Shalghaydaghy auylda osy ghimarattyng tóbesinde ghana kók tu jelbirep túrady. Boyauy kýn kózinen ónip, aqshyltym renge ainala bastasa da ony auystyratyn tiri pendening tabylmaghany ókinishti. Jel kóterilse terbelip, tymyqta әldeneden zәrezap bolghan baladay salbyray búiyghyp qalady. Qysta da, jazda da osylay. Kense aldyndaghy taldar kóktemde japyraq jayyp, kýzde jalanashtanyp jatqanda birqalypty yrghaghyn ózgertpeytin bir ghajap dýniye.

Búl – auyl әkimshiligining kensesi. Kezinde sovhozdyng eng kórikti ghimaraty edi. Arshylghan júmyrtqaday әppaq ýy kelimdi-ketimdilerding ayaq bosatpaytyn orny bolatyn. Búl kýnde eleusizdeu. Sylaghy janartylmaghandyqtan syrtqy kórinisi tym qorash. Ági qashqan tústar aighyzdanyp, kóniline jaghymsyz bir әser qaldyrady. Ótken men býgingining aiyrmasyn sanagha toqpaqtap jetkizip túrghanday. Anda-sanda әldeqanday sharuamen bara qalsang qanyraghan ghimarattyng shetkergi ayaday bir bólmesinde әkimning hatshysy otyrady stol ýstindegi shashylyp jatqan qaghazdaryn qyzyqtaghanday bey-jay qalypta, al әkim joq. Jón súrasang estiytin jauabyn: «audangha jinalysqa ketti», «sharua qamymen jýr». Qanday sharua? Eshkim tap basyp aita almaydy. Áyteuir, tausylmaytyn yrghan, bitpeytin shapqylas.

Qanday kýshting týrtetini belgisiz, keyingi kezde Arshabay osy ghimaratqa jii soghudy әdetine ainaldyryp aldy. Alyp bara jatqan sharuasy bolmasa da ertengilik qoradaghy malyn jaylaghannan keyin eski tonyn jamylyp, tabandalghan pimasyn sýirete osylay qaray tartady dersin. Jo-joq, kensege kirip, ony-múnyny tyqaqtay súrap eshkimdi mazalamaydy, aghashtary әr-әr tústan júlynghan eski sharbaqtyng dәl kirer auyzyna toqtaydy da, tu ilingen mandayshagha úzaq qarap túrady. Sodan әride keudesin kere, basyn kekjiyte:

«Kók tudyng jelbiregeni -

Qazaqtyng asqaq bedeli.

Mahabbat, qayrat ekeulep,

shymyrlatqany deneni» – dep әndetip ala jóneledi. Múndayda qoy, zor dauysy odan әrmen ashyla týskendey sezinedi. Sezinedi de qanattanyp sala beredi:

«Kóktudyng jelbiregeni -

janyma quat beredi.

Talasqa týsse jan men tu

jan emes,

maghan keregi -

Kók tudyng jelbiregeni».

Dәl osy keypin syrttay baqylaghan bireu-mireu jigit aghasyn shalyqtaghan bayghús dep oilauy әbden mýmkin. Biraq, ony elep jatqan Arshabay joq, aitatynyn aitady, artynan ishin qyj-qyj qaynatqan әldenendey jalyn basylghanday kerige búrylady da, solbyrayghan qalpynda kelgen izimen keri qaytyp kete barady. Endigi kezekte pesh jaghu kerek. Qara balanyng qaryn qamyn oilaghandyqtan, qazan-oshaq týitkili tosyp túrghanyn jadynan shygharmaghanynan sóitedi. Qalghanyn mekteptegi júmysynan oralghannan keyin әieli ózi atqarady. Múnyki soghan dayyndyq jasau jaghyn qamtu.

Býgin de negizgi mindetin tәmәmdap, endi ýiine qaray jortaqtay bastaghanynda oida-joqta Kemelbek úshyrassyn. Búl kәdimgi boyy bir tútam, bylayghy júrt myljyndyghynan ker auyz dep aidarlap ketken Kemelbek. Arshabaydan tórt-bes jas ýlkendigi bolghanymen tústastay qauqyldasar el adamy. Uaqytynda sharuashylyqta qoymashy mindetin atqarghan, qazir júmyssyz beybaq. Qyzylshyrayly, tolyqtau jýzinen jyldyng tórt mezgilinde ter ýzilmeytin, tildeskende arajigi at shaptyrym tisterining arasynan týkirigi shashyrap, berekendi qashyratyn jan.

- Áy, estiding be? Dollar taghy qymbattap ýsh jýz alpys tengege jetipti, - dedi ol amandyq-saulyqtan búryn syqsima kózderin odan әrmen syghyrayta, qolghapsyz qoldaryn ysqylay ysyldap.

Arshabay iyghyn qushitty.

- Onyng maghan ne qatysy bar...

Anau shart ketti:

- Sen nege olay deysin? Elge qatysy bolghannan keyin saghan da, maghan da qatysy bolugha tiyisti. Týsinding be?! Óitkeni biz bir respublikanyng azamattarymyz. Endeshe iyleytinimiz bir terining púshpaghy, jyrtatynymyz bir júrttyng namysy! Solay ghoy, ә?

Múnyng uәjin kýtpedi, óz súraghyna ózi jauap qatty:

- Álbette solay! Mysalgha sen kýnde tuymyzgha taghzym etip ketesin. Men ony birtalay uaqyttan beri bayqap jýrmin. Búl degening naghyz eljandylyq! Qazaqstannyng barlyq azamattary dәl sendey bolsa bizding ekonomikamyz tenselip, tengemiz dәl búlay qúldyramas edi. Sondyqtan men saghan rizalyghymdy ertengilik shәy ýstinde qatynyma ylghyy aityp otyramyn. Múny bilip jýrgeysin.

Arshabay oghan ajyraya qarady.

- Búl jerge sening qatynynnyng qatysy qansha, jarqynym-au?..

- Qatysy bar, - Kemelbek qoqilanyp qoydy, - Bolghanda da keremet! Qatyn qúlaghy qaghys estiytin shyghar, biraq estigenin eshqashanda ishinde sary mayday saqtamaydy, júrtqa jayyp salady. Yaghni, sening eljandylyghyng qazir býkil auylgha mәlim. Búghan keybir qyrttar... anau әlgi, kim deushi edi?.. Á-ә, oppozisiyadaghylar eken ghoy, múrynyn shýiirer, әitkenmen, bәrining bilip jýrgeni abzal. Qanday jaghdayda da biz, naghyz patriottar, jýnimizdi jyqpaugha tiyistimiz! Solay, shyraq!

Ol úrtyna tolyp qalghan silekeyin jútyna sәl irkilis jasady.

- Oi, birdi aityp, birge kete beretin dalaqbaylyghymyzdan aryla almay-aq qoydyq-au, osy biz. Men sózimdi dollardyng ósuinen bastap edim ghoy, sodan әjeptәuir payda tauyp otyrmyn, - dedi ol sonsyn qabaghyn sәl kere, - Esinde me, byltyr jazda qyzymdy úzatyp edim ghoy. Qúdalar kiyitting ýstine qalynmaly dep bir myng Ámirika aqshasyn syilaghan. Áyel ekeuimiz, jaryqtyq qúnynyng sharyqtaytynyn qaydan bileyik, әlgining jartysyn ústap qoyghanbyz. Endi kelip sol jartymyz qaytadan býtindelip otyr. Ózing eseptep kórshi, dәl sol kezde dollaryng jýz seksen tenge bolatyn. Qazir ýsh jýz alpys. Yaghni, tengege shaqqanda eshtene joghaltpaghanymyz ayan. Keremet emes pe, ә!

«Jetisken ekensin!»

Ishi tyz etkenimen Arshabay onysyn syrtqa shyghara almady. Auyldasynyng órekpigen kónilin basqysy kelmegendikten tilin tistep qaldy. Tek, bar bolghany, bir orynda typyrshyghan Kemelbekting óz kindigine jeter-jetpes  iyghynan kýrektey alaqanymen qaghyp, ony qoldaghanday yrjighan keyip tanytty.

Kemelbek mәz.

- Naryq zamany esepti talap etedi, - dedi sol qalpynda mardymsyy sóilep, - Bayaghyda qoymada jýrgende daghdy alghan әdet qoy. Tәube, qazirde de jarap túrghany...

Ekeuara әngime osymen tәmәmdalghanday. Arshabay ketuge ynghay tanytqanda auyldasynyng oqys shyqqan dauysy kidirtti.

- Aytpaqshyday... – tózimdi synaghanday biraz kidiris jasady, - Aytpaqshyday, sening Esirkepten alar alashaghyng bar emes pe edi? Qaghys estimesem qúlaqqa osylay jetken siyaqty-tyn...

Anyrdy. «Auylda auyzynnan shyqqan sóz jatpas» dep oilaytyn, sóitse shyqpaghannyng ózi birden-birge tarap ketedi eken ghoy. Búghan ne daua!

Ishin jiyp ýlgermedi, anau bastyrmalata jóneldi:

- Alashaghyng bolsa ol pәleni tap qazir ýiinen bas. Áytpese, Esirkep jylystap ketedi. Bir jylystasa kópke sheyin jәne ústatpay dinkeletedi. Sonday adam! Ol keshe ghana audandaghy bankten kóp aqsha alypty. Senimdi adamnan estidim. Onday aqshany óni týgili týsinde kórmegenin aityp silekeyi shúbyryp otyrdy. Shytyrlaghan ylghyy bes myn, on myng tengelikter deydi. Tipti, qaltasyna syimaydy degen be, diplomatyna qattapty. Al, saghan kerek bolsa! Júrt kýndeliktisine zar bolyp jýrgende auyzynyng salymy barlar óstedi...

Arshabaydyng kózi baghjang etti.

- Búl ras habar ma?!

- Ótirik aityp jyn úryp pa! Men óz qúlaghymmen estigenimdi aittym. Qalghanyn ózing bil...

Arghy jaghyn tyndaugha qúlqy soqpady. Endigi kezekte ýy sharuasy, bala-shagha qamy jayyna qalyp, auyldyng kýngey túsyna jazda ghana boy kótergen zәulim baspanagha qaray teke búrqyldan tauday bolyp ýiilgen qardy keshe tartyp bara jatty.

 

***

 

Esirkep – eldegi fermer. Kópting biri emes – biregeyi. Tehnika da sonda, mal da, jer de sonyng menshiginde. Kezinde, sovhozdyng bas injeneri bolyp túrghanynda, qamtyp qalghany bar, búl kýnde ósip ketken balalarynyng septigi tiygen, әiteuir, týkirigi jerge týspeydi dese asyra aitqandyqqa jatpaydy. Audandaghylargha sózi ótpegen kezi joq. Audany nesi, oblysta shalqaq. Teledidardan kórgen, ýlken bir jinalysta oblys әkimimen prezidiumda qatar otyrghan edi. Jay otyrmaghan. Meni kórinder degendey әkimmen kәdimgidey shýiirkelesip otyrghan. Al kerek bolsa!

Arshabay osy Esirkepke jaz boyy júmys istedi: ýy betin kórmey shóp shapty, bala-shaghadan jyraq eginin ordy. Jasynan ýirenshikti sharuasy bolghannan keyin eshteneni jatyrqamady, ne tapsyrsa sony japyra atqardy. Basqasy basqa, qar bir qylang bergende kombaynyn toqtatpay, aqyry ysyrapqa jol bermedi.

Bәri tәmәmdalyp, esep aiyrysugha kelgende fermer razylyghyn jasyrmady: «Biylghy yrysym sening qajyr-qayratynmen molyqqanyn moyyndaymyn. Sol ýshin renjitpeymin, enbekaqyndy eselep tóleytin bolamyn. Tek, sәl shyday túr. Ónim ótsin, esepshotqa aqsha týssin. Kelisemiz be?» - dedi senimdi týrde.

Múndaygha qalay kelispesin. Qol alysqandy kóniline demeu etip, eki ezudi eki qúlaqtyng týbine qystyra kete barghan. Áyeline de «Biyl maylygha qaryq bolamyz!» dep kýmpiygen. Degenmen, sózbúida ashy ishektey sozylyp ketti. Jerge qar bekidi, apay-topayyn úiytqytyp tekebúrqyl da óte shyqty. Tipti eski jyldy esirkey shygharyp salghandary jaqynda. Ál-әzirge qolgha tiygen «soqyr tiyn» joq.

Qarajattan taryqpay otyrghandary, әiteuir әieli jalaqy alady. Bastauysh synyp múghalimi. Sol sep. Áytpese, kórip jýr, auylda tam-túmgha zarlar qanshama. Aytargha úyat, elde soghym soymaytyn shanyraqtar da kezdesedi. Ondaylar ananyn-mynanyng malyn soyysyp, sodan alghan «qolkeserlerdi» talghajau etude.

Osyndayda teledidargha kijinetini bar. Shalghayda kóretin bir-eki kanal erteden qara keshke sheyin «jaqsymyz, keremetpiz» degennen aspaydy. Keremet bolsa ýkimet eki qolgha bir kýrek tauyp bermey me?! Keybireuler kókigendey qazaq jalqau halyq emes, qazaq tau qoparar ruh iyesi. Tek biylik sol ruhty tabandap basa bermey, kerisinshe qauyz jaruyna yqpal jasaulary kerek. Sonda ghana telejәshikten týspeytin jýnin júlghan tauyqtay «súlular» aitqan jaqsylyq halyqty jarylqaytyn bolady.

Arshabay oqystan selk ete qaldy.

Toqta! Toqta!! Bәri osy teledidardan bastalghan siyaqty ma, qalay ózi?! Kezekti bir habargha әbden qany qarayghany esinde. Azuyn aigha bilegender júmsaq oryndyqta yrghalyp otyryp halyq taghdyryn sóz etkende mayly betteri býlk etpey bar keremetti ózderi emes qarapayym halyq keship jatqanday kergigen. Tipti, auylda túryp, auyldaghylarmen dәmdes-túzdas bolghanday tilderinen bal tamghan. «Ói, әkelerinnin!.. – degen sonda búl talaghy tars aiyryla, - Kórer edim senderdi ókpek pen aptaptyng azabyn bir mezet tartsandar!»

Ertenine jayshylyqta myigha kirip shyqpaytyn әreketke bardy. Shalyq shalghan adamday әkimshilik mandayyndaghy kók tugha telmirip túryp әnge basty. Sol-aq eken jany jaylanyp, ishin tyrmalaghan alay-týley sap basylghanday әserge bólendi. Qoldan keler bar qayrany osy ekenin týsingende ol búl әdetin kýndelikti mashyqqa ainaldyryp aldy. Bolghan-bitkeni sol ghana.

«Joq! – dedi oppy qardy ombylay entikken Arshabay kijine, - Óluim bar, men eshkimge ózimdi basyndyrmaymyn! Esemdi de jibermek emespin!»

Ynylday bastady:

«Kók tudyng jelbiregeni-

eldikting asqaq óleni,

әr jaqqa tartpay, Qazaghym,

bir sózge jinal degeni...»

IYә-iyә, taryday shashylmay jinalulary kerek. Jalghyz shybyqty eresek týgili bala da shart etkizip syndyra salady, al ýlken bumany syndyru ekining birine bitpegen kýsh. Endeshe myna әn dúrysyn aitady. Alghash estigen sәtten bastap janyna jaqqany sodan shyghar.

Esirkepting ýiine jetkende terge әbden malshynghan. Tonynyng týimelerin aghytqanda shynyltyr auagha denesinen kәdimgidey bu kóterildi. Ony qyzyqtar uaqyt joq, pys-pys etip baspanany ainaldyra qorshaghan biyik dualdyng qaqpasynan ótkende әupildep dәu tóbet qarsylady. Biraq qappady. Talay ret iyisin alghan it ekesh it te búghan jaqynday bere qaharyn jiyp, qúiryghyn búlghandata ayaghyna oratyldy. Erkelikke әues hayuannyng erkeleter adamdy tanyghanynan da.

- Jat, Maylyayaq, jat! – dedi mynaghan kәdimgidey ishi jylyp, - Sen týgili búl kýnde men de jylugha zәrumin. Olay bolsa, ýishigine bar. Bar da bergendi qanaghat tútyp jata qal.

Adamnyng tilin qaydan týsinsin, tóbet qaytadan janasqanda Arshabay onyng moyynynan kýrektey alaqanymen sipalady.

- Býitpeseng it bolarmysyn! Biraq, itting ittigi bólek te, adamnyng ittigi basqa-au. Biri tәnindi ghana jaraqattasa, ekinshisi janyndy parsha-parsha etuden bir tanbaydy. Sonda qaysysy qauipti? Áriyne, adamnyng alalyghy qasyret. Saqtasa Jaratqan ie eki ayaqtynyng sonday jymysqylyghynan saqtasyn!

Sóiley jýrip tabaldyryqtan attaghanda senekte әldenelermen aldanyp jýrgen Esirkeppen úshyrasty. Anau jon arqasyn bere túra, moyynyn ghana búra, tosyn kelushini jaqtyrmaghanday ojyraya qarady.

- Á-ә, búl senbisin? – dedi sonsyn týsin jylytqansyp, - Qystyng kózi qyrauda mynauyng qanday sandalys? Jayshylyq pa, әiteuir?

Fermerding әy joq, shәy joq qiyastana sóileui shamyna tiydi.

- As-su tintinbegenim ayan, - dedi qyrystana, - Ondaygha jetkizbegen Qúdaygha myng shýkirshilik.

Mynany estigende Esirkep kenk-kenk kýldi.

- Sen de aitasyn-au... Qazir kimge kim tintingendey? Alam deseng alatynyng bar, shasham deseng shashatynyng qonghan zaman. Tek qana ebin tap, ensendi jyqpa. Solay emes pe?

Ol qolyndaghy әldenendey zatty búryshta túrghan jәshikting ýstine qoya berip keri búryldy.

- Kelgenge ket demegen qazaqpyz, qúlaghym sende. Tekten-tekke jýrmegening belgili, aita ber.

Esirkep tym manghaz. Tipti, adam keldi-au, it keldi-au dep iyligetin týr bayqatatyn emes. Áyteuir, sóileu kerek bolghan song sóilep túrghan bireu siyaqty.

- Mening nege kelgenimdi shynymen bilmey túrsyng ba? Taban aqy, manday ter degendey... Alashaq barda adam qúiryq basyp ýiinde bey-jay otyra almaydy eken, - dedi dauysyn syzdyqtata shygharyp.

Esirkep oilanghanday iyegin jogharygha kótere, kózimen tóbeni timiskiley biraz ayaldady.

- Solay eken-au... – dedi әride ynyrana, - Biraq... biraq biz keliskendey edik qoy, sen tosasyn, men sosyn óteymin dep. Endeshe tos.

- Sonda qashangha sheyin kýtpekpin?

- Ol endi mening qolymdaghy sharua emes, esepshottyng esesine baylanysty dýniye. Aqsha týsip jatsa alasyn. Toqeteri osy. Endi jolynnan qalma.

Fermer «sóz osymen tәmәm» ynghayyn bayqata jon arqasyn bergende Arshabaydyng qany basyna shapty.

- Áy! – dep aqyryp qaldy, - Sen ne, elding bәrin aqymaq kóremisin?! Keshegi bankten alghan qyruar qarjyny qay kótine tyqpaqsyn, ә!

Esirkep selk ete qaldy. Selk etkeni sol emes pe, oqystan kidirip, artynsha qaytadan jýz beruge mәjbýr boldy.

- Ony qaydan estidin?

- El bar, el bolghansyn kóz ben qúlaq jetkilikti, jetkizedi de.

Esirkep etjendi denesin yrghay beri jaqyndady. Kózi qantalap, jýzi súrlana týiiledi. Dәl myna qalpynda mýiizin yrghay, ayaghymen topyraq shashqan sýzegen búqadan ausa-shy.

- Basqalary bylay qalyp endi mening aqshamdy qorityn bolghansyndar ma?! – dep ysyldady ol taqala bere múnyng jaghasynan shap etip ústay alyp, - Qoryndar! Qoryp qalyndar! Áli itshe qynsylatamyn! Týsinding be, erte me, kesh pe tabanymdy jalaytyn bolasyndar bәrin! Al, qazir jónindi tap, shyraghym! Áytpese!..

Endi Arshabaydy ashu qysty.

- Tappasam ne, qyramysyn?!

- Sýiegindi jinay almay qalasyn!

- Onda kórip aldym!..

Qanday týlenning týrtkenin bilmeydi, kýrektey alaqanyn alqymgha apara bere temirdey qysyp qalghany.

Abyroy bolghanda senektegi tarsyl-túrsylgha shyqqan Esirkepting bәibishesi arashagha týsip, eki erkekti aiyryp alghany. Áytpese Arshabaydyng fermerdi óltirip tastauy da mýmkin edi...

 

***

 

Sol apyr-topyrdyng arty jaqsylyqqa jetkizbedi. Ýiine oralyp, úzaqty kýnge jaghylmay jatqan peshke tamyzdyq salyp jatqanynda ushaskelik polisiya ókili ózimen birge jýruge mәjbýrledi. Artynan әkim kensesinde týrli qaghazdar toltyrylyp, Arshabay sovhoz kezinde kassa qyzmetine arnalghan terezesi temirmen torlanghan bólmege qamaldy.

Biraq múnda da tynyshtyq bolmady. Alqyn-júlqyn әieli jetti betinde qan-sól joq.

- Aqshasyna qaqalyp ólgir sol Esirkepte neng bar edi? Qaryzy da, basqasy da qúrysyn, keshirim súra, - dedi ol jalynyp.

Qaytpady.

Ushaskelik polisiya ókili de janashyrlyghyn tanytty.

- Eldi shulatyp qaytesizder. Keshirim súray salynyz. Sóitseniz keshetin synayy bar.

Dәl sol kezde Arshabaydyng qúlaghy shulap qoya berdi: «Áli itshe qynsylatamyn! Týsinding be, erte me, kesh pe tabanymdy jalaytyn bolasyndar bәrin!»

Tanyrqady. Mynalar ne tantyp otyr ózi? Sonda ne ýshin keshirim súramaqshy? Taban aqy, manday terin talap etkeni ýshin be? Búlardyng oiynsha әldebir qynsylaghan tóbetke jem bolghany jón siyaqty. Qoy, olary bola qoymas. Býite qalghan kýnde úl tudym dep qalja jegen sheshesi aq sýtin keshpes, dýniyege at ústarym keldi dep jar salghan әke әruaghy atyp jiberer.

Basyn shayqay otyryp әieline de, poliyseyge de óite almaytynyn eskertti.

Týs aua audan ortalyghyna aparmaqqa syrtqa shygharghanda kók tugha kózi týsken Arshabay dýr silkindi. Búl qashyp keterdey jeninen ústaghan poliyseyding qolyn qaghyp tastap әnge basty:

«Kók tudyng jelbiregeni -

baqyttyng eljiregeni,

qiyrda qalghan Qazaqtyn

Azat otangha jete almay

kózining móldiregeni».

Án ayaqtalghanda әldeqaydan ebil-debil jetken әkimge búryldy:

- Ákenning kózin kórdik – elgezek edi. Kórshisining basy auyrsa baltyry syzdap qoya beretin. Túqymyna tartyp sen de elgezek bop tughan ekensing – ózinnen ýlkenning qolyna su qúnggha kelgende aldyna jan salmaysyn. Biraq... Biraq, elgezek bolu bir basqa da, elge qyzmet etu ekinshi basqa, shyraghym! Qúlyng bolayyn, ana tudy bir janalashy! Kórgen kózden úyat-ty!

Basqaday lәm-mimge kelmesten dayyn túrghan kólikke óz ayaghymen baryp mindi.

Az ótkende jenil mashina typ-tynysh qarly dalany motor ýnine bóley audan ortalyghyna qaray tartyp bara jatty.

 

Abai.kz