Býgin 17 qarasha, 2014 jyl. Dýisenbi. Astana.

Bir istermen shúghyldanyp júmysqa uaqytynda shygha almay, biraz kidirip qaldym. Kýiip bara jatqan dәris-sabaqtarym bolmaghan song telefon shalyp kafedra qyzdaryna eskertip qoydym.

Saghat 12-20 boldy.

Ne de bolsa, endi týski shayymdy iship alyp biraq shyghayyn dep, stólge otyrdym.

Televizor qarsy aldymda. Nýkteni bastym...

Ortalyq kommunikasiyalar qyzmeti sarayynda men jaqsy kóretin sheneunik Darhan Qaletaev pen jana Mәdeniyet viyse-ministri Tastanbek Esentaev BAQ ókilderimen tikeley efirde eken...

Dәl sol tústa, maghan únaytyn Darhan: “Oryssha aitayyn, bәri týsinsin”  –  dep oryssha sayrap ketti. Oibay-au, myna kezdesuding ózi Reseyde ótip jatyr ma, Elordada ma dep, ekrangha múqiyattau qaradym. Jo-joq, ózimizding Astanamyz eken, bәri dúrys. Zalda kileng qarakózder otyr. Bir-eki kózi kók, shashy sary kelinshek otyrghan siyaqty qyryq-elu shaqty BAQ ókilderining arasynda. Olar orys bolu mýmkin.

Sonda myna Darhan bauyrymnyng «oryssha aitayyn, bәri týsinsin» degeni kimge baghyttalghan? Osy aldynda qatar-qatar otyrghan aghayyndaryna ma, әlde  ana ekeuine me? Olar qara orys bolsyn, sary orys bolsyn, osy elding azamaty emes pe, osy elding tili qazaq tili emes pe, sol tildi bilu jәne qúrmetteu әr esti azamatqa paryz ben borysh emes pe degen oilar yzamdy keltirip, nýkteni basyp jiberip, kanaldy auystyrdym.

Qazaqtyng negizgi kanaly, «Habargha» qoydym. Atalghan arna bir ertegi mulitfilimdi oryssha kórsetip jatyr eken. Osy balanyng tili qyzyqty mulitfilim tiline baylanysty tez shyghatynyn kóp estigenmin. Sujeti shynynda da óte qyzyq eken. Biraq tili nege oryssha!? Qanshama otandyq jas nәrestelerimiz dәl qazir osy kógildir ekrangha jabysyp bógde mәdeniyetke, kórshi elding memlekettik tiline, ruhany dýniyesine sýisine kirigip, onymen qauyshyp, jadyna, janyna sinirip jatyr?! Sonda bizding «Habarymyz» bizdin, salyqtóleushilerdin, esebinen balalarymyzdy shoqyndyrugha qarajatyn da, altyn uaqytyn da júmsaghanyna kim tapsyrys bergen? Kónilim búzylyp, yzam kele bastady...

Taghy nýkteni basyp qaldym. Tariyh, Europa janalyqtary, kóptegen Resey kanaldary oryssha sorghalap túr.

«NTK»-gha týstim. Búl kanal da óte qyzyqty mulifiliderdi orys tilinde býkil respublikamyzgha jayyp jatyr eken.

«Euraziya», «Astana» kanaldary oryssha men qazaqshany jarystyryp, birese bir tilde, birese ekinshi tilde, kezek-kezek, bylyqtyra, shatastyra jarnamalyq rolikterin ainaldyryp jatyr.

«Tan» arnasynda  zergerlik búiymdardy qazaqtyng әp-әdemi kelinshegi oryssha jalpaq qauymgha tanystyryp otyr...

Qaytadan  Ortalyq kommunikasiyalar ortalyghyna «qayttym». Endi Tastanbek myrza birese qazaqsha, birese oryssha sóilep otyr eken. Dәkeng ony qoshtap qoyady. Álbette, birese oryssha, birese qazaqsha...

Orys tili – Putin elining tili.  Putinning óz elinde, Kremlide tilderdi  shatastyra, qabattastyra, jarystyra sóilegenin estip kórdiniz be? Al Resey, kerek bolsa, ózining Konstitusiyasy boyynsha qúrama el, yaghny  qúqyghy teng memleketterden qúralghan birlestik. Ózderining memlekettik tilderi bar memleketterden qúralghan federasiya. Áriyne, federasiya tili – orys tili. Biraq әr federasiya mýshesining ózderining basqa últtyq memlekettik tilderi bar  –  tatar, sheshen, komy siyaqty. Nege Putin tek qana   orys tilinde sóileydi?

Bizding elimiz konstitusiyamyz boyynsha unitarlyq, yaghny qúramdy emes, birtútas memleket. Memleketqúraushy halyq ta bir, memlekettik til de bir. Sonda nege bizde Aqordada, Parlamentte, Ýkimette, memlekettik budjetten qarjylandyrylatyn telearnalarda  júmys memlekettik tilde jýrgizilmeydi?

Nege? Nege? Nege?

Qoyshy, basym qatty auyryp ketti... Televizordy óshirdim. Shayym de suyp ketiptiti. 

Dereu kiyinip tysqa shyqtym.

Últjan Nyghaytarov

Múghalim, Astana

Abai.kz