Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 6649 0 pikir 27 Sәuir, 2016 saghat 10:43

"TESIK ShELEK"

Býgingi kýni memleketimizde zang júmys istemeytin, adam qúqyghy qorghalmaytyn, korrupsiyagha ainalghan memleketke ainalyp otyrmyz. Tәuelsizdik alghaly 25 jyldyng ishinde qanday jetistikke jettik? Qazir ótkenge qarap otyryp әu bastan dúrys jolgha týspegenimizdi kórip otyrmyn.

Biz agrarlyq memleketpiz, negizinen auyl sharualyqpen mal ósiru, egin egu men ainalysqanbyz, bizde aitarlyqtay óndirisimiz bolghan joq. akademik Jurunov aghamyzdyng bir kitaptan alghan deregi boyynsha 1900 jyldyng basynda bizde 70 million qoy sany bolghan eken. Qoydy tek jyly oblystar ghana ósirgen, al qysy qatty arqa jaqta jylqy ósirgen, sebebi olar qysta qardy teuip shóp jeytindikten. 

Sonda jylqy sany odan kem bolmaghany belgili, qansha týie, qansha siyr bolghanyn eseptemegenning ózinde. Býgingi orystardyng adam bolyp otyrghandary osy bizderding arqamyzda ekenin úmytyp ketti, sebebi olarda revolusiya bastalghan son, osy bizdegi maldardyng bәri solardy asyraugha ketti, qalghandaryn shetelge valutagha satyp texnologiyalar alyp damyp ketti, al biz ózimiz ashtan qyryldyq, sol kezdede әperbaqan oisyz belsendi óz qandastarymyzdyng qolymen jasaldy, qazir de sol kórinis. Al biz tәuelsizdigimizdi alghaly óz óndirisimizdi damyta almadyq, jyl sayyn ministrler auysyp, әr bir ministr jana programmamen kelip bilim salasyn mýlde qúrttyq, medisina salasy da onyp túrghan joq, syn kótermeydi. Osy salada bolyp jatqan kelensiz jaghdaylardy terip jazsang tóbe shashyng tik túrady. Al qúqyq qorghau mekemelerding qyzmetkelerining qylyqtary tipti shekten shyghyp ketti. Olardyng istep jatqan zansyz aqylgha simaytyn isterin kýn sayyn internetten oqyp otyrmyz. Burokratiyadan ayaq alyp jýre almaysyn. Oilanbanbay kirgizilgen shet el investorlarynan (mysaly Qytay) ýlken problemalar tuyndap jatyr. Bizdegi zansyzdyqty olar keremet paydalanyp jatyr. Qay salany alsang da maqtanatynday eshtene joq, terip jaza beruge bolady. Úrandatyp eldi damytamyz dep istep jatqan programmalarymyzda, tesik shelekpen su tasyghanday bereketteri bolmay jatyr.

Ótkende "biz memleketimizdi basqara almadyq" degende bir qúiyrshyqtar "ne aityp otyrsyn"? dep auzyna kelgenderin aitqan edi. Kenes ókimeti kezinde dәndi jinaytyn kezde býkil respublikagha barlyq avtbazadaghy kólikter júmyldyratyn edi. Qazir onday avtobazalar joq, biren saran jeke adamdardyng kólikteri bolmasa. Qansha dәn jinalyp jatqany, qansha astyq jinala almay qar astynda qalyp jatqany belgisiz, ótirik esep bolmasa shyndyghyn eshkim bilmeydi.

Mal sharuashyghy mýldem qúrydy, jeke adamdardyng mal jayatyn jerleri joq, barlyq jayylymnyng iyesi bar. Býgingi kóterilip otyrghan jer mәselesi de xalyq ýshin óte manyzdy. Qazirgi memleketting basqaru jýiesin ózgertpeyinshe jerge tiyisuge bolmaydy.

Biz qazaq xalqymyz, bizding óz salt dәstýrimiz, ómir sýru saltymyz, mentaliytimiz bar, batystan kóshirilgen zang bizge qayshy keledi, olardy týsinuge deputattardyng milary jetpeydi. Halqymyz qay uaqytta da jerdi qadirlegen qasiyet tútqan, jer dauy, jesir dauy degen barlyq uaqytta bolghan. Ár ru óz jerlerining shegarasyna óz ata babalarynyng zirattaryn ornalastyryp kózining qarashyghynday qorghaghan. Goloshekinning kezinde ru taypanyng jerin bólip bergenmen eshbir adam ony iyemdenip almaghan, sebebi ol jer jalpy ortaq qoghamnyn, babalarynyng jeri degen sanada qalghan. Jer búl elimiz, búl memleketimiz, búghan qastandyq jasaghandar xalyq jauy, keshirilmeytin kýnәhar bolyp esepteledi.

Hayrulla Ghabjalilov

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371