy bireulerding bodanyna ainalmasymyzgha kim kepildik beredi? Lankestik pen ekstremizmge qarsy baghyttalghan 2013-2017 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama boyynsha bólingen 103,1 mlrd tenge olqylyghymyzdyng orynyn toltyryp, adasqan bauyrlarymyzdy qaytadan ata dinimizge qaytarugha septigin tiygize me? Aghylshyn tilin ýiretemiz dep kelip jatqan jymysqy missionerler men atyraudyng masasynday qadalghan jerinen qan almay tynbaytyn ýkimettik emes úiymdardyng júmysyna qashan qatang baqylau qoyylyp, memlekettigimizge qater tóndiretin teris aghymdardy zang arqyly qay kezde auyzdyqtaymyz?! Taghy da sol: súraq kóp, jauap az.
Siz qalay oilaysyz oqyrman?
Boranbay GhALIYEV,
Atyrau oblystyq sotynyng baspasóz hatshysy.
Abai.kz