1973- jyly nauryz aiy bolatyn, Ghafu Qayyrbekov is saparmen Arqalyqqa keldi.

Ony sol kezdegi obkomnyng hatshysy Ózbekәli Jәnibekov qarsy aldy. Ol Ghafanmen KazPy –de birge oqyghan eken. Aqyn qúrdasyna qonaq ýiden jeke bólme berip, asta-tók jaghday jasady. Ghafang Qima audanyndaghy enbek adamdary turaly ocherk jazugha is saparmen kelgen eken.  Okomnyng astanadan keletin qonaqtargha arnalghan qonaqýiinde Ghafanmen sol kýni birge qondym, mening qyzmetim- aqynnyng aitqanyn oryndap, qyzmet etu ghoy.

Ertenine Ghafang mashinamen Qimagha qaray bet aldy. Qasyna jol serigi bolyp jazushy Seyit Kenjeahmetov pen men erdim. Kýn shayday ashyq. Kóktemning jyly lebi kónil shalqytady. Men osy sәtte bizben qatarlasa úshyp bara jatqan qos aqqudy bayqap qaldym. Qolymda alystan jaqyndatatyn obektiyvi bar suret týsirgish bar edi. Sony aqqulargha baghyshtap suretke týsirgenmin. Súlulyqqa aqyn kónili jaqyn bolmay ma. «Aqqulardyng suretin keyin maghan salyp jiber, mýmkin óleng jazarmyn» degen Ghafu sonda.

Keyin suretti Ghafana jiberudi úmytyp ketippin. Sodan on jyl ótkennen keyin Syraghamyzdyng –S.Mәulenovtyng 60 jyldyq merey toyyna Torghaygha kele jatqanbyz. Jarkólding túsynan óte bergende, aqqular toby kólge qonugha bet alyp bara jatty. Sony bayqaghan Ghafan, maghan qarap: «Analardyng sonyndaghy qos aqqu bayaghy sen suretke týsirgen aqqular siyaqty» degeni. Osyghan deyin kýlip, mәz bolyp kele jatqan men, Ghafannyng bayaghy bir uәdemdi oryndamaghandyghymdy sypayy eske salyp otyrghanyn sezip, ezuimdi jiya qoyghan edim.

«Auyzdan jyrylghan qalamaqy»

Aytqaly otyrghan búl әngimem de sol jyldargha qatysty. Kók bazardyng janynan ótip bara jatqanbyz. Ghafu anadaydan «Sherter» ansambilining sol kezdegi jetekshisi Qayyrjan Maqanovty kórip qalyp, mashinany toqtatty. Shaqyryp aldyq, «Assalaumaghaleykum» dep sәlem berip jatyr. «Sen bala habarlasudy úmyttyng ghoy» -deydi Ghafu oghan. «Shetelge baramyz dep qol tiymey jatyr. Tayauda bәrin retteymin», -deydi anau. Men ekeuining júmbaq әngimesine sol jerde týsinbey qalghanmyn. Onyng mәnisin Ghafang ózi aitty. Meni asyrap jýrgen «Ana jyry» әni. Sonau Qazannan, Qaraqalpaqstannan, Týrkimenstannan, respublikalyq, oblystyq radio, filarmoniyadan qalamaqylar keledi de, myna siyaqty ózimizding jigitter meni eley bermeydi dep, kәdimgidey renjigen. Sóitse Qayyrjan filormoniyadan qalamaqy jiberudi úmytyp kete beredi eken.

 «Taghy bir qayta tuayyn...»

1988 jyldyng tamyz aiy. Gh.Qayyrbekovtyng 60 jyldyq merey toyy Torghayda ótip jatqan. Ghafandy kindik qany tamghan jeri-Torghay ózeni boyyndaghy Batpaqsuat degen jerge júrt qaumalap alyp kelgen. Jaqyn tuystary Ghafandy ayaq qolynan ústap kóterip alghan. Uys-uys kýmisten shashu shashylyp jatyr. Jengeleri Ghafugha «Tughan topyraghyna aunatamyz» -deydi. Sonda Ghafannyng «Aunatsandar aunatyndar, endi alpysqa kelgende taghy bir tuyp kóreyin» degen sózi este qalypty.

«Men de keremet әnshi edim»

 1973 jylghy nauryz aiy bolatyn. Arqalyqqa kelgen Ghafandy-Ghafu Qayyrbekovty sol jyldary oblystyq radio komiytetinde tilshi, býginde ghalym, belgili jazushy Qoyshyghara Salgharin ýiine qonaqqa shaqyrghan. Ángime ýstinde:

- Ghafa, Qasymnyng «Darighasyn» sizden keremet oryndaytyn eshkim joq desedi. Osy әndi sizding oryndauynyzda jazyp alsam dep edim,- dep qúraldaryn jaya bastaghan.

- Jina myna pәleketterindi, meni osy júrt aqyn dep jýr emes pe, әnshi retinde tarihta atym qalmay-aq qoysyn, dep Ghafang short kesken. Ol kezde Ghafang qyryqtyng qyrqasynan jana asqan bolatyn. Ghafang shyntuaytynda әnshi, jaqsy dombyrashy edi. Onyng dauysynyng magnitofongha jazylmau sebebi Qoyshygharanyng Ghafannyng tilin, ybyn taba almauynda bolsa kerek.

Sodan keyin birneshe jyldar zymyryp óte shyqqan. Ghafang qasynda Bәdesh jengemiz bar, Arqalyqqa keldi. Alystan kelgen qúrmetti qonaqtar toy ýstine tap kelgen eken. Tuysy Sapabek Samatov degen aghasy alpysqa tolghan eken. Toy iyesi qúrmetine Bәdesh jengemiz әn oryndady. Ortamyzgha Biybigýl kelgendey әser aldyq. Otyrghan júrt Bәdesh jengemizding әnshiligine dәn riza bolysty. Sonan keyin Ghafang qolyna dombyra aldy. Oryndaghany Qasym Amanjolovtyng ataqty «Darigha» әni. Ghafannyng tamaghy qarlyghyp qalypty. Ertedegi dauysy joq. Degenmen arqaly aqyn emes pe. Tyndaushy júrtty sonysymen elitti. Ghafang sonynda:

   - Óte shyqqan qayran jastyq-ay! Kezinde men de keremet әnshi edim,- dep eldi bir jadyratty. «Ertede Qoyshyghara Ghafannyng dauysyn týsirip alghanda, zanghar aqynnyng keremet әnshi, termeshi bolghanyn keyingi úrpaqqa osylay dәleldep otyrar ma edik»- degen ekinshi oy jylt ete qalyp edi sol joly maghan.

«Paryz ben qaryz»

    1987 jyly Jazushylar odaghynyng ýshinshi qabatynda ornalasqan «Júldyz» jurnalynda redaktordyng orynbasary bolyp isteytin Ghafana sәlem bereyin dep barghanmyn. Ol qyzmetkeri Serik Túrghynbekovti shaqyrtyp: «Bosa da, týs bolyp qaldy ghoy, dalagha shyghayyq» -dedi. Týstikke aparatyn bolar dep menen dәmelenip túrghanyn bayqadym da, Serikke auyldan kelgen az uaqyttyng ishinde shyghyndalyp qalghanymdy aityp, «myna qiyndyqtan endi ózing alyp shyq» -degem. Ol da elp ete qalyp:

- Oibay, Ghafa, jana ghana Kenshilik Júmattyng sizge alyp kele jatqan bes júldyzdy koniyagin paydalanyp qoyypty, -deyd. Ghafang sol jerde tas talqan ashulanghan bolyp: - Kóresini osy Kenshilikten kórip kele jatyrmyn. Tipti jaqynda ghana Shymkenttegi bir inishekting maghan alyp kele jatqan sybaghasyn simirip qoyypty. Ol az degendey, ózimdi sybap jerlep ketetinin qaytersin!-dedi.

  - Búl Júmat Kenshilikti alma aghashyna baylap qoyyp, kezinde talay úrghan, -dep Serik onan sayyn sylqyldap kýledi.

  - Endeshe «Alladan súraghanda bere salghan» degendey myna naghashynnyng ana Kenshilikke ketip jýrgen esesin qaytar, -dep, Ghafang sonda maghan arnayy «tapsyrma» bergen. Ertenine Kenshilik Ghafannyng әlgi sózin estip qoyypty.

Maghan keldi.

   - Ghafang maghan rejip jýr eken. Bir kónilin kóterip jibereyikshi, agha aldynda paryzym bar edi!-deydi. Men oghan:- auylgha jýreyin dep jatyrmyn, jaghday joq qoy,- desem de bolmaydy.

- Saghan bir amal aitayyn, auylgha barghasyn qaytadan salyp jibermeysing be, Serikbayda aqsha bar, sodan qaryz al, -dedi. Serikbaydan aqsha alyp Ghafana bardyq. Sóitip qaryz alyp agha aldyndaghy «paryzymyzdy» ótegen edik.

«Kinogha ózim týsem be desem...»

    1994 jyly kóktemde Torghayda Baqyt Qayyrbekov әkesi Ghafudyng shygharmashylyq ghúmyrnamasy turaly derekti filim týsirmekshi bolyp kelgen. Qasynda rejisseri, operatorlary. Olardyng Ghafannyng «Aq jelken», «Ýsh qiyan» povesteri boyynsha derekti filim týsirip jýrgen kezi. Jas balalar, mәdeniyet ýiining akterleri Ghafannyng jas kezindegi bir sәtti beyneleude. Kinooperator apparatyn zyryldatyp týsirip jatyr. Solardy bayqap túrghan Ghafu: «Kinogha ózim týsem dep jýrsem, men bolyp әrtister oinap jýr. Mening de tarih bolyp ketkenim –au sonda!»

   Zymyrap ótip bara jatqan uaqyt-ay!, -dep qinalghanday synay tanytyp edi.

«Ákeng endi nәl qaghugha da jaramas»

      Ghafannyng Almatydaghy ýiinde otyrmyz. Onyng enbek zeynetine shyqqan kezi. Maghan әngime aityp otyrghan. Ángime ózegi-soghystan keyingi auyl ómiri. Men ony qúlyqsyz tyndap otyr dep oilaghan-au, shamasy:

- Mening songhy kitabymdy oqymaghangha úqsaysyn-dedi.

- Oqydym. Sizding jastyq shaghynyz turaly da ómirbayandyq povesti emes pe!

- Oqysan, sonda sening әkeng turaly da jazyp edim. Ol kezde Ánes «Zagotjivsirienyn» diyrektory edi, endi óksheme nәl qaghugha da jaramas,- dep kýldi. Qaljyndaghany edi. Mening әkem Ghafannyng jezdesi bolatyn.

«Jeke kelgen jaqsy eken»

  1994- jyly may aiynda Ghafang elge keldi. Alghashqy bolyp amankeldilik aghayyndar qúshaq jayyp qarsy aldy. Bayghabyl ózenining jaghasyna kiyiz ýiler tigilipti. Qonaqasy úlan-asyr merekege jalghasyp ketti. Sazger Qaliybek Deripsaldiyn, termeshi Múrat Kóshekov, әnshi Darigha Saqúlova Ghafannyng әnderin kezek –keze oryndap, avtordyng mereyin asyryp tastady.

   Belgili aitys aqyndary Álfiya Ormanshina men Býrkit Beketov te ólenderin suday aghyzyp, Ghafandy qoshemettep jatty.

Býrkit:

Assalaumaghaleykum, Ghafu agha,

Jalghanmen, qas shyndyqpen tatu agha.

Parasat jolyndaghy payghambarym,

Bir qazaq bas iygendey pәtuәna.

Býgingi alyp toptyng kósemisin,

Syndarly syrly sózding sheshenisin.

Adamsyng jan sarayyn jasandyrar,

Ólenning nayzaghayly nóserisin.

Aqiyq aqyndardyng alyby edin,

Qashannan kórkem sózding qalyby edin,

 At basyn tughan jerge siz búrdy dep,

Quanyp mәz bolady qalyng elin!

Kezek Álfiyagha tiyip, ol da jeldirte jónelgen:

Qúshaghyn ashqan eling bar,

Saghynyp túrar jering bar.

Sәti bolsa Torghaygha,

Atynnyng basyn búrghaysyn.

Qanaty talmas qynarym,

Elim dep talmay jyrlaysyn.

Bizder ýshin qol jetpes,

Asqar da biyik shyndaysyn.

Arqa sýier shynym dep,

Mәrtebe tútyp jýr elin.

Torghay dep soghar tynbay bir,

Jýreging jaqsy bilemin.

Til men kózden saqtasyn,

Túmar qyp taqshy moynyna,

Álfiya qyzdyng bilegin.

Tyndaushy júrtshylyq ta Álfiyanyng oryndy әziline razy bolyp, kýlisip jatyr. Ghafang da ornynan qayta-qayta qozghalaqtap:

    - Osynday da on-on bes jasty sylyp tastaghyng keledi, ә, -dep mәz boldy. Tanerteng erte túryp, ekeumiz Bayghabyl ózenin jaghaladyq. Kóktemgi jaysang tabighat, súlu, kórkem. Ghafannyng da kónili kóterinki. Aqyn jýregi sezimtal, nәzik bolady ghoy. Shamasy týndegi syy qúrmetting әserinen әli arylmaghan. «Búryn Syrbaymen, әitpese basqalarmen birge kelip, solardyng tasasynda qalyp kózge týse bermeytin edim. Búl jolghyday syy qúrmet qoshemetti óz basym eshqashan kórmegen ekenmin. Elge jeke kelgende qanday jaqsy...» dep edi.

Tosynnan tabylghan tuys

 Mening tegim arghyn, onyng ishinde ang ruynan edi. Aghayyndyq   jaghynan Syraghang maghan tuys. Ghafang – naghashy bolyp keledi. Naghashylarymdy jengeleri «atqysh» dep ataytyn, mergen ruynan edi, onyng ishinde Baymyrzadan taraytyn. (Baymyrza aruaqty әulie , qorymynyng basyna baryp týneytinder әli kýnge deyin kóp). Sheshemning әkesi Dosjan aimaghyna әigili by bolghan mergen Tókening jaqyn tuysy edi. Ózining minezi qyzyq, múrny púshyqtau, qúlaghynyng mýkisi bar estimeytin. Biraq sauatty, kitapty kózildiriksiz oqy berushi edi. Bizding ýide jazdy kýnderi jii qonaq bolatyn. Oqityny 1957 jyly Moskvada ótken qazaq әdebiyetining on kýndigine arnayy shygharylghan «Qazaq eposy» atty qalyng tom edi. (Osy kitap әli kýnge mende saqtauly). Osy qazaq batyrlarynyng jyrlaryn bas almay qayt-qayta oqyp otyrar edi. Kópti kórgen qariya bolghasyn, keyde әngime aitatyny bar. Sondayda aitqany boluy kerek «Biz ne kórmedik, Qarsaqbasy Qarakóldi de kórgenbiz» degen sózi el auzynda kýlkili әngime retinde aitylyp jýredi. Sóitse, mening naghashym patsha ókimeti túsynda barymtashy bolypty. Sodan Doshekeng ózi jaylaghan Shúbalang degen jerden ymyrt jabyla shyghyp, sonau eki jýz shaqyrym jerdegi Yrghyz jerinen jylqy tartyp ertenine oralady eken. Qarsaqbasy degeni Japoniyadaghy Fudziyama tauy siyaqty alystan basy ýshkirlenip kórinetin shaghyn tau. Torghay ózenining qúrdymgha ketetini de osy jer. Yaghni, búl Torghay men Yrghyzdyng shekarasy. Doshekenning auyldan eng úzap shyqqan jeri sol bolsa kerek.

   Doshekenning Súltan degen balasy dýniyeden erte ótti. Soghys jyldaryna deyin qyzmet istegen, Torghay ónirine atbegiligimen, seriligimen aty shyqqan. Onyng birneshe jýirik aty bolghan, onyng ishinde әsirese Súltan kók degen túlpary bәige aldyn bermepti. Ghafu Qayyrbekov ony «Er qanaty» kitabynda jazghan bolatyn. Ghafu Doshekenning nemere inisi. «Bizding birge tughan Tanqy degen aghamyz bar edi, ol sonau 30-shy ylandy alasapyran jyldary ontýstikke jer auyp ketip edi, sodan habar bolmady. Ghafugha bolsa sonyng ózin, bolmasa sonynda qalghan úrpaqtaryn tap -dep tapsyryp edim, sodan habar kelmedi me eken»-dep menen birneshe ret súraghany esimde. Keyinirek, Ghafudyng ýiinde bir bolghanymda aghasy Doshekenning tapsyrmasymen Tanqynyng úrpaqtaryn qalay tapqanyn әngime etti:

 «Búl ózi qyzyq oqigha. Tanqy degen aghamyzdy ontýstik ónirine sapargha shyqqan sayyn súrastyryp jýretinmin. Biraq tuystarymmen jýzdesu kýtpegen jerden boldy. Birde Taraz (búryn Jambyl) qalasynda is saparmen baryp, bizding keluimizge oray úiymdastyrylghan konsertte otyr edik, bir kezde jýrgizushining «kelesi әndi oryndaytyn Tankina» degen habary qúlaghyma jyly estildi. Konsert bitkenshe jýregim dýrsildep, bir ornymda otyra almadym. Sahna jabylghasyn izdep bardym әlgi balany. Súrastyra kelip, tuysym ekenin bildim. Bauyrlarym Taraz qalasynda túrady eken shúrqyrasyp tabystyq. Tanqy aghamyz dýniyeden erte ótipti. Artynda qanatyn jayghan úrpaqtary bar eken. Bir balasy Qazaqtyng Memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakultetining dekany Marat Barmanqúlov» -dep әngimesin ayaqtaghan Ghafan. Marattyng ol kezde kózi tiri edi... Qayran Doshekeng de tuysynyng tabylghanyn esty almay dýniyeden ótti...

Qoshtasu

   1994 jyly qazan aiynyng sonyna taman «Naghashyng nauqas, hali nashar» degen habar jetti. Men «ystyq sorpa nauqasyn jenildeter» degen oimen, qala syrtyndaghy auyldan bir qoy satyp alyp, Almatygha jýrip kettim. Ghafannyng ýii «Samalda» túratyn kezi. Men ýige kirgende Ghafang tórgi bólmede jatyr eken. Bәdesh jengemiz onyng arqasyn maymen sylap jatty. Auzymen qús tistegen sheshen Ghafang sóileuge shamasy joq, betin maghan qaray әreng búryp, sýiegi yrsiyp túrghan jýdeu qolyn bayau jyljytyp mening úsynghan qolymnyng ýstine saldy.

  - Aghang (naghashyng demedi) – Sәkenning toyy ótken Jezqazghannan birnәrsege kónili tolmay oraldy. Ári salqyn tiygizgen eken, kele salyp auruhanagha týsti. Osy eki ýsh kýn boldy, dәrigerler «endi eshtenege shamamyz kelmeydi» -dep habarlaghasyn barsam, Ghafudy arbagha salyp kire beriske shygharyp tastaghan, ózi salqyndy kótere almaytyn adam, temirding ýstinde jatyr eken, ýige hali tipti nasharlap keldi. Neshe týrli qymbat dәrilermen, maylardy satyp alyp, ózimiz emdep jatyrmyz –dedi Bәdesh jengemiz múnyn shaghyp.

 Mening janymda belgili aqyn Baqytkerey Ysqaqov túrghan:

    - Jeneshe-au, maymen sylay bergenshe, elu gramm koniyak berip jibershenizshi, mýmkin jan auruy jenilder-degeni. Sol jerde ne kýlerimdi ne jylarymdy bilmey men túrdym.

    Sodan kóp úzamay zamanymyzdyng dýldýl aqyny Ghafang búl dýniyeden baqy attanyp ketti. 7-qarasha kýni osy kýngi jasóspirimder teatrynan Kensaygha aparylyp jerlendi. Onda ýkimet basshylary, qazaqtyng belgili qogham qayratkerleri, jazushy –aqyndary songhy qoshtasu sózderin aitty. Onday jerde shyn jýrekten, tereng sezimmen aitylghan sóz ghana qayghyrtyp, kózge jas aldyrady eken, ol sózdi qabir basynda aitqan Ghafannyng úly Baqyt edi.

                 Qanday jaman ajaldyng qandauyry,

                 Talay –talay alau jan túrdy auyryp,

                  On ghasyrlyq qazaqy úly jyrdyn,

                  Bitkeni me osymen bir dәuiri?!-dep sol jyly aitqan Qadyr Myrza Álining jyr joldary eske týsedi...

    Sol jerde endi aqynnyng eki ghúmyry bary eske týsti -biri shygharmashylyq, ekinshisi, úrpaghy jalghastyrar ghúmyry, ekeuininde aldy jaryq bolghay dep tiledik.

Júmat ÁNESÚLY

abai.kz