Professor Mәdihan Shәnkibaev tóseginde qanshalyqty dónbekshigenimen kirpikteri aiqaspay-aq qoydy.  Jasy jetpisten assa da  syrt kózge  alpystyng o jaq, bú jaghynda kórinetin, úiqy men tamaqqa, tipti basqa jaghyna da qúdaygha shýkir jarap túr.  Jastyqqa basy tiyse boldy «qor» ete týsip, ertenine jaratylghan jýiriktey shiryghyp jýredi.

Býgingi úiqysyzdyqtyng jóni bólek, saghatqa qarasa týngi ýshti kórsetip túr eken.  As ýige shyghyp, esigin jauyp alyp, balalardy oyatyp almaudy oilap, abaylap jýrip, múzdatqyshtan ashyghan kóje qúiyp ishti.  Onan son, úiqy bermegen tәnir alghyr hatty taghy  qaytalap oqymaqshy boldy.

Hattyng maghynasy kónilinde sayrap túr, ony qaytalap oqyghysy kelse de batyly jetpeytindey.  Hattyng ishinde jazylghandardyng bәri shyndyq, ony búnyng kólenkesi bolyp jýrgen ekinshi Shәnkibaev jazghan siyaqty.  Ózining ómirin, tipti kólenkeli jaqtaryn da ózinen basqa adam biledi dep, sonyng ishinde «songhy mahabbatym» dep ataytyn sol әiel biledi dep oilamaytyn, onyng ómirindegi keybir jaghdaylardy  elu jyl birge otasyp kele jatqan kempiri de bilmeytin.  Al myna әiel tura ishine kirip shyqqanday bolypty, jazghan haty maqtamen bauyzdaghannan beter, tura qara qúsynan tapanshamen basyp salghanday.  Ornynan túryp ómiri istemegen nәrsesin istep, jaryqty óshirip,  terezeni ashyp, týngi kóriniske kóz saldy. Ay sýttey jaryq bolghanymen auada yzghar bar, iә birde ol әiel «aghay birtalay jasqa kelgen adamsyz, qyltyng - syltynyzdy qoysanyzshy»-degende, «sen mening songhy mahabbatymsyng ghoy» - degen sóz auzynan shyqqan.

Sol әieldi nege jaqsy kórgenin ózi de týsinbeydi. «Attas zaryadtar birin-biri tebedi»-degendey ol әiel búghan týgelimen qarama-qarsy túlgha  bolghan song shyghar, tartatyn da túratyn.  Ol kәdimgi qarapayym ghana әiel bolatyn, júrttan asyp bara jatqan  esh nәrsesi joq.  Bir ghana erekshiligi – shynshyl, tipti ol әielding adaldyghy men shynshyldyghynan, jan dýniyesining tazalyghynan jәne jәy ghana shegelep sóilep, «aqty aq, qarany qara»-deytin minezinen әriyne, týzu jolmen jýretin adal adamdargha eshbir qorqynysh joq. Qarapayym sózinen, jýris túrysynan bir shuaq tógilip túrady, basqa planetadan kelgen adam sekildi. Ótirik sóilep, ótirik kýludi de, qorqudy da bilmeydi. 

Odaq ydyraghannan keyin oblys ortalyghy bolyp tabylatyn jasyl jelekti, kýn shuaqty qalada qaptaghan jeke joghary oqu oryndary ashyldy da, olardyng arasynan qazirgi jastar jappay baratyn mamandyqtaghy siyrek kezdesetin ghylym doktory bolghandyqtan, Almatydan kelgen professor Shәnkibaev qoldan qolgha tiymey ketti.

Oqu oryndarynyng doktorlary «balalarynyzdy, nemerelerinizdi

әnsheyin oqytamyzdan» bastap, «ýy beremiz, qosymsha qomaqty kólemde jalaqy taghayyndaymyzdan» ayaqtap,  tipti «sabaq beruge qolynyz tiymese, anda-sanda tóbe kórsetip, jalaqy alugha kelip túrsanyz boldy, sabaqty ornynyzgha basqa oqytushylar ótkize beredi ghoy» degenge kóship, professordyng basyn ainaldyryp alghan.   Professor búdan otyz jyl búryn doktorlyqty jetektep jýrip qorghatqan bajasyna riza bolyp, doktorlyq ataghynyng arqasynda aspannan jaughan jemisterdi tere berdi. Ózin jeke oqu oryndarynyng basshylary tipti erkeletip jiberdi.  Bir uniyversiytettin  qarjy bóluining arqasynda jiyrma jyl búryn  shyqqan kitabyna bir aspirantyna az ózgerister engizdirip shyghartyp, studentterge aldyrugha kafedralargha bólip berdi. Almaty men Qaraghandynyn  oqu oryndarynda  ortasha oqyp jatqan nemereleri men jiyenderin ózi isteytin osy oblystaghy memlekettik oqu oryndaryna auystyryp «óte jaqsy» oqytyp qoydy.  Ár jerdegi  oqu oryndarynda búrynnan istep jýrgen oqytushylar, oqu sheberleri, qyzmetkerler men  laboranttar «qysqartugha» týsip,  oryndaryn «zandy» týrde professordyng tuysqandary men sýiiktilerine bosatty.  Ontýstiktegi qaptaghan jeke oqu oryndarynyng rektorlarynyng mysy qúrysa da professordyng aitqanyn isteuge mәjbýr boldy. Ózderindegi zang fakulitetterinde sabaq beredi deytin ghylym doktory ataghy bar professor sabaq ótkizsin, ótkizbesin óte kerek edi. 

Biraq, búnyng barlyghy professor ýshin az kóringendey.  Sýiekke singen әdet qalady ma, professordyng sol sýiekke singen  basty eki jaghymsyz әdeti bar edi, jana jerge kelgenine birneshe ay ótpey jatyp, sol jaman әdetteri  bas kótere bastaghan.  Onyng biri oryndy, orynsyz jerlerde sóilep qalu, ózin jaqsy jaghynan kórsetuge tyrysu bolatyn. Jinalys, kenes, konferensiya, kezdesuler bolsa, professor  mindetti týrde sóz alyp,  óz ómirin jarnamalap, qanday ataqty adamdarmen kezdesip, qanday daryndarmen tabaqtas bolghanyn, qanday  shet memleketterde simpoziumdargha qatysqanyn aityp, minbelerden týspey túryp alatyn boldy.  Bireuler oghan ishtey kýlse, ekinshileri «endi jetpisten asty, aljy bastaghan shyghar»-desti, oghan bir jaghynan professordyng jauap beretin nәrse bolsa, «e-e, úmytyp ketippin, kәrilik qoy, júmysty qoyayyn desem, ózdering bolmaysyndar» - dep, talap etkishterding ózderine jabysatyn. Jogharydaghylargha ózderi basqaratyn oqu oryndarynyng jaqsy jaqtarynyng biri-eng jogharghy kәsiby bilikti, tandauly professor oqytushylar qúramy júmys isteytinin dәleldep, «oqytushylardyn  pәlen payyzy doktor, pәlen payyzy ghylym kandidaty»-dep esep beretin oqu oryndarynyng basshylary siyrek kezdesetin zang ghylymynyng doktory, professor Shәnkibaevqa  qarsy kele almay ishterinen tynatyn.

Al ekinshi jaman әdeti – jas qyzdargha, әielderge qyryndau, reti kelse etektini qúr jibermeu.  Onday kezde professor «Olar әdemi, olar qylyqty, olar tartymdy bolmasa, men de qyryndamas edim» -dep, bir jaghynan olardy kinәlәsa, ekinshi jaghynan, ózining osy jasqa kelgenshe attan týspey, ózining aituynsha  «baytaldargha shabatyn  jýirik» ekenin maqtan tútatyn. Ótkende bir medik professor qazirgi ahual men ekologiyanyng kesirinen qyryqqa jetpegen erkekterding pәlen payyzy bala tughyzugha qabiletsiz bolsa, pәlen payyzy tósek qatynasyna joq eken degen.  Jetpiske kelgenshe jarap túrghany - búl da bir qúdaydyng bergen nesibesi bolsa kerek. Kempiri bolsa anau, bes balany tuyp, «meni әbden sharshattyn, toqal alasyng ba, naqsýiering bola ma, ne isteseng ony iste, diabetim bar, densaulyghym joq, maghan jaqyndama, alpystan asqansha tynyshtyq tappaytyn qanday sorlysyn, kelin, nemere bar, úyat emes pe?»-dep, qasyndaghy ornynan  onshaqty jyl búryn quyp shyqqan.   Biraq, professordyng «jýirigi» úyatpen de, «әjem men atamnyng qasyna jatam» - deytin nemerelermen de sanaspady.  Jymighan qyz kórse de, úrynugha qara tappay, birdene izdegendey bolyp, omyrauyn ashyp jýretin sary qaryn әiel kórse de, syrly ayaqtyng syry ketse de syny ketpegen kempir kórse de, «atoylaghan jýirigi» professordyng degbirin alatyn. Tek songhy kezde ghana professordy qaraptan qarap ter basyp, jii sharshaytyn bolghaly «jýirigi de» jýrisinen janylghanday bolyp jýr, úiqygha ketip bara jatqan mysyqtay basyn marghau ghana anda-sanda bir kóteredi. Boyynda neshe jyl boyy joldas bolyp, ne bir tәtti sәtterdi syilaghan kýshting ketip bara jatqanyn bayqaghan ol, onyng barynsha rahatyn kórip, paydalanyp qalugha tyrysty.

Osy qara tory, dóngelek jýzdi Ásemdi kezdestirgeli professordan shynymen maza ketti.  Syrtynan bayqap jýretin professor bir kýni onyng otyratyn jerine baryp, oqudy qay jerde, qashan bitirgenin súrap aldy. «Men sabaq berdim be?»-dep súrap edi, ol kónilsizdeu ghana «joq» dedi.  Biraq, professor Ásemning búnymen kezdesuden qashatynyn ghana emes, kózderi oinaqshyp túrghan jas qyzdargha da «pas» jýirigining tek Ásemdi kórgende ghana «bas kóteretinin» bayqap ýlgirgen. Professor  oiyna alghan isterine qanday joldarmen bolsa da jetip tynatyn.  Qyryqtyng qyrqasynan asqan Ásem ataghy men aqshasy ýshin ayaghyna oratylghan on segizdegi qyzdarmen salystyrghanda kim deysin, az-aq kýnde qolyma týsiremin - dep oilaghan ol,  ózine ózi senimdi edi.

«Jýirigi» de  marghau, ótkende sessiya kezinde, emtihan tapsyrugha kelgen sary qyzdyng әdemi jýzin kórgennen-aq, oiyna jas kezinde jii qoldanatyn qulyghy sap ete qaldy. Qolyndaghy biyleti boyynsha jauap beruge kirisken student qyzdy sózin bólmesten tyndady, birinshi súraghyna jauap berip, «súraghynyz bar ma?» degendey jәudirey qaraghan qyzgha «jauabyndy aityp boldym dep oilasan, kelesi súraghyna kóshe ber» - dedi salqyn ghana.  Qansha jaqsy jauap berse de bagha qoymaytynyn biledi, sebebi, professor Shәnkibaev  solay sheship qoyghan. Student qyz jauap berip bolghanda «shyraghym keleside dayyndalyp kel»-dedi. Týk týsinbey qalghan qyzdyng jýzi kýrenitip ketti, emtihannan son, jaqsy oqityn student edi, ne boldy?-dep,  qaqyldap súrap qoymaghan top tәlimgerine: «ol qyzyng basqa nәrselerdi aityp laghyp ketti»-dedi. Basqa nәrselerdi aityp, laghyp ketpegenin dәleldep kórsin! Erke professordyng ol qyzben onasha kezdeskisi kelse qaytedi endi. Qayta emtihan tapsyratyndardy biraz әurege saldy, eki-ýsheuin qabyldap, qalghandaryn «jinalysym bar»-dep qaytaryp jiberdi.  Tek ózi ghana biletin qiytúrqylyqqa salyp, sol әdemi student qyzben onasha jolyqty-au,  әiteuir. Ádemi qyzdyng aldynda professor ózin ýlken túlgha retinde sezindi. «Qay oblystansyn?»-dep әngimege tartyp edi, әngime  órbimedi.  Bar kitapty jattap alghan ba, qoyghan súraqtaryna avtomattan jaudyrghan oqtay, tarsyldatyp jauap beredi. Aqyry, retin tauyp qyzdyng bileginen ústady, óli jannyng denesindey múzday eken. «Jýirigi» bas kótermek týgel, qybyrlamady da, ózine-ózi senbey túr.  Qyzdyng kónil-kýiimen esh sharuasy joq.  Ornynan túryp, bir-eki qadam basyp, ornynan túrghan student qyzdyn  qasyna keldi, mýmkin ystyq demi sharpysa, bir әdemi kýige ener? Joq, esh ózgeris joq. Qyzdy eng sonyna qaldyrghan.  Studentterding kóbi demalysqa, auyldaryna ketip qalghan. «Qasynda kýtken joldas  qyzy joq pa eken?»-dep, aldyn-ala bayqaghan. Búrynghy jas kezi bolsa, búryn erkek kórgen qyzdy jazbay tanyp,  at ýsti, týiening qomynda «turalap» jýre beretin  sәti kelip - aq túr. Erkek kórgen qyz ekeni kórinip túr, «kelseng kel, kórip aldym degendey», biraq, nege bekingeni belgisiz, aitqanyna kónuge me, әlde ayaq astynan aiqay shygharugha ma?  Biraq, «jýirigi» býk týsip jatyr.  Ántek qimyldap, qyzdyng janyna kelip, tósin ústap syghymdady, kózin júmyp, tәtti bir lәzzattyng dәmin tatqysy kelgendey «oh, dýniye-ay»-dep, әdetinshe dýr silkingisi kelgen, eshtene shyqpady, qyz da statuya sekildi qatyp qalghan, múzday bolyp túr. Eshqanday reaksiya joq, professor  taghy da ishtey, mendey shaldy bolmasa da, «talay jigitti kórgeni kәmil»-dep oilady .  

Ádemi týri óli surettey bolghan qyzdan ayaq astynan tez  qútylghysy kelgen professor qanday bagha alghysy keletinin súrady.  Qyz «bes» dedi. Ishtey «búl pәndi men de beske bilmeymin»-dep oilaghan ol, baghany ýnsiz qoyyp berdi.  Qyz shyghyp ketkende baryp ózin qara ter basyp ketkenin sezindi, búdan biraz búryn kempirin bajyldatyp «arqam shanshyp túr, uqalap ber»-dep syltauratyp, bólmege kirgizip alyp shala-púla istegen tirligin «songhy jigittigim»-eken dep, týigen. 

Professor oidan sergip, jaryqty jaghyp, ornyna qayta otyrdy. Qolyna әdiraqalghyr hatty qayta aldy, ýsh paraq kompiuterge jazylghan hat, aty-jónin kórsetpegen, sonyna tek týsiniksizdeu qol qoyylghan. Bireulerding qolyna týsse, kim jazghanyn bilmesin degen boluy kerek. Ásemning qoly, professor ótken kýnderine taghy kóz jýgirte bastady.

... Birde uniyversiytettegi Keneske  keshigip kelgen professor shet jaqta otyrghan bir top kelinshekterding qasyndaghy bos oryngha, olargha kóz salmastan otyra ketken.  Oilamaghan jerden, ayaq astynan tómengi jaghy duyldap, atoylap ketti. Búl jәidi professordyng ózi de týsinbey, әri- sәri bolyp qaldy.   Múrnyna alystan dalanyng boz jusanynyng iysi jetkendey boldy. Birazdan keyin sabasyna sәl-pәl týskende ghana Ásemning janynda otyrghanyn sezdi. Ózining belgisiz kýiin, osy kelinshekting әserinen dep týidi.

Sonymen ne kerek, professordan Ásem qanshalyqty qashqanymen, әri professor da ózin zorlap, ol әielge jaqyndamaugha tyrysqanmen, belgisiz bir kýsh oghan tartady da túrady.  Ár týrli syltaular aityp, retin tauyp ol otyratyn kafedra kabiynetine kiredi, ne kóshede kezdesip qalsa әngimege tartady, bara-bara basqa әielder men qyzdargha (zandy nekege tirkelmegen song qyzdar deymiz, әitpese olardyng ishindegilerinin  kez-kelgen erkekpen bolyp jýrgenderining әielderden qay jeri artyq) «pas» jýirigining tek qana Ásemdi kórip, kezdestirgende ghana emes, ol turaly oilasa da «atoy» salatynyn týsinip sol kezinen erekshe bir lәzzat alatyn. Oipyrmay, kózin oinaqshytqan kelinshekterge de, jәudirep, kózin tónkergen qyzdargha da bylq etpeytin sezimi, ózin adam qataryna qospaytyn sekildi, tipti ony bar dep eseptemeytin sekildi Ásemge kelgende, «nege búlay?»- dep,  ózi de talay bas qatyrghan.

Biraq, Ásem búnyng qúryghyna onay ilikpedi. «Bir jerde tamaqtanayyq» dese de,  Ásemnin  kandidat ataghy barynan habardar ol «Doktorlyq qorghasan, kómekteseyin» degen taghy basqa da úsynystary men shaqyrularynan ýzildi-kesildi bas tartty. Al, professor bolsa ony týsinbeydi, jazyp jatqan doktorlyghy, qarap jatqan bayy joq, basqa әielder bolsa   jýgirer edi. Jalghyz balasy ýilenip bólek túrady eken. Ózinshe bolghan bireu, ne jas emes, ne súlu emes,  qaydaghy bir jesir әiel professordyng kónilin әbden qaldyryp bitti.  Arada alghash tanysqan kýnnen eki jyl ótkende betine shang tiymegen professordyng shydamy tausyldy. Ásemning keyde júmystan kesh shyghatynyn bayqaytyn. Bir kýni júmystan  son, Ásemnin  júmys ornyna baryp,  jalghyz otyrghanyn kezdestirdi. Adam ayaghy basylghan, dәlizde eden juyp jýrgen әielden basqa eshkim kórinbeydi. Amandasqannan keyin tótesinen :

- Myna kabiynetti ishinen qúlyptayyq ta, ekeuimiz bir әreket qylayyq–dedi. 

- Qanday әreket?

- Erkek pen әielding qylatynyn da...

- Ketiniz, esikti syrtynan jabynyz. Ásemning dauysy qatqyl, әri әmirli estildi.  Búnday jaghdayda әngime jaraspaytyn boldy, ne bolsa da bir jaghyna shyghu kerek.

- Seni kórgende tósekke atyp úrghym kelip, degbirim qashyp ketedi,-dedi professor әzildegen bolyp, sharasyzdyqtan zorlana jymiyp.  Senimen jatqysy kelgen erkek ne isteu kerek?

Ásem de artyq ketkenin, aldynda ózi syilamasa da basqalar syilaytyn, shyn kónilden bolmasa da  ber jaghynan syilaytyn, qazirgi jastar kóp baratyn, odan diplomdaryn alyp  júmys taba almay jýretin mamandyqtyng siyrek kezdesetin ghylym doktory ghana emes, jasy ýlken adam otyrghanyn esine alsa kerek, dausy sәl júmsaryp:

-  Meni sýiy kerek-dedi.

-  Odan keyin?

-  Uhajivati etu kerek.

-  Odan әri ?

-  Mening sezimimdi oyatugha tyrysu kerek.

Men oghan ýileneyin dep jatyrghan kisidey-oylaydy ghoy, mynauyng degen oy jylt etken professor:

-  Ári qaray? –dep shydamsyzana súrady.

-  Men oilanyp kórem, búl erkek uaqytsha bolsa da «menimen az uaqyt bolsa da birge bolugha túra ma, joq pa?» –dep.

-  Sen beti ashylmaghan qyzdan beter boldyng ghoy?

-  Mýmkin, ol jas qyzdaryng kýn sayyn qonaq ýilerding qasynda túrghan joq pa?

Ásemdi kórgende atoylaghan  jýirigi basylghanday bolghan professor kónbeytin әielge degen jek kórinishin bildirmeuge tyrysyp, qosh aitysyp jýre berdi.  Týri búzylyp ketken, kókireginde tәkappar әielge degen kek tútandy.

Áyteuir búl eshqanday sezim emes, sony professor anyq biledi. Jek kórip túrghan әieldi  ansaugha, saghynugha bolady ma?  Sebebi ol Ásemdi jaqsy  kórmeytinin  biledi, sýimeydi de,  onyng jasyndaghylargha sýng degendi oilaudyng ózi artyq.  Endi ne kýsh, búny Ásemge magnittey tarta beretin?  Tek jabayy, qúshtarlyq qana dep oilady professor. Jaqsy kóru men jek kóruding arasy bir-aq qadam  demey me, Ásemge qúshtarlyghy artqan sayyn, ony qaraptan qarap jek kórushiligi de arta týsti.  Syrttay bolsa da reti kelse ilip qalugha, shamasy kelgen jerde shalyp qalugha tyrysty.  Bir kýni «izdegenge súraghan», Ásemge kýshin kórsetuding de  reti kelgendey boldy. Professor júmys isteytin memlekettik jogharghy oqu ornynyng rektoryna kirip:

-  Men jiyenimdi, yaghni, sudiya bolyp isteytin qyzymnyng Qaraghandyda oqityn balasyn   osynda kommersiyalyq topqa auystyrdym.  Ol jaq oryssha ghoy, bala ýirene almay jýrse kerek dep bir toqtady. Áriyne jiyenin qasyna alyp, ózi bas kóz bolyp, diplomyn jaqsy baghalarmen bitirtkizip bermek oiy baryn jasyrdy.

-  Sol balany birazdan keyin retin keltirip, budjettik, aqysyz topqa auystyryp ber. Sózin ayaqtauy múng eken, professordyng jeke basynyng kýiin kýittegen tausylmaytyn problemasynan sharshaghan ba, әlde kónil kýii kelmey otyr ma rektor da júlyp alghanday «Qalay auystyram? Jiyeniniz sabaqty nashar oqidy eken, ne sportsmen emes, ne ónerli emes»-dep, shaq ete týsken rektor, ainala bere:

-  Mәke, jiyeninizdi aqysyz topqa auystyryp bereyin, men uniyversiytette az-múz ózgerister jasap, maghan «neudobnyi» onshaqty adamnan qútyluym kerek, siz meni keneste ózinizde qoldap, meni qoldaugha adamdar úiymdastyrynyz. Kenes mýshelerining kóbi sizding kafedradan, olardy ýgitteu sizge qiyndyqqa týspeydi.  Al jiyeninizding baghalaryn әr dekangha aityp, olar óz kezeginde múghalimderge aityp, týzetu onaygha týspeydi, tek abyroy bolghanda jiyeninizding familiyasy basqa dedi. Ekeui әdettegishe tez til tabysty, әr kim óz kezeginde mindetterine ne alghandaryn jaqsy úqty.  Rektordyn  auystyrghysy kelgen, nemese mýldem qútylghysy kelgen onshaqty adam emes, otyz shaqty adamdarynyng ishinde Ásemning de bar ekenin bilgende professor búl iske erekshe qúlshynyspen kiristi.  «Ásem mening aldyma keledi, sol kezde ony ózim qútqaryp alam da, aitqanyma kóndirem»-dep oilady. 

Biraq, professordyng oilaghany bolmady. Júmys orny qysqartugha týsken Ásem  zang boyynsha júmys izdeuge berilgen bir ay uaqytyn da paydalanbastan, bir kýnde óz erkimen aryz jazyp shyghyp ketipti.  Ásem ózi ketkenmen beynesi kóz aldynan ketpey, onasha qalghan sәtterinde oiyna oralyp esin aldy.  Ásemdi oilaghanda «jýirigi de» jarysqa dayyndalghanday atoylaytyn.  Eki-ýsh ret jenil jýristi әieldermen bolmaqshy bolyp edi, «jýirigi» bas kótermey jatyp alyp, til almaghan baladay, oilaghanyna kónbegen.  Sodan beri arada eki-ýsh ay ótken.  Endi mine ýiine býgin osy hat kelgen. Hat tapsyryspen óz atyna kelgen, professorgha úiqy bermey otyrghan osy hat.

Hattyng býkteuin jazyp, kóz әinegin kiydi de kóz jýgirtip oqy bastady.

«Professor myrza!» dep salqyn bastalypty hat. «Men ala jaghym ketse de aita jaghym ketpesin»-deytin qazaqtardyng birimin, sondyqtan osy hatty jazyp otyrmyn.

Bayaghyda bir bay aqyldy bir adamnan «men qansha túram?»-dep súrasa, ol «myng dillә túrasyz»-depti. Oghan bay «mening tek belimdegi beldigimning ózi myng dillә túrady»-dese, aqyldy adam «sol myng dillәlik beldikten basqa baghaly eshtene kórmey túrmyn»-dep jauap bergen eken. Sol sekildi bajanyz, ýlken ghalym Qartaevtyng kómegimen Sizge adasyp baryp qalghan ghylym doktory degen jalan  ataghynyz bolmasa, óz basynyz týkke túrghysyz, naqúrys jansyz. Jaman adam ekendiginiz óz aldyna, naghyz baryp túrghan zúlym adamsyz.  Ótirik jymiyp jýrip, júrttyng qanyn tespey soratyn adamsyz jәne jymynyzdy bildirmeysiz-au, jymynyzdy bildirmeysiz.  Sizdey adamsymaqty  sol óziniz tyrnaghyn batyrghan adamdardyng qarghystary atpay, qara jerding qalay kóterip jýrgenine tanym bar. Siz maghan búdan otyz jylgha juyq búryn Kenes ókimetimen birge ketken «kolhoznoe pravodan» sabaq bergensiz.  Men sizdi Ústaz demek týgel, adam deuge úyalamyn, sebebi, sizding sol kezdegi qylyqtarynyz әli kóz aldymda. Orys halqynda «Býkirdi mola ghana týzeydi» degen maqal bar, sizding sol ittikteriniz 70-ke kelseniz de әli qalmapty. Siz bizben bir kursta oqyghan Gýljandy jýkti etip qoyghansyz.  Bayghús qyzdy qorqytyp, abort jasatyp, syrttay oqugha auystyryp jibergensiz. Birde dosynyz ekeuiniz qarap jýrip araqqa toyyp alyp, mas bolyp kóshede jýrip, aiyqtyrghyshqa ózderiniz baryp týskensinder. Sonda sizderding mәselelerinizdi sol kezdegi respublikadaghy jalghyz uniyversiytetting partburosynda qarap, jogharydaghy otyrghan tuysqandarynyzdyn, odan qalsa ýlken ghalym bajanyzdyng abyroyy arqasynda qatang sógispen júmystarynyzda әreng qaldyrghan. Sol kezde Gýljannyng da jaghdayyn jaqsy biletin  partburonyng eng jas mýshesi men ishimnen qorlanyp, jarylarday bolyp әreng otyrsam da eshtene aita almaghanmyn. Mәsele  ne oqu ýlgirimi, ne jastardyng tәrbiyesi  men tәrtibi emes, men әli syryn jetik bilmeytin, tipti esiginen syghalap ta ýlgirmegen jeke bas, onyng ishinde  erkek pen әielge qatysty  mәseleler bolatyn, ol mening boyyma da, oiyma da shaq emes edi, sol sebepti eshtene aita almaghanmyn. Sizdin  emtihan alghan student qyzdardyng arasynda Siz  anayy әzil aitpaghan, ne týrli úsynys jasamaghan  qyz joq shyghar?  Siz óte naqúrys adamsyz. Otyz jylgha juyq uaqyt ótse de  sol jiyirkenishti qylyqtarynyzdy jalghastyryp keledi ekensiz, júmys babynyzdy  әielderge qarsy jaman  is-әreketterge  paydalanu sizge ómir sýru normasy bolyp, әdetke ainalghan. Oghan bir jaghynan ainalanyzdaghy adamdar da kinәli, shyndyqty kórgisi kelmeydi, kórse de «sen tiymeseng men tiyme badyrang kóz» bolyp jýre beredi, biraq, eng bastysy óziniz kinәlisiz. 

  Siz qazir tek әnsheyin aqsha alyp jýrsiz, sizding sabaq bolatyn kýni dekanat jibergen kez-kelgen múghalim ornynyzgha kelip, studenttermen qysyr әngimemen uaqyt ótkizedi. Yaghni, professorsymaq,  siz studentterge jәy múghalimning bergen bilimin de  bermeysiz. Keshe jaqyn sinlimning biri sizding qalay ekzamen qabyldaghanynyzdyng shet jaghasyn aitty.  Áriyne, júrttyng bәri Ásem emes, siz úmytqan ekensiz, esinizge týsireyin, búdan otyz jylgha tayau uaqyt búryn betinizge bir týkirip qashyp ketetin jas kelinshek esinizde me, men sol edim. Sizding jiyirkenishti úsynysynyzdan keyin auyrdym dep sabaghynyzgha kelmey, dekangha baryp mәseleni aittym da, emtihannan qúlaghandarmen birge  basqa adamgha tapsyrghanmyn. Auru qalsa da әdet qalmaydy degen shyn eken. Siz әiel balasyna shabuyldaudy әdet etkeniniz óz aldyna, siz aurusyz, súmyray adamsyz, sizdi qara jer auyrsynbay qalay kóterip jýr eken? Siz dem alghan auamen demaludyng ózi maghan jiyirkenishti. Qúday-au, qarghys ótpeytin qanday jan ediniz, talay qyz-kelinshekterding kóz jasyna qalyp ediniz, qara jer jaqsy adamdardy alghansha sendey albastyny nege almaydy eken? ...

  Professordyng hatty búdan әri oqyghysy kelmedi, bólmening qonyr salqyn ekenine qaramastan ýstin qara ter basyp ketti. Hatty maydalap jyrtyp qoqysqa arnalghan ydysqa salyp, ornyna kelip jatty. Búdan otyz shaqty jyl búryn betine týkirip qashyp ketken jas kelinshekti esine aldy.  Ásem dese Ásem edi-au.  Taghdyr onymen taghy da kóp jyldan song kezdesuge jazypty.  Endi esine týsti, «aqyry kýieuing bar eken, men qonaqýiden oryn alayyn», «keshke qaray myna túrghan parktyng onasha jerine barayyq»-degen sekildi talay úsynystar aitqan. Birtalay qinaghany shyn edi. Birde «akademiyalyq demalys alyp, kýieuinin  eline  ketipti»-degendi estigen son, bir maqsatyna qoly jetpegendey, kónili qyjyldap jýrip, әren  úmytqan.  Sol Ásem eken ghoy. Shyndyqty aitu onay emes, adamdardyn  kóbi shyndyqty ansaghanmen, ony aitpaugha tyrysady, onyng sebebi, bir jaghynan әrkimning óz shyndyghy bar, ekinshiden, shyndyqty  estigende  qúlaqqa týrpidey tiyetini de bar.  Professor turaly shyndyqty, onda da ózine bir aq adam, sol Ásem aitypty. Ásem kóz aldynda otyrghanday, «Naghyz azamat»-dep kýlimsiredi professor. Ásemdi professordyng basy úmytqanmen, denesining bólshekteri me, jýregi me, basqa jeri me úmytpapty.  Jýregi tarsyldap soqty, ózi de bir sheshimge kelgendey. «Mening songhy mahabbatym»-dep, birneshe ret qaytalaghan ol úiqygha jatty. Jatarda kim turaly kóp oilasa,  týsinde sony kóredi deushi edi –dep, kýbirlegen professor ózining Ásemning jýzin týsinde bolsa da kórgisi keletinin sezdi... 

  ...Ertenine professordyng bólmesine kirgen kempiri shalynyng kýlimsiregen kýii, ólip jatqanyn kórdi.  Kóshede jeltoqsannyng alghashqy qary jauyp túr edi. Professordyn  ashylghan jaman isterin  tezirek jauyp tastaghysy kelgendey, iri qar úlpalary  tópelep jaua berdi. Biylghy týsken alghashqy qar...

R. QAMIDULLAQYZY

Abai.kz