Orayy kelgen rettegi әr jyldardaghy pikirlerimdi tújyrymday kelip: «Qazaq iydeyasy – Qabdesh Júmәdilovtyng ómirlik maqsatynyng altyn dingegi», Qabdesh Júmәdilov – últynyng «ruhany quaty men baq-talayyn, azattyqty ansaghan armany men azabyn, quanyshy men qayghysynyn, kóz jasynyng amanatyn, ar-ojdanyna kir keltirmey, qaysarlyqpen oryndap shyqqan nysanaly túlgha, «Qabdesh qalamynyng quatyna tughan halqy әli de múqtaj». Halyqtan shyqqan halyqtyq (halyq emes) jazushy turaly bir auyz lebizimdi Alifred de Mussenin: «Ótkenning barlyghy óship tyndy, al bolashaqta ne bolatyny belgisiz... Keshegi qogham bitken joq, ertengi qogham óz ómirin bastap ketti», – degen sózin jeleu ete otyryp, Qabdesh-Qabang da ózi ansaghan býgingi tәuelsiz qazaq memleketinde toyyn toylap otyr, keshegi tirshilikpen tolyq esebin aiyrysyp ýlgerdi jәne onyng ruhyn óltirmey, myna dәuirimizge jalghastyryp әkeldi, endi ertengi keleshekpen de jalghastyratyn túlghaly taghdyryn bastap ketti», – degen alghaumen ayaqtap edim.

Shyndyghynda da, múqym bir últtyng qiyametti de kiyeli bolmysyn qaytalanbaytynday tebirenispen, qolyna qalam ústaghan kez kelgen suretkerding mandayyna búiyra bermeytindey qúdiretti qúshtarlyqpen, taghdyrdyng әbilhayat suyna suara otyryp jazylghan «Songhy kóshten», «Taghdyrdan», «Darabozdan» keyin jan susynyn qandyratyn tuyndyny ómirge әkeledi dep dәmetuding ózi de, sofy Allayar aitqanday, «dәrmensizding ýmiti» edi.

Sýiinishke oray, biz qatelesippiz. Ózi tauyp aitqanday, «songhy kóshten» keyin de – kósh, «taghdyrdan keyin da – taghdyr, «dara bozdan» keyin de – dara bozdar, «qaytqan qazdardan» keyin de – «ajaldan qashqan perishteler», «tanghajayyp dýniyeden» keyin de – «qyl kópir» bar eken.

Sonday bir jankeshtilikpen ótken, «shygharmashylyq» atty «beynet susynyn» (Abay) qana ishken úzaq jylgha sozylghan salburyndy ómirden song kózindi jan terezesinen joghary kóterip, mynau jaryq dýniyening «keng aspanyna, elining meyirimine» janarynyng qúmaryn qandyra qarap, bir yqylym sәtke oiyn da, boyyn da suytsa – Qabdeshtin-Qabannyng búl tirshiligine de el-júrty sýiinishpen qarar edi. Biraq zar kýiin saqtaghan «sәigýliktey», tumysynan «beynet susynyna» shóli qanbaghan Has bolmysty óner iyesine tәn jankeshti (jansebil emes) qúshtarlyqpen, ekinshi bir keng tynyspen qalamyn qolgha alypty.

Aqyl azabyna, sana sabylysyna, kónildegisin kópke jetkizuge úmtylghan netken jankeshti (iyә, taghy da osy sózdi qaytalamasqa әddimiz joq), quatty qúshtarlyq desenizshi!

Múnday qúbylys arghy-bergi әlem әdebiyetinin, tipti barsha óner ataulynyng tarihynda siyrek. Shygharmashylyghy bir әngimemen, bir hikayatpen, bir romanmen ólshenetin, kórkem oy quatynyng shama-sharqy soghan ghana qaptal jetken tamasha suretkerler bar. Al myna shoghyrdyn, sonyng ishinde Qabdesh Júmәdilovtyng shabyt sharpuy men qalam qarpuy joyqyn. «Ómirden song da ómir bar» dep ruh rauayattarynda aitylatynday, búl shoghyr bir adamgha tiyesili shygharmashylyq joldy qayyryp tastap, zar kýiine týsken nar jolynyng ekinshi ainalymyn da qayyryp tastaghan jayy bar.

Qabdesh Júmәdilov «qyl kópirden» ótip, «akademikterding kóz jasyna kóshti». Múny, endi, kómbege tura tartqan Alashaghyrdyng buryl qúiryqty bozayghyrynyng ekpini demeske lajyng joq.

Qadary hadiske jýginsek, lәuhúl-mahpuzdyng taqtasyndaghy mandayyna jazylghan yryzdyq pen kermek dәmdi tolyq tatpay, myna jalghannan kóshpek emessin. Búl oraydan shalghanda, bala shaghymyzda sýiinip oqyghan «Jas dәuren» jyr jinaghynyng avtory Qabdesh aqynnyng ózi:

Álemde talay qyzyq bar,

Aralap kórseng – nanasyn.

Bólip túr qyzyl syzyqtar

Baqyt pen sordyn

arasyn, –

dep jyrlaghan baq pen sordyng syzyghyn arly-berli, aumaly-tókpeli, alma-kezek kesip ótken jankeshti (iyә, Qabdeshting shygharmalaryn oqyghan adamnyng osynau bir «jankeshti» degen jankeshti sózdi qaytalamauy mýmkin emes) keyipkerlerding tútas bir qauymynyng (galereya degen azdyq etedi) tartar azaby men kórer qyzyghy Qabdesh qalamgerge jazmyshynan búiyrsa kerek.

Eger de kórkem uaqyt pen kenistikti ólshemge alyp, Qabdeshti – Qabdesh retinde qatargha qosyp, Qabdesh Júmәdilov degen atty әdebiyetting taqtasyna oiyp túryp jazdyrghan «Qazdar qaytqanda» әngimesinen bastap, qalamynyng úshynan shyqqan songhy «Ajaldan qashqan perishtege» deyingi Qabdesh beynelegen keyipkerler qauymy arasyna sanlau salmay, bir jelining boyyna tizsek, onda, sizge ótirik, maghan shyn demeyin, bizge ótirik sizge mәlim, Altay men Alataudyng arasyndaghy shekara boyyn tútastay keudesimen jauyp túrugha qaptalynan jetetin shep qúrylar edi jәne olardyng barlyghy shetinen jauynger әri otanshyl qaharmandar (keyipkerler emes). Sonda óz jerimizden bastalyp, óz jerimizge qúyatyn úly dariyadan qaghys qaldyrghan yryzdyghymyzdy sol bir «ólim ishinen ómir, ómir ishinen – ólim izdegen otanshyl jankeshtiler» ózderining namysty yrysymen tolyqtay qaytaryp berer edi.

Múny asylyq demeniz, bir sәt qazaq dalasyn qayystyra leky jortyp, qylyshyn jarqyldata bilegen «Darabozdaghy» sayyn sarbazdardy, payghambardyng jelbiregen aq tuynyng shylauyna ere sheru tartqan «Prometeyding alauyndaghy» dala sahabalaryn, shekara boylay bir sýiem jerdi jaudyng taban astynda qaldyrghysy kelmey jantalasqan «Taghdyrdaghy» tauqymet iyelerin, «Abylaydyng aqyrghy kýnindegi» elin keleshekke amanat etken han Abylaydy, sol «Abylaydyng songhy batyry Berdiqojany», azattyq ýshin ómirin qylyshtyng jýzine sertke baylaghan «Kókjaldaghy» kókjaldy (Ospandy), boshalap ketken úrpaqtyng botalap qaytqan «Songhy kóshindegi» jýregi jaraly arystardy, tughan jerge degen ansaryn eshqanday ataq-abyroy basa almaghan «Atamekendegi» aqyl ziyalylaryn, «Kókeytestidegi» narkeskendi, jeltoqsannyng yzghary qaryp, qyl kópirden ótken, tәuelsizdikting ystyq taby betin shalghan «Qyl kópirdegi» ruh qaharmandaryn kóz aldynyzgha elestetinizshi!

Olardyng barlyghy kýibeng tirshilikting búldyr elesin, jalghannyng jalghan maghynasyn izdep jabyghyp jýrgen shermendeler emes. Otany ýshin jýregin otqa qarytqan, kýresindi kýittemey, azat otandy kie tútqan jankeshti shahit qaharmandar! Otan sahabalary! Biri úly Otandy jaudan azat etse, ekinshisi ruh shekarasyn bekitip berse, ýshinshisi shekaranyng shebi ýshin jantalasady, tórtinshisi – últynyng erkinen tys jattyng qolymen kesilgen kenistikting shebin búzyp, kektene ashynyp, úly tarihy Otangha asyghady.

Qabdesh Júmәdilovting keyipkerlerining kókeyin tesken bir-aq ansar bar, ol – Otan, Otan jәne Otan. Kórkem quat ta, ruh ta, oqigha da, shiyelenis pen tartys ta, kórkemdik sheshim de Otan taghdyryna qúrylghan. Týpting týbinde Qabdesh Júmәdilovtyng sol otanshyl jankeshti qaharman keyipkerlerine qoyylghan asqaq ruhty eskertkishterding ruhy shyghys shebimizde samsay atoylap túratynyna men senimdimin.

Biz qazir «Otan» degen qasiyetti sózdi aitugha kibirtiktep, shytyna qabyldaytyn kepiyetke úryndyq. Al Qabdesh Júmәdilovting «Qazdar qaytqandadan» bastap, «Ajaldan qashqan perishtege» deyingi kenistiktegi keyipkerleri Otanyna, tarihy Otanyna úmtylady.

Shaghyn ghana osy eki tuyndyda býkilәlemdik nysana bar. Adam sanynan alandamaytyn bir jarym milliard júrttyng tuyt shekteu sayasatyn jegisine jetkizgen Moyannyng «Qyzyl shaha» romanyna «adamnyng tektik ar-úyatyn qorghaghany ýshin» Nobeli syilyghy berildi. Sol iydeyany osydan alpys jyl búryn, sonau «qazdar qaytqan» zamanda jazyp, myna dәuirde qaytalay tәkiralaghan Qabdesh Júmәdilovting amanatty ansary qazaq qoghamyn bylay qoyyp, qazaq әdeby synynyng nazaryna da ilikpedi. Milliardtar eli Moyannyng «Qyzyl shahasynan» song eki bala, az últtargha ýsh bala ósiruge rúqsat berdi. Úly elding orta dәrejeli qalasynyng sanyna qaraylas últymyzdyng qyzyl shahalarynyng taghdyry bizdi әl-әzirge alandatar emes. Otanymyzdaghy qyzyl shaha perishteler ajaldan qashyp, shet auyp ketpese eken degen tileuden basqa qam-qareketke biz de sharasyzbyz.

Ruh pen últ saqabasy atanghan jazushylar әuletining abyzy Qabdesh Júmәdilov elining aldyndaghy ózining kezekti bir paryzyn osylay oryndaghan.

Aytpaqshy, ruh saqabasy demekshi, Rahmanqúl (Berdibay) degdardy titirendirgen kózqamandar men Oralhandy (Bókey) týrshiktirgen dýdәmaldardyng mysy basyp bara jatqan mynau «beti suyq zamanda» biz osy imanymyzdy ýiiretin Jaratqannyng ózinen seskenuden qalyp bara jatqan joqpyz ba degen kýdik pen kýmәn oiymyzdy jene bastaghanday. Quyq balaq, sypsyng siraqtardy bylay qoyghanda, ernin qimyldatugha erinbegen eresek erkekter men kekse әielderding ózi islamy qúndylyqtardy bylay qoyyp, payghambarymyzdy ósekting taqyrybyna ainaldyrugha mashyqtanugha bet alyp bara jatqany – aqiqatty shyndyq.

Sonday bir zaualdy nyshandardy bayqaghanda, Qabdesh Júmәdilov «Prometey alauy» romanyndaghy sayyn saqaragha ruh núryn shashqan, Aqtaylaq by men Qúnanbay qajy arqyly Abay men Shәkәrimdi, Múhtar Áuezovten bastap, Múhtar Qúlmúhamedke (jazushynyng emeurindi keyipkeri) deyingi úrpaqtardy sharpyghan sauap uaghyzynyng salauaty oiyna oralady. Bes tal saqalmen, bes eli etekpen kýresudi memlekettik iydeologiyagha ainaldyrugha den qoyghanymyz, shynymen de, alandatsa – alandatarlyqtay. Al «iman ainasynyn» (Abay) últtyng ar-ojdan tazalyghy men әdep tәrbiyesin saqtaugha tiygizetin sauaby osy shygharmada barynsha meyirimmen surettelgen.

Sonday qasiyetti alaugha sýiine úmtylghan qazaq qauymynyng aldynan «Tozaq oty» tosyp túrghanyn, azattyq ansaghan búla tәnining Taklamakan shólining anyzaqty aptabyna qaqtalaryn, bostandyq izdegen kóshting «Kókjalynyn» ómirine qandy qaqpan qúrylaryn, ayalaghan «Aqqularynyng arangha týserin» kim bilgen? Jazushy Qabdesh Júmәdilovting mandayyna beyne bir qazaq elining taghdyr tauqymetin týgendeu jazylyp qoyghanday, atalghan ýsh hikayattaghy tozaq azaby «Qyl kópirde» jazushynyng oy jelisimen qaytalana sabaqtala saralanady.

«Ýsh hikayattaghy basty jeli – azattyq ýshin tartqan azap tauqymeti. Meyli, Tarymnyng tary qúmynda, Altaydyng bauyrynda, Alataudyng alqymynda, Saryarqanyng sauyrynda bolsyn, bәribir últynyng ar-ojdany ýshin kýiindige úshyraghan er-azamattar men aq jaulyqty arulardyng taghdyr zaualy bireu-aq. Ol – últ namysy. Elin sýigeni ýshin – el aghalary, erin sýigeni ýshin – el analary azap shegedi.

«Bostandyqtyng dәmi tәtti, yryzdyghy ashy» degen sol. Osyndaghy azapty ómirge ashyna otyryp, tәuelsizdik jolynyng qanday auyr synaqtan ótkenin sezinesin. Býgingi tәuelsiz ómirding shuaghynda Qabdesh Júmәdilov suretteytin «Tozaq otyndaghy», «Kókjaldaghy», «Arangha týsken aqqulardaghy» azat ruhty jandardyng jan azaby bar ekenin úghynasyn. Búl oidy jazushy «Qyl kópirdegi» oy aghymynda barynsha qanyq qalam quatymen ilandyra taldaydy. Búl shygharmalardyng barlyghy da: qazaq eli qyl kópirden ótti, endi senimdi qadammen keleshekke qaryshtay adymdaytyn shaghymdy shaq tudy – degen nysanaly senimmen ruhyndy kótere bayandalyp, ertengi kýnning eren qúbylystaryna emeuirin tanytumen ayaqtalady.

Osy romandar men hikayattardyng arasynda Qabannyng ekinshi tynys alghan kezeninde jazylghan shaghyn janrdaghy shygharmalarynyng ózi tragediyalyq taqyryp pen tragediyalyq situasiyagha qúrylghan. «Ajaldan qashqan perishte» men «Túl mahabbat» әngimelerining kórkemdik sheshimi – ómirge degen qúshtarlyqpen, janyna ýmit syilaghan shuaqty sezimmen ayaqtalady. Eki tuyndydaghy keyipkerler taghdyrdyng túnghiyq tylsymyna shógip bara jatyp, jan dәrmenining septigimen qaranghylyq túmshalaghan terenning týbinen ómir sәulesine úmtylady. «Túl mahabbattaghy» zәrli zәuzat zary ómir jyryna úlasady. Jas júbaylardyng baqytqa úmtylyp, baqytsyzdyqpen ayaqtalghan taghdyry qamtylghan «Jeti ata» atty shaghyn әngimedegi ata-baba ruhynyng zaualy da sol shiyki ókpe úrpaqtardyng qamy. «Pәny men baqy arasyndaghy» keyuana Qanshayym men meyirli Monikanyng bauyrynan órgen ýmitti úrpaqtyng erteni kýdikti kónilge senim úyalatady.

«Qalyng elim, qazaghym» degen auqymgha syiyp ketetin pikirler shoghyrynda danalyq ta, aghalyq ta, adaldyq ta, namys ta, tipti shamkóstik te bar. Múnyng barlyghy úlylargha tәn minez. Ol bәrimiz jii aitatyn, biraq orynday bermeytin:

Aytyp ótken adamda arman

bar ma,

Jýregining týbine kir

jasyrmay, –

degen ansardy ústanghan shygharmashylyq ústyn.

Múnday shamyrqanulardyng barlyq sebebi men saldary «Keshirimde» aitylghan. Ol adamdardy, olardyng oi-qyryn biz de bilemiz. Birine týsinistikpen, birine týsinissizdikpen, birine әttegen-aymen, birine «dúrys eken, jaraysyz, Qabe!» – dep qaraymyz da, biz de «keshirimge» jýginemiz. Keshirimge jýginemiz de, qylday qiyanattyng ózin auyrsynatyn pende Qabdeshting janyn jaralaghan pendelerge, әsirese jazushyny jastayynan talaghan qyrqyljyngha qaratylghan qyjylymyzdy keshirimge qimaymyz. Óitkeni ol bir Qabdeshke emes, aldynghy tolqyn arystargha da (Ádi, Iliyas, Ánuar, Oljas, Múhtar), tipti azu tisimiz shyghyp ýlgermegen kezde bizge de qadalghan kәri shónge – tiken edi. Al qayymdasqandardyng uәjine jazushynyng jauaby da berilgen. Olardyng aq-qarasyna tórelik aitu bizding mindetimizge jatpaydy. Qalay degenmen de, búl tolayym pikirlerde qalamger Qabdesh pen pende Qabdeshting túlghasyn tolyqtyratyn, jan dәrmenin bildiretin aq adal oiy bar.

Jazushynyng jan syry men psihologiyasy «Emenning iyir bútaghy», «Basynan Qarataudyng kósh keledi», «Jeti ata», «Bir shólmek syra», «Demokratiya», «Keshirim», «Qyl kópir» atty tuyndylardaghy ótpeli keyipker Ayjaryqtyng oy aghymy arqyly ashylady. Tek búl shygharmalarda ghana emes, jalpy tәuelsizdikten keyingi jazylghan ýlkendi-kishili tuyndylardyng barlyghynda da jinaqtay bayandau ýrdisi anyq angharylady. Búl tәsil – jazushy mәtini arqyly oidy saralay taldaugha, jauapkershilikti ózine ala otyryp, aitar oiyn ashyq bildiruge, yaghny jan tolghanysyn barynsha shynayy jetkizuge, sol arqyly oqyrmanyn kýmәnsiz sendiruge mýmkindik beredi. Shygharmashylyq iyelerining túlghalyq bolmysyn týsinuge jol ashady.

Qoryta aitqanda, Qabdeshting qalamynan shyqqan shygharmalardyng barlyghynda jan aiqayy men jan ashuy bar, jankeshti taghdyr bar. Ataqty shynshyl, jazghan hattarynyng ózimen Nikolay birinshi patshany týrshiktirgen Shaghataydyng ýrimi Petr Chaadaev: «Maghan barlyq kýnәni artugha, meni kez kelgen qylmyspen aiyptaugha bolady, biraq «halqyn aldap, ótirik aitty» dey kórmenizdershi!» – degen eken. Sol siyaqty biz de: Qabdesh Júmәdilovke qarata kez kelgen jalany jabugha bolady, biraq onyng qalamy últynyng ar-ojdanyna adal qyzmet etti, onyng jan aiqayy men jan ashuynda jalghandyq joq, – dep kepildik bere otyryp, osy tәmsilimizdi ayaqtaymyz.

Bir ansar: jana Qabannyng otanshyl, jankeshti qaharmandaryna Baqtynyng týbinen bastap, Ayagózge deyingi aralyqta úly kóshting keyipkerlerine eskertkish ornatudy – osy jiynnyng tilegi retinde úsynamyn.

Sonda jer satylyp ketken kýnning ózinde – olar senimdi týrde qazaq shekarasyn satpay, satylmay, kýzetip túratynyna tolyq senimdimin.

Túrsyn JÚRTBAYÚLY, filologiya ghylymynyng doktory, professor

QABDESh BOLU BÚL KÝNDE ÁRKIMGE ARMAN

(aghagha arnau)

 Alatausyng sen býgin, asqaq keuden,

IYmenbeysing jaudan da tap-tap bergen!

Bir oblys júrt boldy búl kýnderi

Arghy betten qazaghyng bastap kelgen!

Shettegi elde sherli kóp, shermende kóp,

Kýtedi ylghy telmirip elden kómek!

Aqordanyng býginde aqylshysy –

Sol kóshke erip besikte kelgen bóbek!

Tabystyrdyng sol eldi elmen jana,

Imperiya ózi oghan bergen bagha!

Memsyilyqtyng iyesi búl kýnderi –

Sol kóshke erip tayynshamen kelgen bala!

Boldyng býgin biz ýshin agha syily,

Keng keudening ghana elge jany ashidy!

Aytqanyndy tyndaydy býkil qazaq,

Jazghanyndy jastanyp taghy oqidy.

Janylmadyng sertinnen, maqsatynnan,

Qosyldyng kep talantty topqa tynnan!

Oqyrmanyng emes pe bir partiya,

Qúram desen, qasqayyp sapta túrghan!

Taular az ba ózindey dalamda asqaq,

Sol taulardy bir súmdar arandatpaq!

Biz baqytty bolar ek, sertte túryp,

Soghan mýshe bolugha jarap jatsaq!

Is bitpeydi lepirgen toydaghy әnmen,

Pana bola almaydy qoygha qanden!

Qabdesh bolu búl kýnde әrkimge arman,

Qalay bolu jaghyn da oilaghan jón!

Toqym tósep, basyna er jastaghan,

Endi qaytyp keshegi kelmes babam!

Jalghay alsaq jaqsy edi, arghy betten,

Ýzip almay sol Kóshti sen bastaghan!

Qanat – qanat bolmaydy jel bitpegen,

Túrmau kerek eshqashan erlik tómen!

Ýmitindi aqtar ek, sol Kóshindi

Jetkize alsaq jerlerge sen dittegen!

Zaman bizdi barady eski aghysqa ap,

Tizginindi túrmasang tektep ústap!

Kóshting tuyn ústadyn, sol tuyndy

Bir inine jaqsylap ber tabystap!

Pana boldyn, jel soghyp, uyq synsa,

Ayamadyng zamandy el bylyqtyrsa!

Qazaq sorly eshkimnen bolmas edi,

Seksen jylda bir Qabdesh tuyp túrsa!!!

Auyt MÚQIYBEK,

Astana – Almaty 

«Obshestvennaya pozisiya» (proekt «DAT» №21 (338) ot 26 maya 2016 g.