Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5823 0 pikir 9 Qarasha, 2015 saghat 12:49

NÚRGhALY ORAZ. QONYR ÁNGIME

Byltyrghy qar men biylghy qar

 «Byltyrghy qardan biylghy qardyng qanday aiyrmasy bar?»

 

Osy bir qyzyq saualdy alghash qashan, kimnen estidim? Álde kitaptan oqydym ba? Esimde joq...

Áytse de, auyq-auyq oiyma oralyp, aqsha qardyng betine qadala qarap qalatynym ras-ty. Meni qyzyqtyratyny – biylghy qardyng himiyalyq qúramy, iә bolmasa, bizge beymәlim әldeqanday bir zattegilik qasiyeti emes. Sonday-aq, onyng týr-týsining ereksheligi men aq úlpa týiirshikterining úsaq-iriligi de qyzyqtyrmaydy. Bәlkim, sodan da bolar, qolyma alyp, ýnilip qaraghan emespin.

Áytkenmen, osy saualdyng astarynda mýlgip bir filosofiyalyq oy jatqan siyaqty. Biraq... Ol qanday oi?..

Meninshe, biylghy qardyng byltyrghy qardan eng basty aiyrmasy – byltyrghy qardy kórgen bira-a-az kisilerding biylghy qardy kóre almaghany...

 

Kýtu

Keyde bir quanyshty kýndi asygha kýtesin. Al oghan deyingi kýnderding bәri de sol bir Baqytty kýnning jolyna qúrbandyq bolyp jatqanday kórinedi.

 

Ázireyilmen tildesu

Birde qala shetinde túratyn aghayymdy izdep bardym. Jengemning bir qúrbysy qonaqqa kelip otyr eken. Qarapayym kiyingen, qaratory kelinshek. Óni jýdeu. Tórteumiz birge otyryp, shay ishtik.

Álgi kelinshek:

-Búl qala maghan riza shyghar, - dedi. Sirә, men kelgenge deyingi әngimening jalghasy bolsa kerek. – Otyz jyl túrdym osynda. Endi... elge jetip ólgim keledi. Biraq,  jete almaymyn-au. Dәriger úshaqqa minuge bolmaydy, jýreginiz qysylady deydi. Al poyyzben ketuge shydamaymyn. Ol ýshin mening jaghdayymdy jasap, asty-ýstime týsip óbektep otyratyn bireu kerek. Onday jandy  qaydan tabam?.. Osy kýnge sheyin tabylmaghan  jaqsy kisi endi kezige me... Ne de bolsa, úshaqpen ketpekpin. Keshe biylet aldym... Tý-u, sonau jer týbindegi Jayyqqa jayau bara almaymyn ghoy. E-eh, shirkin, auylgha jetip ólsem... armanym joq! Áy, biraq jete almaymyn-au... jete almaymyn.

-Qoyshy, - dedi jengem. – Ne bolsa, sony aita bermey!

...Arada biraz jyl ótkende osy bir oqigha oiyma oralyp, jengemnen:

-         Sizding qúrbynyz qazir auylda túra ma? –dep súrap em, sol bayaghy as bólmede tamaq jasap jatqan ol qolyndaghy ojauyn qoya salyp, maghan bir týrli tanyrqay qardy. –Joq.  Jolda... samolette qaytys boldy... Sen ony úmytpaghan ekensin-au?! – dedi.

Sileyip qaldym. Maghan sonday qatty әser etken nәrse - onyng tughan jerge degen saghynyshy emes, biz әmanda ýreylene kýtetin Ázireyilmen  jaybaraqat tildesip otyrghany edi...

 

Tabylmaghan teniz

Myna ómirdi  Ózenge teneytin bolsaq, sonda onyng aghyp baryp qúyatyn Tenizi qayda? Álde... Qúmgha sinip kete me eken?..

 

Ádiletsizdik

Ol kezde men alty jastamyn. Qaryndasym tórtte. Bir kýni әkem ekeumizdi baqshagha ertip bardy. Qyzanaq pen qiyardyng endi ghana pise bastaghan kezi. Ákem aryq boylap jýrip, ekeumizge bir-birden qyp-qyzyl qyzanaq (pomidor) ýzip әkeldi. Osy kezde mening basyma bir qulyqtyng sap ete qalghany.

-Kәne, kim búryn jep tauysady eken?! Jarysayyq! – dedim qaryndasyma qarap jymyndap. Ne de bolsa, menen qalmaugha tyrysyp baghatyn ol birden basyn shúlghyp, qolyndaghy  jemisti apyl-ghúpyl jeuge kiristi. Qyp-qyzyl qyzanaqtyng suy shashyrap,  әp-әdemi kóilegining omyrauyn bylghap alghanyna da mәn bermedi. Al men bolsam, oghan kózimning astymen qulana qarap, uysymdaghy qyzanaqty óp-ótirik maljandap jegen bolamyn.

-Me... men jep boldym, - dedi ol bir kezde óte manyzdy sharua bitirgendey auzyn alaqanymen sýrtip.

Manadan beri osy sәtti ghana kýtip túrghan men:

-Mine,qara! - dep uysymdaghy býp-býtin qyzanaqty jylt etkizip shyghara qoydym.

Onyng kózi baghjang ete qaldy. Mende óshi ketkendey baqyryp jylap jiberdi. Sodan song qansha júbatsaq ta ókpesi basylmay, dausyn ýdete týsti. Ákem taghy da bir-eki qyzanaq ýzip әkelip berip edi, basyn shayqap, almay qoydy. «Nege?» deymin-au.

Sóitse-em, ol ómirinde birinshi ret әdiletsizdik kórip túr eken ghoy!..

 

Tau

 Ol ne? Tek әnsheyin tastardyng ýiindisi ghana ma?! Joq әlde, kóz shyrymyn alyp jatqan Tarih pa?..

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377