Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi D. Ahmetovke!

Qúrmetti Daniyal!

Ákimder auysqanda, әbden sayasattanghan júrt qúlaghyn biylik jaqqa tige qalady. Ketken әkimdi jamandap, kelgen әkimdi maqtaytyn әdetimiz taghy bar. Aynalanda «jana әkimning kózine qalay týsemiz?» degen jaghympazdyqtyng jarysy endigi bastalyp ta ketken shyghar. Búl sózdi biylik jýiesinde kóp jyldar istegen óz tәjiriybemnen aityp otyrmyn.

Endigi sóz – jaghympazdyq emes, kókirekte kóp jyldar qordalanghan úsynystar. Sharuashylyqtyng jayyn ózinnen artyq biletin eshkim bolmas, (maqtap jiberdim ghoy deymin), meniki ruhany dýnie jayynda. Berdibek Saparbaevtyng sheneuniktik erligi sol – aldymen Óskemenning tórine, Ortalyq Alandaghy obylystyq әkimshilik ghimyratynyng aldyna úly Abaydyng eskertkishin qasqaytyp qoyghandyghy! Osylay Ór Altaygha Abay ruhy, qazaq ruhy kelgen edi. Al, Óskemenning biyiginen býkil alapqa kóz salghan Qarakerey Qabanbay eskertkishi – Altay, Kóne Týrik elinin  altyn besigi - sonyng tynyshtyghyn kýzetken el shetindegi qaharmany!

Biyl qazaq memlekettigine – 550 jyl.                                     

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Qazaqstan joly – 2050: Bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq» joldauynda Mәngilik Elding jeti qúndylyghy jeke-jeke atalyp, naqty kórsetilgen. Sonymen qatar Úlytaudaghy Úly Sózinde Saqtar men Ghúndardy bylay qoyghanda «Kóne Týrik qaghandyghy – bizding týp-tamyr, әuelgi úly memleketimiz. Altyn Orda – odan songhy babalarymyz ornatqan danqty úlysymyz. Kók Orda – qazaq júrtynyng etnikalyq birligine jol ashyp, memlekettik jýiesin qalyptastyrghan kezeng desek, Qazaq Ordasy – bizding óz atauymyzben atalghan, halqymyzdy etnos retinde birjola ornyqtyrghan qúrylym boldy» degen bolatyn.

Biz tәuelsizdikting tabaldyryghyn últtyq iydeyasyz attaghan elmiz. Últtyq iydeyagha biylik aralasyp, basshylyq jasamay, onyng tamyryna qan jýgirmeytinin býgin sezip te, kórip te otyrmyz.

Qazir ózing basqaryp otyrghan obylystyng barlyq audan, qalalarynda «Qazaq Handyghyna – 550 jyl» dep atalatyn mәdeny is-sharalar jospary bekitilip, jýzege asa bastaghany turaly obylys kólemindegi baspasóz әngimelerin bastap ta ketken. Búl ýlken jaqsylyq, olardyng solay ótetinine júrt senimdi.

Memlekettigimizding 550 jyldyghyn oblys kóleminde atap ótudin  shyrqau shyny Óskemende – tamyz aiy bolsa kerek. Osy kezenge oblys әkimining spartakiyadasyn josparlaghan dúrys bolar edi. Barlyq audan, qalalar búl sharagha erte bastan «baryn kiyip, baqanyn qolgha alyp» degendey, sporty men mәdeniyetin damytyp, qiyiz ýilerin janghyrtyp, jasartyp, saltanat-sәnimen kelgeni dúrys. Olardyng óz baghdarlamalary bolsa.

Qazaq ýiler qalasy dәstýrli «Vinnoe» audanynda bolatyn shyghar, ol qalashyqtyng óz aldyna ssenariyi, postanovkasy boluy kerek, rejisserlyghyna Ghibrat Azubaev layyq dep oilaymyn.

Al Óskemenning Ortalyq stadionynda ótkiziletin saltanat – 550 jyldyqtyng kuliminasiyasy boluy kerek! Búny ótkizuding ssenariyine býginnen bastap konkurs jariyalau qajet dýniye. Auyz ózimdiki bolghan song aitayyn, búryn da solay bolghan, búl sharanyn, jәne  Óskemen qalasynda 550 jyldyqqa baylanysty ótkiziletin barlyq mәdeny sharalardyng bas rejisseri Semeydegi Dostoevskiy atyndaghy teatrdyng diyrektory Gorelinikov Mar-Yakov boluy kerek dep oilaymyn.

Endi osy sharalargha deyin ótkiziluge tiyis dep oilaghan asa manyzdy sharalar turaly aitsam deymin.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Úlytaudaghy Úly Sózinde «Kóne Týrik Qaghandyghy – bizding týp-tamyr, әuelgi úly memleketimiz» dese, onyng búrynghy-býgingi ortalyghy – Altay,  al, Óskemen onyng astana-baytaghy!

Osyghan baylanysty mәslihat deputattarymen keneytilgen týsinik júmystaryn jýrgize otyryp, Óskemen qalasynyng mektepteri men kóshelerine Kóne Týrik kóksilderining esimderin kóptep beru kerek dep oilaymyn. Men bәrin tizbey, keybireulerin ghana atap óteyin: Targhytay, Ishpaqay, Partatura, Anaqarys, Túmar, Zarina, Idanbars, Eskil, Saymaq, Túman, Móde, Eljau bi, Bautiyan, Moyynshor, Tanshyqay, Ashina – Kókbóri, Balamer, Edil (Attila), Adaker (Odoakr), Estemi, Qara Shora, Bayan, Alyp Elteber, Qútylyq- Elteris, Alyp Er Túngha, Bilge Tonykók, Kýltegin, Bilge qaghan, Ottegin, Súlushor, Qúlashor, Eluy Dashy,Tayan han, Kýshilik han, Túghyryl han, Bunaq (Bonyak), Qúnshaq, Qyran Qadyr – Búqa han, Terke hatun, Alyp Terek – Qayyr han, Yuriy Qúnshaq, Qotan, Ketbúqa, Beybarys t.t.

Búlar turaly býginde tarihy mәlimetter men ghylymy dәiektemeler jetip artylady. Búl – qazaq memlekettigining 550 jyldyghyn atap ótudegi eng manyzdy, eng basty sharalar bolsa kerek. Osynday jaghdayda Týrik Kóksilderi esimimen atalghan mektepter olardyng ómir sýrgen zamanynyng tarihymen ainalysyp, shaghyn muzeyler úiymdastytar edi. Eng bastysy – úrpaq óz tarihyn biluge bet alady. Al, Óskemen – Kók Týrikting ruhy jebegen qalagha ainalar edi!

Búl mәselege «Skifter – bizding de ata-babalarymyz!», - dep jarmasyp jýrgen slavyan tildilerding maslihattaghy úrpaqtary da qarsy bola qoymas!

Eger meni qabyldauyna shaqyrsan, Altaydaghy «Otyken», «Ergene Kón», «Kók Týrikterding jana jyly» turaly ghylym-bilimnen jighan-tergenderimdi de ortagha salar edim. Myna hatta ol úzaq әngime bolyp ketetin týri bar. Búny bir dep qoyynyz.

Ekinshi mәsele – Qazaq Memlekettigining 550 jyldyghyna arnalghan stella - monument turaly.

1968 jyly Semeyde onyng 250 jyldyghyna arnalghan monument ornatylyp, ol kýni-býginge deyin asqaqtap túr! Búl bizding qúldyq qamytty moynymyzgha kiygendigimizding belgisi edi. Semey shaharyna kiretin tórt baghyttyn  tórteuinde de osy «1718 jyl!» degen qasyret tanbasy aiqúlaqtanyp, jalauyn jelbiretip túr. Endi onyng 300 jyldyghyn toylayyq deushilerding qozghalysy bastaldy.

Sol siyaqty Óskemen qalasynyng ortasyndaghy Kirov kóshesinde «Dekorativnaya skuliptura, posvyashennaya osnovatelyam Usti-Kamenogorskoy krepostiy» dep atalatyn, 1998 jyly ornatylghan Rappoporttyng jaulaushy jahangerlerge arnaghan eskertkishi túr. Sovettik zamanda salynbaghan eskertkishting Qazaqstan tәuelsizdigin alghannan keyin ornatylghanyn qaytersin! Bassyz ýiding iyti - osyraq. IYә, últtyq iydeologiyasy joq memlekette separatizmning auyq-auyq bas kóterui zandy qúbylys bolsa kerek. Rasynda da ol tústa býgingi «Mәngilik El» iydeyasy qiyalda da joq, shyghystaghy seperatizmmen kýresting birden-bir joly -- Semey oblysyn Shyghys Qazaqstan oblysyna  qosu bolatyn. Býginde kózimiz jetip otyrghanday, búl ýlken shara ózin- ózi aqtaghan, birden-bir dúrys, sol kezdegi eng ýlken sayasy sharalardyng biregeyi bolghanyn ómir ózi kórsetip otyr.

Sondyqtan «Qazaq Handyghynyng 550 jyldyghyna» arnap ornatylatyn monument-eskertkish ýlken keshen týrinde, qazaq-týrik halqynyng arghy-bergidegi tarihyn tolyq qamtitynday qalanyng ortasynda bolu kerek dep oilaymyn.

Áriyne, búl ýlken sharua, biraq býgingi Óskemenning quat-kýshi jetip-artylatyny anyq! Jәne oghan kóp keshiktirilmey qarajaty eseptelinip, konkurs jariyalansa eken dep oilaymyn.

Ekonomikada  birde – ary, birde – beri bolyp jatatyn jaghdaylardyng basy-qasynda ózing de kópten beri jýrip kelesin.

Al, ruhany dýnie – basqa әlem! Ondaghy sheneunikting erligi – erekshe qúbylys! Imanghaly Tasmaghambetov «Ýlken Kýltegin eskertkishin» Qazaqstangha әkeluimen qazaq halqynyng ruhany әleminen mәngi oryn aldy dep esepteuge bolady.

Qazaqta «atqa minding – ajalgha mindin!» degen sóz bar. Búl el tizginin qolyna alghan  Erge qaratyp aitylghan sóz. Ákim bolghan ekensing – tas shayna! Daniyal, ózine de osynday ruhany erlik jasaudyng kezeni kelip túr dep oilaymyn (Qayrauday-aq qayradym-au deymin)!

Endi ózine qúlaqqaghys retinde taghy eki mәsele turaly aita ketpekpin.

Tariyhqa Qimaq-Qypshaq qaghanatynan bastap belgili (840 jyl) ejelgi Semey qalasy HH ghasyr basynda Alashorda Ýkimetining astanasy bolghany belgili. 2008 jyly Qazaqstan Ýkimeti Alash qozghalysy jәne Alashorda Avtonomiyasynyng 90 jyldyghyna baylanysty Semey qalasynda Alashqa arnalghan Eskertkish-keshen salu jóninde qauly qabyldaghan bolatyn. Osy qauly kýni býginge deyin oryndalghan joq!

Osydan búryn, qay kezde, qanday dәrejede kóterilgenin bilmeymin, Semey qalasynda Alash qozghalysyna arnalghan muzey ashu mәselesi de qozghalghan bolatyn. Búl mәsele de әli ashyq kýiinde jatyr!

Hatymdy ayaqtaymyn.

Enbegine tabys tilep: Qúsmiliya NÚRQASYM.

Abay.kz