BIR APTADAN KEYINGI JAUAP: ÓZDERI RÚQSAT BERGEN SONG ORYSShA SÓILEDI
Ótken aptada Qazaqstannyng energetika ministri (esim-soyy el-júrtqa әkimdiktegi qyzmeti arqyly tanys) Qanat Aldabergenúly Bozymbaev jurnalisterge qazaq tilinde súhbat beruden bas tartty degen aqparat BAQ-ta qyzu talqylandy. Áuelde, QR Energetika ministrligine habarlasyp, mәselening anyq-qanyghyn bilmek bolghanymyzda, Qanat Aldabergenúlynyng qabyldau bólmesindegi hatshy qyz bir súraqqa bir aptadan song jauap ala alatynymyzdy aityp edi.
Ózgertkenimiz joq, óz sózi: «Ol kisi qazir bos emes. Búl mәselemen bizding ministrlikting baspasóz qyzmeti ainalysady. Aytpaqshy, ol jaqqa keler aptada habarlasqanynyz jón. Qazir olardyng qoldary tiymeydi. Sondyqtan, býgin-erteng olar mýlde jauap bere almaydy. Keler aptada habarlasynyz...»
Býgin ministr myrzanyng hatshysymen tildeskenimizge túp-tura bir apta boldy. Uәde etilgen jauap býgin berilui tiyis-tin.
Qazaq tilinde súhbat berudi qiynsynghan Qanat Aldabergenúlynyng qabyldau bólmesine qayta habarlastyq. Hatshy qyz - Ásiya Erkinqyzy ministr myrzamen sóilestire almaghanymen, baspasóz hatshysymen baylanystyrdy.
-Biz osydan bir apta búryn habarlasqan edik, júmystarynyz tym-qauyrt eken, baylanysqa endi ghana shyghyp otyrsyzdar...
-Men baspasóz hatshysy bolamyn. Aty-jónim Asqar Jaldinov. Qanday mәselemen habarlasyp ediniz?
-Ótken aptada ministr Qanat Aldabergenúly jurnalisterge qazaq tilinde súhbat beruden bas tartqan eken. Ministr myrzanyng Memlekettik tilden resmy tilge jýginuine ne sebep boldy?
-Núreke, búl jerde mәsele mynaday ghoy. Qanat Aldabergenúly 24-mamyr kýni Astanada ótken janartylatyn energiya kózderi boyynsha sammitke qatysty. Sammitte arnayy bayandama jasaghan son, BAQ ókilderimen kezdesti. Ol jerde әueli ministr myrza, jurnalisterden energetika salasyna qatysty terminderding kóptigine baylanysty resmy tilge jýginuge tura keldi. Eng әueli Qanat Aldabergenúly ol jerdegi jurnalisterden rúqsat súrady. Jaghdaydy týsindirdi. Sol jerdegi jurnalister ózderi rúqsat bergen song ghana orys tilinde súhbat jasady ghoy.
-Sonda, ministrding súhbaty tek terminderden týzilgeni me?
-Negizi búl terminderding qazaq tilindegi audarmalary әli túraqty qoldanysqa enbegendikten, solay jasaghan edi. Qazir ministr myrza búl terminderding barlyghynyng audarmasyn jattap jatyr. Endigi súhbattaryn týgeldey qazaq tilinde jasaytyn bolady. Aldymyzda 6-mausym kýni Astanada Qanat Aldabergenúly halyq aldynda esep beredi. Sol jerde ministr qazaq tilinde súhbat berip, bayandamasyn memlekettik tilde jasaydy.
-Jaqsy solay bolady dep ýmitteneyik...
-Jaqsy Núreke, búl jerde ministr rúqsat súraghannan song ghana, resmy tilge jýgingen edi. Sondaghy jurnalisterding ózderi rúqsattaryn bergen edi... Keler joly búl eskeriledi.
Qanat Aldabergenúly, qazaq tilin qiynsynyp, audarylmaghan terminderdi sebep qylghan son, biz ministr myrzanyng bayandamasyn nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdik.
Astanada ótken sammittegi 451 sózden túratyn Qanat Aldabergenúlynyng bayandamasynyng 59 sózi qazaq tilinde jazylypty. Búl tildik diskriminasiya emes pe? Joq әlde... QR Konstitusiyasyna sәikes Jogharghy minberlerde eki tilde de bayandama jasaugha rúqsat bar desek te, aralas mәtinderde ballans saqtaluy kerek emes pe edi? Búl birinshi mәsele.
Ári qaray, ministr myrzanyng bayandamasyndaghy «terminderge» toqtala keteyik. Qanat Aldabergenúly aityp otyrghan, audarmasy tym kýrdeli terminder mynalar bolsa kerek: «globalinoy energeticheskoy problemy, parnikovyh gazov, ischerpaemostiu nevozobnovlyaemyh toplivno-energeticheskih resursov, ekonomika, vozobnovlyaemye istochniky energiy (VIE) faktor, potensial, ekologichnosti, iskopaemoe syrie, generasiya, balansirovaniya, energosistemy, elektroenergii, sredne otrasli, mehanizm, normativno-pravovoy bazy, analiyz, uglevodorody, konkurentosposobnostiy, infrastruktury, minimizirovati, tarify».
QR Energetika ministri Qanat Aldabergenúly Bozymbaevtyng qiynsynghan qazaq tilindegi energetika salasyna qatysty terminderdi jattap jatqanyn estidik. Ministrding hatshysy keler joly Qanat Bozymbaevtyng tildik diskriminasiyagha jol bermeytinin aityp, «BAQ aldynda qazaq tilinde súhbat beredi» dep uәde etti. Búl da uaqyttyng enshisinde.
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz