...Jigitinen qazaqtyng dos taba almay,

Qyz da bolsang men saghan múng shaghamyn.

Auyrlar dep oilap pa em múnsha halim...

M.Maqataev,

«Farizagha»

 

«Ayta-ayta Altaydy, Jamal apam qartaydy» demekshi, osy әngimeni aita-ayta biz de qartayatyn shygharmyz, sirә!

Ne turaly deysiz be?

Áriyne, jyry bitpes auyzbirshilik әngimesi! Áriyne, qaytsek qazaq degen qabyrghaly el bolamyz degen úly arman! Áriyne, bóline-bóline bórige jem bolyp kele jatqan qazaghymnyng bolashaghyna alandaushylyq jayy...

Osy biz, shamasy, óz qadirimizdi ózge týgili, ózimiz bile almay kele jatqan halyq bolarmyz! Nemese, bile túryp, bilmegen boludy ýirenip aldyq pa әlde? Ózimizge ózimiz «jau» bolarday ne basymyzgha kýn tuypty! Búl ne degen masqaralyq!... Ne degen dýmbilezdik!...

MÚQAGhALY NEGE FARIZAGhA MÚNG ShAQTY?

Áygili aqynymyz Múqaghaly Maqataevty ( qadirine endi jete bastadyq-au) Almatyda student bolyp jýrgen shaqta óz kózimizben kórdik. Kafedegi bir ýstelde otyryp, az-kem uaqyt dәmdes boldyq. Óz auzynan oily-oyly әngimesin tyndadyq. Sózine ilandyq. Ólenderin shalqy oqyp, shalqaya sóilep,kesek turap,  shyn tәnti etken edi-au sol shaqta bizdey bozbalalardy...

Bizdi qoyshy! Biz beybaq ol kezde elden kelgen saryauyz bozbalamyz. Ózimizde biylik, sózimizde qadir joq degendey. Tek qolymyzdan keleri – aduyn aqyndy kórsek, janyna ýiirilip, әr sózine mәn bere tyndap, tanday qagha tang qalu... Bozbala – kónilden, rasynda da, odan ózge ne tileuge, ne kýtuge bolady!

Sol kezde deymiz-au, talantty aqyndy erkelete mandayynan sipaghan biylik basyndaghy marqasqa aghalar kóp boldy ma? Áy, qaydam! Onday jyly sóz estigen bolsa, kónilinde eshqanday kermek oy qasattalmasa, Múqang 1974 jyly óz basyndaghy qiyn da auyr haldy aityp, Ortalyq partiya komiytetine ashyna-jalyna ashyq hat joldar ma edi!

Ony barynsha týsinip, qadirine jetken jandar rasymen kóp bolsa, Múqang sol shaqta partiyadan, Jazushylar Odaghynan shygharylyp, әdeby ortadan shettetiler me edi!

Jә, biylik degenimiz – qalay deseng de óz dәuirining qojasy, iyesi, basshysy! Oghan ne aitsang da sazbettelip, sazaryp túra berui әbden yqtimal! Biylik jayy týsinikti.

Bizdinshe, Múqaghaly aqyndy әbden tityqtatyp, sezimtal jýregin jaralaghan – ainalasynda qoyan-qoltyq aralasyp jýrgen ejelden tamyr-tanys adamdar! Áytpese, jau alystan kele me! Ádebiyetti óz dengeyinde týsinedi-au degen keybir agha-inileri aqyn ólenderining quatyn, pәrmenin, oilylyghyn ashyp aitu ornyna, kerisinshe, «qaytsek orgha jyghamyz» degen týlki qulyqqa beyil bolghany ótirik pe! (Janynda jaqyn jýrip, jaqsy niyet-pighylyn sezdire alghan keybir aghalardyng kóniline kelmesin!)

Alayda, mening osy kýnge deyin tang qalatynym – Múqaghaly aqyn bir adamdy jamandap, kemshiligin termelep aityp, ýstinen at aidaghan emes... Onday qighash әngimesin óz basym estimeppin.

Bir joly... Almatydaghy kishkene kafelerding birinde kónil kóterip otyrghan Múqaghaly aghanyng janyna jayghasyp, sózin tyndadyq. Meni qasyna ertip kelgen aqyn aghamyz (aty-jónin aitpay-aq qoyayyn) Múqaghaligha bas shúlghyp tyndap otyryp, onyng Oljasqa degen kishkene ókpeli sózin ilip әkete:

- Oi, Oljas ta aqyn ba, sizben salystyrugha kelmeydi, ony qoya beriniz,-dep sóz bastaghanda, Múqan:

- Tәit, auzyna kelgendi ottama! Oljas – aqyn!- dep ornynan atyp túryp, bizdi tastap ketip qalghanyn kórip edik.

Sol kezde Múqang Jazushylar Odaghynda mýshelikte joq edi, al jaghdayy tipti mәz emes bolatyn. Biraq Oljastyng aqyndyghy turaly oiyn býltelektemey, bir-aq kesip aitty.

Osy kýni ziyaly qauym ortasynda Oljas Sýleymenov turaly әrtýrli pikirler aitylyp jýr. Onyng bәri de aqynnyng sayasy ústanymy men últqa degen kózqarasyndaghy kinәrattargha kelip tirelip jatady. Biz ol jaghyn tereng qauzap aitudy maqsat etpeymiz, búl jerde Múqaghaly sózimen órbiter bolsaq – Oljastyng aqyndyghy  mýlde esten shyghyp bara jatqan joq pa eken degen oi!

Jә, búl endi basqa әngime.Basqa taqyryptyng jelisi.

Qaytadan bastapqy sózimizge oralalyq.

Aytshy, oqyrmanym, Múqaghaly nege Farizagha múng shaqty dep oilaysyz?

Aqynnyng ishki jan dýniyesindegi syryn, oy iyirimderin býgingi kýni qalay dóp basyp aita alarmyz? Alyp keudening qaltarys-qatparyn qalaysha týp-týgel tintip shygha alamyz? Degenmen, bizding oiymyzsha – búl aqyn jýregindegi janayqay! Ishte búlqynghan kermek kýrsinisi...

Keshegi Kenestik kezende oiym erkin, pikirimdi qaytsem de ashyq bildirem dep jýrip, juan júdyryqtyng tómpeshin kórgen tek Múqaghaly aqyn ba? Áriyne, onday shygharmashylyq adamy az bolghan joq. Birazy soqqy ýstine soqqy kórip, soyqan ýstine soyqangha tap kelip jatty.

Taghy da sayasat pa? Taghy da tastaqty ómirden kóremiz be?

Shirkin, kenqoltyq qazaghym-ay!

Sen HH ghasyrdaghy barsha kesapattar men keselderdi týgelimen ómirge, taghdyrgha jaba salugha әbden ýirenip aldyn-au osy!

Kәmpeske jyldary qorlyq pen zorlyqty kóp kórgen kim? Ol – qazaq!

Asharshylyq kezinde jappay qyrylyp, ashtan búratylyp qalghan kim? Ol – taghy da qazaq!

1937-38 jyldardaghy úly nәubet kezinde oq úshyna molynan ilingen kim? Taghy da qazaghyng ghoy.

Al, 1941-45 jyldary soghys dabylyna sergek ýn qatyp, Úly Otandy qasyq qany qalghansha qorghasqan, sóitip maydan dalasynda sýiegi  shashylyp qalghan - taghy da osy qazaq!

Tyng kóteru jyldarynda syrttan kelgen kelimsekterge tóbesinen oryn berip alyp, uaqyt óte kele solardan onbay tayaq jegen kim? Ol – qarakóz qandastarymyz emes pe!

1986 jyly alangha shyghyp, әdildik izdeymin dep qangha bolghan jas úrpaq kimder edi? Ol da bizding jas qazaq qoy.

Oy, toba-ay! Ótken kýnderge kóz jibersen, búl qazaqtyng kórmegen qúqayy joq. Al, sonda... qazaqty sabaghan, qazaqty qamaghan, qazaqty azaptaghan kim? Ol, ókinishke oray, taghy da qazaq!

Demek, Múqaghaly múny – sabaqty mún! Onyng bastauy әride, terende jatyr. Múqaghaly aqyn Farizagha múng shagha otyryp, býkil qazaqtyng bas qayghysyn ashpaq boldy desek, artyq sóz bolar ma!

Bas qayghynyng bastauy – Maghjanda, Iliyasta, Qasymda jatyr.

Ol ghana emes, búl qomaghay qayghynyng týp-tórkini úly Abayda jatyr ma dep oilaysyn.

Qayran Abay últyn oilap, múndana:

– Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym,

Ústarasyz auyrgha týsti múrtyn!.. – dep nege qatty qayghyrdy deysin!

Taghy da qazaqtyng óz qazaghyna renjip, qarny asha sóz arnauy! Biz nege osyndaymyz? Biz nege bir-birimizge kelgende tym qattymyz! Qatalmyz! Tasjýrekpiz!

* * *

Oylaysyn! Kenes ókimeti de kelmeske ketti. Zaman janardy. Uaqyt ózgerdi. El tәuelsizdikke qol jetkizdi! Búryn ortalyqqa alandaushy edik, endi óz biyligimiz – ózimizde! Al, búdan bylay ne istemek kerek?

Tәuelsizdik túsynda osy qazaq silkinip tastap, mýlde jaqsy qyrynan kórine aldy ma? Bir-birine bauyrmal bolyp bara ma? Qaydam-au!

- Bayaghy jartas, bir jartas,

Qanq eter, týk ýn qatpas! – demeushi me edi Abay ata!

Sol qazaq! Sol erme qazaq! Erinshek qazaq! Kýnshil qazaq! Kóre almas qazaq!..

Oy, toba dese, búl netken boykýiez minez! Búl netken bitpeytin alaókpelik!

“Qayta” dep oilaysyng osyndayda. “Múqaghaly aqyn da baqytty eken, óitkeni ol qazaqtyng sózge túrar nar túlghaly jigitin taba almasa da, múng shaghar er minezdi bir qyzyn kóre aldy».

Al, býgin she?

Býgin de mine, sonday kýi, sonday sybay-saltang jaghday!

Qazaqtyng jigitpiz dep múrnymen kók tirep jýrgen ónkey daukeudelerining sózi bir bólek, isi mýlde bólek. Aldynda tili sýirendep basqasha sóileydi, bylay shygha bere mýlde basqasha sayraydy. Eshkim eshkimge senbeydi. Sengisi-aq keledi, biraq sene almaydy. «Dos» degen sózding dorbasy tesildi. «Dostyq» degen keng aulanyng qaqpasy jabylghaly qash-shan! «Dostyq niyet» degen inkәr sezimning doby órge domalamaydy býginde.

Sol Fariza Ongharsynova apamyzben 2012 jyly Burabay baurayyndaghy jayly demalys orny – «Oqjetpeste» bir uaqytta qatar demalghanymyz bar-dy.

Kýnde tanerteng ertemen nemerelerim Ernúr men Núrboldy ertip, ózen jaghalap qaytushy ek. Erte túratyn bizbiz dep oilap qoishy ek. Sóitsek, bizden búryn taza auagha shyghyp, seruendep jýrgen aqyn apayymyzdy kórip, az-kem ayaldaytynmyn. Nemerelerim menen úzap-p kete baratyn-dy. Bir jolghy әngime ýstinde Fariza apam:

- Joltay, sen memqyzmette kópten beri jýrsing ghoy, aitshy, osy kýni sózge túratyn er azamat bar ma?-dep tótesinen saual bergeni bar. Qapelimde ne derimdi bilmey, toqtanqyrap qalyp em, apam óz súraghyna ózi jauap berdi.

- Al, men... eshkimge senbeytin boldym. Syrtynan qarasang tau túlghaly azamat, al isine qarasang – qúmyrsqadan da mayda.

Odan song keybir qazaq Azamattarynyng kýlkindi keltirer teris әreketteri men jaghympaz minezderi turaly asa renishpen sóz qyldy.

Men ishimnen oiladym: «Shirkin, osy Fariza apam er jigit bop nege tumady eken! Onda Múqaghaly aqyn hat-óleng jazbas edi, ómirlik dos bolyp jýretin be edi... Bәlkim, Fariza apam býkil qazaq jigitterining namysyn qayraytyn basqayraqqa ainalar ma edi...»

Aytpaqshy, sol joly Fariza apam Múqaghaly jazghan ólen-hattyng da tarihyn aitqan-dy. Ózi jedel týrde Bakuge úshyp bara jatqanda Múqaghalidan hat alady. Ashyp qarasa – ólen. Sol shaqta qayran Múqang auruhanada, әl ýstinde jatsa kerek. «Bakuge baryp kelgen son, halin súrarmyn» dep oilapty. Al, biraq... Fariza oralghansha Múqang baqigha ozyp ketipti...

Aqjýrek apatayym Fariza, mine, qazirgi kezde ana dýniyede ózine múng shaqqan Múqaghaly aghasymen qauyshyp, taghy da el taghdyryn sóz etip jýrgen shyghar-aq.

Aqyn apammen jýre sóilesip kele jatqanymda mening qos nemerem de qayta oraldy.

- Au, sender meni tanisyndar ma?-dep súrady Fariza apay.

- Bilemiz. Siz qazaqtyng ýlken aqyn qyzysyz. Biz mektepte sizding ólenderinizdi oqyp, jattap jýrmiz,-dep, qos nemerem jarysa sóiledi.

Fariza apay eki perishtening sózderine riza bolyp, mandaylarynan sýiip,:

-Kóp jasandar! Órkendering óssin! – dep batasyn berdi.

...Bizding qazaq osy kýni nege tym maydalanyp ketti?

Keybireuler osynyng sebebin kýbir-sybyr desip, jýzge bólinuden izdegisi keledi. Endi bireuler «oybay, búl kesel – rulyq bólinuden júqqan dert» dep dauryghady. Taghy bir top «joq, búnyng bәrine kinәli – jershildik, topshyldyq» desedi.

Shynynda solay ma?

Bәri de bos sóz.

Eng ýlken kesel – adamdardyng ishinde, jan dýniyesining týkpirinde jatyr. Bizding qazaq әldeqashan maydalandy, uәdede túrmaytyn boldy. Serttesip alyp, syrt ainala bere artynnan qanjar súghudy úyat kórmeytin halge jetti. Sert-sózding qadiri ketti.

Endi toq eter әngimege auysalyq.

Sonymen, Múqaghaly nege Farizagha múng shaqty desek, ol eng aldymen óz halqynyng tym maydalanghanyna, ol ghana emes, arsyz, úyatsyz, betsiz bola bastaghanyna, kez-kelgen uaqytta satyp kete beretinine kýiingendiginen degen oigha kelesin. Qayran aqyn qatty qarjalghan sәtte, eng bolmaghanda, qazaq qyzdary últyn saqtap qala ala ma eken dep ýmittengen synayly. Qazaqtyng qaysar qyzdaryna barynsha sengisi kelgendey.

Últty kim qorghap qala alady?

Últty, shamasy, әiteuir kóp tobyr ziyaly emes, úyaty ýlken, ary biyik, namysy zor Azamat qana qorghay almaq! Onday Azamattar qazaqta kóp pe?

Sausaqpen úzaq sanamalap, qayta-qayta býgip otyrghyn-aq keledi. Biraq...

Kimge ókpeleymiz, aghayyn-au! Ómirge me? Ózgege me?

Kimge kinә taghamyz, ou, qazaghym!..

Kimge?

Túlghany túlghalandyru - tektilik

Tilge tiyek etsen, jýregindi syzdatyp, óz janyna batyp-aq ketetin jaghday bolsa da, amal joq, key-keyde ashy shyndyqty qasqaya aitugha  mәjbýrsin. Aytpasyna qoymaydy. Óz arynnyng aldynda «aytyluy kerek» dep tizerlep túrugha tura keledi.

Osy kýni senbi-jeksenbi kýnderi teledidardy qosyp qalsanyz, qay kanaldan bolmasyn (qazaqsha habarlardy aitamyn) býkil elge kósemsip aqyl aityp, jón siltep otyrghan órimdey jastardy (әnshi, biyshi, t.b.) kóretin boldyq. Jastarda aqyl-parasat әli qalyptasa qoyghan joq deuden aulaqpyz, biraq jalpy júrtqa aqyl sózin aitu ýshin ómirding búralan-belinen ótken, ystyq-suyghyna kýigen ómirlik tәjiriybe kerek emes pe! Últqa jón silteushi aldynghy tolqyn – aqyl toqtatqan aqylman agha buyn qayda? Olar nege ýnsiz? Álde... olardyng ýni qazirgi kezde eshkimge kerek bolmay qalghany ma? Tyndar qúlaq joq pa?

Tipti teledidar arqyly mindetti týrde jas buyn ókilderin shygharyp, olarmen syr-súhbat qúru qajet bolsa, eng bolmaghanda sol topqa kópti kórgen estiyar, aqyl toqtatqan agha-apalardy qosa shaqyrudy oilastyrsa she! Sonda әngime qyzyp, pikir de әrtekti, әrsalaly hәm tartysty jaghdayda ótken bolar edi-au dep shamalaysyn!

Nege ekeni belgisiz, tap osynday kermek oigha erik bergen sәtte esime marqúm Ásheken, Áshirbek Syghay agha týse ketedi. Ol kisining «Jansaray» degen oily da mazmúndy baghdarlamasy qanday edi? Árbir shygharylymyn asygha kýtetinder barshylyq bolatyn-dy. Sonyng biri – biz edik.

Sol jany jannatta bolghyr Ásh-agham aityp edi:

- Jýrgizip jýrgen habardyn, shynymdy aitsam, tap ózim ýshin týkke de qajeti joq. Onsyz da alghan ataghym bir basyma jetedi. Alayda ósip kele jatqan, sonymyzdan erip kele jatqan jas úrpaqty oilasaq, әriyne, búl «Jansaray» kerek habar. Biz әr baghdarlama sayyn jeke túlgha arqyly últtyng jansarayyn ýniluge tyrysamyz, ishki merezdermen kýresemiz, jaqsylyghymyzdy jalpaq júrtqa jariya etemiz.

- Aldaghy josparlarynyzda taghy qanday selt etkizer qyzghylyqty habarlar bar?-dep súraymyz ghoy biz.

Sonda Áshekeng oilana túryp:

- Jalpy búl habardyng negizgi ústanghan baghyty – últtyng әr týrli saladaghy túlghaly úldarymen súhbattasu, pikir alysu. Alayda, tereninen oilay bilgenge biz osy habar arqyly últqa arnalghan keninen tolghaghan úlaghatty әngimeni jazyp alyp, keleshekke amanat etsek deymiz. Túlghalar mәngi túra bermeydi, olar da bir kýni fәniydi tastap, baqigha ozady. Ózi joqtyng – kózi joq, sózi joq.  Demek, búl jazbalar bolashaq jas úrpaq ýshin bagha jetpes baylyq!

Mine, ýlken maqsat degen, әste, osy bolar-au! Sol әngime ýstinde búghan asa mәn bermegen ekenbiz, endi bayqasaq, Áshirbek Syghaydyng týpki oiy terende eken. Átten, qysqa ghúmyr!

Býgingi kýni oilaysyn, shirkin, bizding últtyq telearnalar arqyly elge syily, oy ornyqty, aitary aishyqty aghalar kóptep, ýzdiksiz kórinse ghoy dep... Aghynan jaryla jýrekjardy әngimesin keninen tolghap aitsa ghoy dep...

Mening biluimde, aitalyq, sheteldik telearnalarda (Biy-Biy-Si, SNN, t.b) efirge shyghyp, saraptama-әngime qúryp, oi-úsynys aitatyndar, negizinen qyryqtan asqan, tipti eluge iyek artqan adamdar. Olardy tyndau da, qúlaq qon da jarasyp túrady. Qansha degenmen ómir kórgen kisining sózi de salmaqty. Oiy da ornyqty. Tyndap otyryp, onymen oy jarystyra alasyn!

***

Bizding býgingi qazaq júrty ýshin «izgilikti qaydan izdeu kerek» degen mәsele kýn tәrtibinen týspegeni maqúl-aq. Óitkeni izgi oily úrpaq ósip jetilmeyinshe, últ ta óspeydi, ruhaniyat ta órkendemeydi. Oy mesheulene beredi.

Izgilikke bastaytyn alghashqy baspaldaq – osy teledidar. Óitkeni, qazaq elining ýlkeni men kishisi bos uaqytynyng basym bóligin teledidar aldynda ótkizedi. Olay bolsa, biz nege telehabarlargha, onyng mazmúny men manyzyna sonsha selqos qaraymyz?

Taghy da oy tuyndap ketedi osyndayda.

Qazirgi qazaq teledidary, tipti memlekettik dep jýrgen «Qazaqstan», «Habar» jәne basqalary, kýndiz-týni sheteldik filimderdi jappay kórsetedi de jatady. Qytay, ýndi, korey, týrik, Resey, t.b. elderding filimderining atyn әrbir qazaq, әrbir jas osy kýni jattap alugha ainaldy. Ekeuara bas qosa qalsa, oqighalaryn ejiktep aityp, otyra qap talasady deysiz! Al, qazaqtyng filimderi turaly osylay aita alamyz ba?

Biz osy kýni bir nәrse turaly asa manyz berip, terennen oilap jýrgen joq siyaqtymyz. Ol ne? Ol – telesayasat! Telesayasat (telehabar, teleәngime, telesúhbat, telenovella, teleroman, t.b.) jan-jaqty jýrgizilse, el jýregine jetse – ol ýlken tәrbie mektebi bolmaq!

Egerde qazaq eli búdan keyin de sheteldik týrli filimderdi (boeviyk, atys-shabys, arzanqol oqigha, t.b.) talghamsyz alyp, tútasymen kórsete beretin bolsa, onyng «jemisin» kóp úzamay-aq «kóretinimizdi» nege úmytamyz? Jas úrpaq eliktegish, teledidar arqyly kórsetilgen әdetter men әreketter (әriyne, jaghymsyz) sózsiz miyn ulaydy. Sonynan qalay erip ketkenin de sezbey qalady.

Osyghan jastar kinәli me? Joq, aldymen biz, eresekter kinәlimiz! Óitkeni, olardyng bolashaghyna tym nemqúraydy qaradyq. Teleekran arqyly ne bolsa, sony kórsettik.

Auyzdy qu shóppen sýrtip otyrghanymyz joq. Qazirgi uaqytta izgi izdenister de bayqalyp qaluda. Últty órge sýiretip kóp seriyaly qazaqy filimder týsirilip jatyr.

Bastamalary jaman emes, әriyne! Alghashqy kino-qarlyghashtar kópting kónilinen shygha bastady. Sәtti shyqqandary asa kóp emes, biraq joq emes.

Ásirese, «Qazaqstan» búl baghytta tәp-tәuir bastamalargha qol jetkizip keledi. Biraq, ol az. Tipti jetimsiz. Biz az ghana filimmen býkil eldi ózimizge qaratyp, betin beri búra  almaymyz. Ol ýshin tereng mazmún, últtyq boyau hәm qyzyq ta tartymdy oqighalar boluy qajet.

Shyndyghyn aitu lәzim, keshegi jyldary últtyq teledidardy basqarghan túlghalar - S.Áshimbaev, Sh.Múrtaza, K.Smayylovtar túsynda osy teledidardan әrtýrli el jýreginen oryn alghan tamasha habarlar kórip mәz bolushy edik. Solardyng kóbisi osy kýni joghalyp ketti.Úmyt boldy.

Áriyne, әr zaman ózining jana iydeyalaryn, ózgeshe  baghdarlamalaryn algha tartatyny da ras. Zamangha, uaqytqa ilesu degendi biz de týsinemiz. Alayda...

Meninshe, qazirgi uaqytta (әsirese jastarymyz batystyq jenil-jelpi iydeologiyagha eliktep - solyqtap otyrghan tústa) teledidar arqyly últtyng asyl sózin, últtyng úly baylyghyn hәm últtyng aibar bolar qúndylyqtaryn shegelep túryp aita alar agha buyngha kóbirek arqa sýieu kerek-aq. Basqa salagha boylap barmay-aq qoyayyn, eng bolmasa әdebiyet - óner salasyndaghy kózi tiri, erkin oily, túlghaly azamattarymyz – Á.Núrpeyisov, Sh.Múrtaza, S.Qirabaev, T.Kәkishev, Sh. Eleukenov, B.Tólegenova, Á.Tarazi, Á.Kekilbaev, A.Áshimov, S.Orazbaev, N.Yqtymbaev, Á.Saray, Q.Salghara, D.Isabekov, T.Ábdik, T.Medetbek, t.b. aghynan jaryla, el aldynda syr - súhbat qúrsa, búl ýlken ónege mektebi bolar edi. Búghan ghylym jәne sayasat salasyndaghy erkin oily, aitary salmaqty serkelerdi qosynyz.

Tipti sonday baghdarlamalardy sapaly jazyp alyp, kórermenge jiyi-jii qaytalap kórsetip otyrsa, naghyz tәrbie mektebine ainalmas pa!

***

Últ teledidary osy kýni eng aldymen tughan elin, yaghny últynyng taghdyryn oilaghany abzal.

Qazaq teledidaryn qazaqylandyrudyng eng tóte joly, bizdinshe, últtyq asyl da qymbat qúndylyqtardy molynan nasihattau bolyp tabylady.

Ony jalghyz ghana jalang habarlar úiymdastyru arqyly týbegeyli sheshe almaspyz. Osy rette telefilimderding roli zor ekenin aita ketu lәzim.

Qazaqtyng salt-dәstýrleri men әdet-ghúryptary turaly kóp seriyaly filim-habarlar úiymdastyrylsa, qúba-qúp! Búny әriyne, óte qyzghylyqty, el kóretindey etip jetkize bilu jaghyna basa nazar audarmay bolmaydy.

Qazaqtyng ótken tarihy men býgingisin baylanystyra tereng mazmúndy súhbat-filim beriletin bolsa, qanday ghaniybet! Aldymyzda qazaq memlekettiligining 550-jyldyghy atalyp ótiledi. Tipti bolmasa osy taqyryp ainalasynda keninen tolghap, jyl boyy kórsetiler derekti filim týsirse de dúrys bolar edi.

Ásirese, qazaqtyng bay әdebiyeti men óneri teledidar arqyly molynan әri jan-jaqty sóz boluy qajet ekeni ózinen-ózi belgili. Búl, jeme-jemge kelgende, últ ruhaniyatyna zor yqpal etpekshi.

Taghy bir oy – eger biz ózimizding últtyq arnalar arqyly qazaqtyng 1000 әni men 1000 kýiin ýzbey berip otyrsaq, búl bagha jetpes bastama bolmas pa! Kýnine bir-birden nasihattaghanynyng ózinde (tarihy, mazmúny, manyzy, t.b.) búl habar eng kemi 3 jylgha jalghasady eken. Onyng bergi jaghynda qazaq halqynyng 100 tom bolyp shyqqan auyz әdebiyetining asyl qazynasy taghy da kezek kýtip túr.

Aytpaqshy, osy 100 tomdyq anyz-dastandar men jyr-ertegiler negizinde nege kórkem filimder týsirmeske! Dayyn kinossenariy emes pe!

Jalghyz ol ghana emes, osy kýni últymyz ýshin mol ruhany olja salyp kele jatqan jazushy-aqyndarymyzdyn, dramaturgterimizding kesek-kesek kórkem tuyndylaryn da teledidar tilinde nasihattap, býgingi kórermenge jetkizu asa qajet is! (Teleteatr úiymdastyryp jatsa, tipti jaqsy bastama bolmaq.)

Mine, últtyq iydeologiya degende osyny aldymen qolgha alu asa manyzdy.

Qysqasy, últtyng jas úrpaghy osy bastan izgilikti, ibaly, tәrbiyeli bolyp óssin desek, búl baghytta myqtap oilanar kýn әldeqashan tughanyn úmytpayyq. Búl – el ýshin, halyq ýshin, últ ýshin  kezek kýttirmes úly mindet!

***

Bәri de Múqaghaly aqynnyng qalamdas qaryndasy Fariza-qyzgha óleng arnap, múng shaghuynan bastalyp ketti.

Aqyn-jigit Aqyn-qyzdy izdep,oghan tek óz basynyng múnyn shaghudy múrat tútyp pa edi?

Joq, mýlde olay emes.

Maqataev, terenge oy jiberip bayqasaq, jana dәuirdegi últ úldarynyng nelikten maydalanyp bara jatqanyna renjigen bolar-aq! Irilikti úmytyp, ótirik pen ósekke barynsha ýiirsek bolyp alghan er azamattargha kónili qalghan-aq shyghar! Sol renishi – Farizagha arnalghan óleng bolyp órilipti-au!

Endeshe, qazaghym, aldymen aman-sau, tiri bolayyq. Sosyn maydalyqty qoyyp, iri bolayyq.

Mayda halyqtyng armany da әudem jer! Jeter biyigi de alasa!

Biz óte-móte saqtana jýrer bir kesapat, mine, osy bolar!

Abay.kz