9 Tamyz kýni bir top jas jurnalister «Núr otan» partiyasy ókilderining arnayy shaqyruymen Almaty oblysy, Qapshaghay qalasynda ótip jatqan «Jastar - otangha» sharasynyng qalay ótip jatqanyna kuә bolyp qayttyq. 7 tamyz ben 13 tamyz aralyghyna josparlanghan arnayy sharagha Qazaqstannyng әr ónirinen 300-den astam jastar ókilderi jinalghan. Qapshaghay demalys aimaghy aumaghynda ótip jatqan sharanyng ereksheligi jastardyng erkin pikir almasuyna, qoghamdyq-sayasy mәselelerdi erkin talqylaugha jaghday jasalghan.

Sharany úiymdastyrushy partiya ókili, «Jas otan» jastar qanatynyng atqarushy hatshysy Núrlan Sydyqov myrzagha jolyghyp, lagerding maqsattary men mazmúny turaly súraghan edik:

-  «Jastar – otangha» lageri qalay úiymdastyryldy, jinalushy jastar kimder jәne qalay keldi?

- Búl shara 2009 jyldan beri jyl sayyn úiymdastyryluda. Osymen 6 ret úiymdastyryp otyrghan sharanyng ereksheligine toqtalsaq: búghan deyin biz búl auqymdy sharany Aqmola oblysynda úiymdastyryp keldik, biyl birinshi ret Almaty oblysy Qapshaghay qalasynda ótkizilude. Barlyq aimaqtardan jastar shaqyryldy. Búnda jinalghan barlyq jastar «Núr otannyn» nemese «Jas otannyn» jastary degen sóz joq, 300-ge juyq jastardyng jartysyna juyghy ghana «Jas otan» men «Núr otangha» tiyesili bolsa, qalghan jastar әr týrli studenttik úiymdardan, auyl jastarynan, júmys isteytin jastardyng qoghamdyq úiymdarynan  kelip otyr. Osynshama jastardyng bir aragha bastaryn qosuymyzdyng sebebi eng ózekti degen qoghamdaghy mәselelerdi talqylay otyryp, jana jobalargha qol jetkizu. Bizding jastarmen júmys isteu tәsilimiz birinshiden motivasiyalyq túrghyda, biz birige otyryp osy  jeti kýnning ishinde týrli kezdesuler, seminar treningter, sporttyq sharalardan arnayy sayystar men jarystyq bәsekeler, jana formattaghy kvestter(arnayy trening oiyndar) ótkizudemiz, múnda  komandalyq  biriktiru mәseleleri qaralady. Sonday-aq týrli qogham qayratkerlerimen, elding aldynda jýrgen isker azamattarmen, deputattarmen jastardyng kezdesulerin úiymdastyrudy josparladyq. Mysaly 8 tamyz kýni «Núr otan» partiyasynyng birinshi hatshysy  Qydyrghaliyúly Bauyrjan Baybekpen jastardyng kezdesui bolyp, jaqsy, ashyq әngime boldy. Aldaghy kýnderi Múrat Áuezov, Bekbolat Tileuhan siyaqty qogham qayratkerlerimen de jastar pikir almasatyn bolady.

- Búnday formattaghy «Jastar – otangha» sharasynyng maqsaty ne? Jalghasyn tabatyn bolama?

- Búl is-sharany jabyq zaldarda ótkizuge bolady әriyne, degenmen de jastardyng bir-birimen týsinisui, erkin tәjiriybe almasuy ýshin erkin atmosfera, keng uaqyt qarastyrdyq. Bizding basty qúndylyghymyz tәuelsizdik, tәuelsizdikting saqtaluy ýshin birlik kerek. Ukrainadaghy sayasy jaghday biz ýshin ýlken sabaq. Biz jastardy «Núr otangha», «Jas otangha» kel dep emes, biriginder dep shaqyryp otyrmyz. Múnda tek partiya tóniregindegi jastar ghana emes,  oppozisiyalyq kózqaras ústanyp jýrgen jastar ókilderi Janbolat Mamay, Elnúr Beysenbaev siyaqty últshyl jastar da shaqyryldy. Olargha kózqarastaryndy, pikirlerindi ortagha salyndar, birigeyik, últqa birge qyzmet jasayyq dep sauyn aittyq.  Búl lagerding kózdegen basty mәselesi tórteu: Birinshi - bilim, jastardyng bilim alugha degen qúshtarlyghyn oyata bilu, ózine, ortasyna, memleketting qajettiligine zәru mamandyqty iygeruge shaqyru. Ekinshiden júmyssyzdyqpen kýres, kóptegen jastar birden jayly ómirdi, kóp aqshany armandaydy, olardyng óz bolashaghyna nemqúrayly qarauy otannyng bolashaghyna nemqúrayly qarauy, yaghny olar qanday salada bolmasyn halyqqa qajetti jәne qoljetimdi júmys oryndarynda júmys istey bilui kerek. Ýshinshi mәsele - jastardyng bos uaqytyn tiyimdi ótkizu mәselesi, jastardyng kóp bóligi qydyru men әleumettik jelilerde otyrudy, kónil kóteru oryndarynda jýrgendi әdetke ainaldyryp alghan, olar altyn uaqyttarynda kitaptar oquy, sportpen shúghyldanuy, memleketting qajetine jaraytyn júmys istey bilui kerek. Tórtinshi mәsele - otbasy mәselesi, qazir otbasyndaghy qúndylyqtar qúldyrap ketti. Jas júbaylar ata-analaryn syilamaydy, ata-anasyn týgili bir-birin syilaudan qúr qalyp barady, olar ruhany qúndylyqtardy materialdyq qúndylyqtardan tómen baghalap jýr.  Ertengi qoghamnyng iyesi bolatyn sanaly úrpaqty ómirge әkelu ýshin jas otbasylardyng bosaghasy berik boluy kerek. Osy mәselelerdi osynda kelgen jastar týsine bilse, erteng osynda kelgen jastardan 300 ýlgili otbasy shyghady degen sóz. Múnda kelgen jastardyng pikirleri әr týrli, biz kelgen jastardyng barlyghyn da tyndaymyz, jәne sol pikirlerding ishinen aqiqat izdeymiz. Bizding qolymyzdan keletini iydeologiyalyq baghytty kórsetu, al, óz jolyn dúrys tandap, enbek etu jastardan.  Bizding maqsatymyz әr jerding belsendi jastarynan qúralghan osyndaghy 300 jastyng ruhyn kóteru, sanasyn serpiltu,  eger erteng olar ózderining osy jerden qabyldaghan tәjiriybe bilimderin is jýzinde qoldana bilse bizding enbegimizding esh bolmaghany, osynda kelgen jastar ózderin ózgeru arqyly ortasyn ózgertedi,  ainalasynda jýrgen jastargha әser etedi. Búl jerde by keshteri, sporttyq bәsekeler bolady. Bizding kózdegenimiz qoghamdaghy túraqtylyq, elding damuy. Lagerding taqyryby aityp túrghanday «Jastar otangha», yaghny jastar maghan memleket ne beredi dep emes, men otanyma ne berem dep ómir sýrui, enbek etui kerek, sebebi ol sening shyn mәninde otanyndy sýie bilgenin.

Núrlan Erbolatúlynyng aituynsha búl shara «Núr otannyn» jalghyz baghdarlamasy emes, oqu bitirgen jastardyng júmysqa ornalasuyn qamtamasyz etetin «Sәtti qadam» baghdarlamasy bar, búl baghdarlamanyng basty maqsaty oqu bitirgen jastardyng ýlken kompaniyalarda tәjiriybe aluyna kómektesu. Sonday-aq qalagha aghylghan, júmyssyz jýrgen, bazar jaghalap jýrgen jastardyng mәselelerin zertteuge, olargha psihologiyalyq jәrdemder beruge arnalghan «jastar kenesi» ortalyghy bar jәne óz erikterimen toptasqan «eriktiler» qosyny bar, olar mýmkindikterinshe әleumettik qiynshylyghy bar jandargha kómektesedi.

Bizdi qyzyqtyrghany lagerge kelgen jastardyng aitar oiyna, kózqarastaryna shekteuding bolmaghany, olargha partiyalyq iydeya siniru ýshin emes, partiyagha jastar iydeyasyn tarta bilui. Bizge berilgen bir kýndik uaqytta lagerge kelgen jastardyng kónildi uaqyt ótkizip jatqanyn, jaghajayda suda jýzip, jabyq zalda ótken treningterde dәris tyndap otyrghandaryn kórip qayttyq. Áriyne  mejeli kýnge deyin konserttik baghdarlamalary da, qyzyqty shouda jalghasyn tappaq eken. Biz «Jastar – otangha» sharasyna jinalghan 300 jas birlik deytin qasiyetti úghymdy ýsh jýzding balasyna jetkizip barady dep senemiz.

Núrghaly Núrtay

Abai.kz