(úly aqynnyng syryn ishine býkken bir tuyndysy jayynda) 

Rasy, úly Abaydyng poeziyasy jayly zertteuler úshan-teniz. Biraq ony tolyq tanyp boldyq deu asyghystyq, júmbaghy men syryn ishine býkken shygharmalar әli barshylyq. Tómende sonyng biri - 1886 jylghy «Kójekbaygha» («Bóten elde bar bolsa») degen belgili ólenin sóz etpekpiz. Senseniz, ol kýshtep qosylghan ýsh bólek ólennen túrady (oghan ýnile oqyghan әr kisinin kózi jetedi). Ólenning tym kólemdi boluy da (168 jol) sonyng kuәsi.

Qysqasy, atalmysh tuyndy taqyryby, mazmúny boyynsha ýsh jikke súranyp-aq túr. Múhtar .Áuezov ózinin «Abay múrasy jayynda» atty maqalasynda: «...Keybir 1909 jyl baspasyna kirgen ólenderding jazylu jyldaryn da anyqtap, oilasa týsuimiz kerek», - degen bolatyn. Bizding sóz etpegimiz de  sol 1909 jylghy túnghysh jinaqta ketken kemshilik.  Endeshe Múhang amanatyn oryndaugha talpynyp kórelik.  

Janaghy «Bóten elde bar bolsa» óleni ýsh jikten (bólimnen) túrady degen payymgha dәlelder qaysy? Birinshi bólim – 73 jol, onda aqyn «jau jaghadan alghan kýn, ózderi ittey taqymdaytyn» keshegi syilas, ejettes adamdardyn bolymsyz qylyqtaryn tizbektegen. Naqtyly nysana -  Kójekbay, biraq aqyn oghan qosa, keshegi kýni «ejettes, syilas, sybyrlas, syrlas» bolghan, býgingi kýni býlinip, pysyqay qugha ainalyp bara jatqan barlyq atqaminer ortany sheneydi, bylaysha aitqanda, bәrine ortaq tiptik  beyneni jasaydy.  Ayta óteri, 1884-86 jyldardy Abaydyn «el minezin synau kezeni» deymiz. Óitkeni, osy erekshelik bәrinen basym, shoqtyqty kórinedi.  

Ólenning birinshi bólimi (73 jol) jayynda Túraghúldan estiyik: Ákem Abay «Sabyrsyz, arsyz, erinshekti» jazyp bolyp oqyghanda, qasynda atyn erttep jýretin Qarasaqau degen kókshe taby - Baltay, sol aitypty: «Kójekbay qaldy ghoy», - dep».  Mine, ólen Kójekbaygha (el ony «Kójek» degen) arnau ekeni osy derekten mәlim.  

Osy tústa «Kójekbay kim?» degenge toqtala ketelik. Ol - Tobyqty Mamay ruynyng «Kishi Orda» degen balaq taudy mekendeytin Elaman tabynyng beldi atqamineri.  Árhamnyng sózinshe, Kójek aqyngha tuys emes jәne Abay auylynda (Aqshoqy ne Jiydebayda) eshqashanda túrmaghan adam.  

Olay bolsa, Abay ekeui qay kezde tabysqan? Abay Qonyr-Kókshe elinde bolys bolghan 1876-78 jyldary deymiz. Ólennin «Bóten elde...» dep bastaluy osyny - Abay 30 jasta alghash ret óz eli Shynghystan syrt, bóten elde qyzmette bolghanyn pash etedi. Árham Kәkitayúly ózining estelik jazbasynda aghayyndy Kójekbay men Tezekbay jerge talasyp qalyp, aqyry Abaygha jýginuge mәjbýr bolghan oqighagha toqtalady (búl shamasy 1896 jylghy oqigha). Sonda Abay Qonyr-Kókshede bolys bolghan shaghyn esine týsirip: «Ákelering Jamantay senderge jer bólip jýrgende men jolyghyp kórgen edim, qar ketip jer qarayghanda sol bólikti tauyp, janadan omaqa (meje) qoyyp beremin dedi», - deydi (Abay turaly estelikter. –Semey, 2010. -102 bet). Sol aytqanday, jer qarayyp kepken song Abay baryp, Jamantaydyng búdan jiyrma jyl búryn bólgen bóligining omaqasyn dәl tauyp qaytadan belgi túrghyzyp beripti (demek, jer bólisteri bolys Abaydyng qatysuymen ótken). Osylaysha Kójekbaymen aqynnyn sol jastyq dәuirde tabysqany anyqtalyp otyr. 

Arnauda «tatulyqty búrynghy», «eski dosyn kórgende» deuimen Kójekti kópten biletinin Abay ózi de andatyp ótedi. Ólenning ekinshi shumaghynda aqyn: 

                                    Basyna júmys týsken kýn, 

                                    Tatulyqty búrynghy 

                                    Ne qylyp ol oilasyn: 

                                    Ashyp berer jauyna, 

                                    Ózi kórgen qoymasyn, - 

deydi. Búl sózding mәnisi nede? Abay 1885-86 jylghy Tәkejan-Bazarly dauyn tiyam dep kóp kýsh-jigerin sarp etken. Keltirilgen joldardan sol oqigha lebi esedi. Búrynghy syralghy dosy Kójektin jau jaqqa shyqqan qylyghy Abaygha «antúrghandyq», «iman jýzin tozdyru» bolyp kóringen. Ortanghy shumaqta tap osylay dóp úrghan. Óitkeni, el ishi býlingen tústa sóz tasyghysh, kisi sókkish adamnyng zalaly zor. Arnau  sonynda dosy jayly Abay bylay dep tórelik aitqan: 

                                        Eger tilin alsanyz, 

                                        Biri qalmas kisiden. 

                                        Eger tilin almasan, 

                                        Byqsyp shirir ishinen.            

Kójekke arnau boldy, bitti, osymen tәmam (basqy 11 shumaq). Al endi  úzaq ólenin Abay tútastay bir kisige arnaghan deu aqylgha syiymsyz, kókeyge qonbaytyn qisyn.  

Keltirilgen derek-dәiekterge sýiene otyryp, Kójekke arnau – tek ólenning bas jaghy ghana («Árkimde-aq bar ghoy tuysqan» degen jolgha shekti) degen qorytyndygha kelemiz. Ony búrynyraq shygharylghan aqynnyng «Jamantaydyng balasy Kójek degen» dep bastalatyn epigramma týrindegi bir auyz óleninin jalghasy deuge kerek.   

Endi úzaq ólennin  ekinshi bólimine (36 jol) keler bolsaq, ol  «Árkimde-aq bar ghoy tuysqan» degen joldan bastalyp, «Qay jerinen bolady, Kónilge medeu, ol tynys?» dep ayaqtalghan. Birden aitayyq, búl toghyz shumaqta Abay syn nayzasy úshyna ilgen adam – tughan aghasy Tәnirberdi (Tәkejan).  

Oghan ólendegi «Óz ýiinde kezeksiz, Sheshen keler sartyldap», «Biletin bireu kez kelse, Sóz taba almas qaltyldap», «Qaljyngha keler shorqaqtau, Jaugha keler qorqaqtau», «Bireuge óktem is qylsa, Óz kýshim dep oilaydy», «Óz erkine jibersen, Esh nәrsege toymaydy»  degen naqtyly, dәldi derekter kuә. 1878 jyldan beride әdebiyet pen ghylymgha bet búrghan Abaydyng búrynghy ortasy - ýzengi dostardan qol ýzgeni jaqsy mәlim jәit. Sondyqtan janaghy sipattar kópten aralas-qúralasy bolmay, alysta jýrgen bóten elding adamy Kójekke qatysty deuge eshbir negiz joq.  

Olar Tәkejangha tәn minder degenge silteytin estelik sózder kóp. «Bir kýni... qasyna Smaghúl Shodyr balasy degen úryny ertip Tәnirberdi deytin aghasy keldi, - deydi Túraghúl. – Mening әkem: «Siz neghyp jýrsiz?» - dep súraghanda, Tәnirberdi: «Myna Smaghúldyng pәlenshemen dauy turaly Ospan saghan biylikke jiberip edi, mynany ertip keldim» - dep edi, mening әkem: «Siz atshabar bolyp pa ediniz?» dedi. Mening әkem aghasynyng úryny sýiep, ertip kelgenine qatty renjip aitty». Osy siyaqty aghasyna renjigen talay mysaldy «Abay joly» epopeyasynan da kezdestiremiz. 

Sonymen, tekserilgen 36 joldyq qysqa óleng «Tәkejangha» dep atalyp, bólek jariyalansa, onda shyndyq auylyna jaqynday týser edik. 

«Bóten elde bar bolsa» ólenining ýshinshi bólimi – 60 jol («Jalyghudy pәleden» dep bastalady). Onyn jóni mýldem bólek. Nege deseniz, onda Kójekbay, Tәkejan syndy naqty adamdar emes, barsha qazaq minezi nysanagha alynghan. Mysalgha «Keleli kenes joghaldy, El sybyrdy qolgha aldy», «El jamaghan biyler joq, El qydyryp sandaldy», «Qyzyghy ketken el baghyp, Qisyny ketken sóz baghyp, Endigi atqa mingender» degen sózderdi alsaq ta jetkilikti. Búlar iysi qazaqty dendegen әleumettik dertter ekeni dәlelsiz-aq aiqyn. Ony Abay tek Tobyqty elin sógip aytqan dep sholaq týsinsek te qatty janylysqa úrynamyz. Baqsaq, Abay óz elining minderin artqa saqtap, olardy óleng sonynda jalpy qazaq qauymy býlingeninin dәldi deregi esebinde ghana tizbektegen. Mine, ólende jalpy qazaq elining mýshkil hәli sóz etilgen dep mazmúnyn dúrys úqsaq, onyng qúndylyghy da arta týspekshi. 

 Sonymen, «Jalyghudy pәleden, Júrt úmytty birjola» dep bastalatyn ólenning sonyn: «Nanymy joq, anty bar, El núsqasy ketti ghoy» dep týiindeui, bizge búl kezde Abay tobyqty asyp, iysi qazaqqa alan qayratker túlghagha ainalghanyn andatar ayghaq.  

Múhtar Áuezov: «Óleng bir Kójekbay emes, kóp Kójekbaydyng psihologiyasynan jiyntyq beyne tughyzyp, obobshenie jasaydy», - degen pikirin osy ýshinshi bólimge qatysty aytqan. Ári qarayghy taldauynda: «El býligi Tobyqty, kóp pysyqqa molyqty», - degen mәtel esepti joldar da osy ólennen tabylady», - dey kele, Múhan: «Pәle basy әkimshilik qúrylysta, qoghamdyq jamanshylyqta ekenin asha týsedi» dep týiin týiedi.  

                                     ...Orys syyaz qyldyrsa, 

                                       Bolys elin qarmaydy. 

                                       Qu starshyn, ash biyler, 

                                       Az jýregin jalghaydy. 

Mine, osy shumaq Abay alghash ret patshalyq Reseydin әkimshilik apparatyn syngha alghanynyng dәleli. Sóitip, aqyn el minezin synaudan otarshyl biylikti synaugha kóterilgenin andaymyz. Múnyng asa manyzdy aighaq ekenine kim talasar eken. 

Osy tústa Túraghúldyn estelik sózinde: «Bóten elde bar bolsa...» degen ólendi sol Kójekbaygha arnanqyrap bastap, art jaghyn jalpy elding minezine audaryp ketipti», - degenin keltire keteyik. Songhy «elding minezine audaryp ketipti» deuin býgingi kýngi bizder «men arghy jaghyn aitpayyn, keler úrpaq ózderin tekserip, bilip al!» dep úqsaq ta bolady. 

Sonymen, ýshinshi bólim de óz aldyna bólek shygharma. Ony Abay jinaqtarynda derbes tuyndy retinde jarqyrata kórsetuding uaqyty jetip otyr, oghan eshkim de kýmәn-kýdik keltire qoymas degen oidamyz.   

Endi «Bóten elde bar bolsada» biriktirilgen ýsh bólek tuyndynyng jazyluyna sebepker syrtqy jaghdayatqa da kóz tigelik.  

Jogharyda aittyq, Tobyqty elinde 1885-86 jyldyng qysynda bir oyaz eldi dýrliktirgen әigili «Tәkejan-Bazaraly dauy» deytin oqigha oryn alghan-dy. Biz sóz etken tuyndy sol Tәkejannyng jylqysy talan-tarajgha týsken (800 bastyng 400-in aidap әketken) barymta әlegining janghyryghy. Ýsh bólim de sol mezgilding tuyndysy. Olarda týr, úiqas bitimdes boluy hәm jazylu stiyli say kelui osymen óz týsinigin tabady. 

Endi әrbiri jeke óleng bola túra, 1909 jylghy jinaqta olar nelikten bir-aq tuyndy bolyp basylghan degen mәseleni ashyqtaugha auysalyq. 

Abaydyng túnghysh jinaghyn baspagha dayarlaghan Kәkitay, Túraghúl qanqu sóz ermesin, adamdar arasy ashylmasyn degenge asqan ijdihatpen qaraghan. Abaydyng qyryqqa tarta arnaulary ishinen tek ýsheui ghana (Áygerimge,   Aqylbaygha jәne Kójekbaygha) jinaqqa engizilgeni sonyng aighaghy. Óitkeni, kim kimning de úrpaghy ókpe ghyp, arazdyqqa barmasyna kim kepil?  

Aytalyq, HH-ghasyrdyng basynda Tәkejannyng Ázimbaydan taraghan on birdey nemeresi bórining bóltirigindey jelkildep, jetilip kele jatty. Abay Tәkejandy minep, sógip  aytqan shaghyn ólendi eki tuystyn aldy-artyn birdey býrkep,  múqiyat túmshalap tastaghan jayy sol. Mine, jogharyda qoyylghan «Ýsh tuyndy nelikten bir-aq óleng bolyp basylghan?» degen súraqtyn jauaby da osy arada.    

Sóz sony, Abaydyng 1886 jyly jaz shygharda jazylghan ýsh ólenin bir-aq tuyndy etip jariyalaudan  ne úttyq, ne útyldyq? Útqan dәnenemiz de joq. Olqy túsy - әr shygharmany úghymsyz ghyp, onyn mәn-maghynasyn kólegeylep, әlsiretip-aq túr. Ásirese, otarshyl biylik  synalghan songhy bóliktin bәsi, qúny kóp tómendep qaluy san soqtyrar ókinish. Sondyqtan tuyndylardyng әrbirin jeke shygharma dep tanyp-bilip, olardy bólek týrde jariyalau osy zamannyn talaby ekenine qylauday da kýmәn keltirmeymiz.  

Asan Omarov,  zertteushi

Abai.kz