Qoghamda jana bilim ministri mәlimdegen mektepterdi ýsh tilde (qazaqsha, oryssha, aghylshynsha) oqytugha kóshiru mәselesi belsendi týrde talqylanuda. Múnday qadamdy qoldaghan elge belgili kәsipkerlerding haty, odan keyin birqatar qayratkerlerding búghan tikeley qarsy talaptaryn qoyghan ýndeui payda boldy.
«Aq jol» partiyasy óz júmysynda bilimge de, bizneske de, últtyq mýddelerge de nazar audarady. Partiya әsirese ótken jyl boyy bilim ministrimen qyzu aitys-tartystar jýrgizdi. Al qazirgi pikirtalastar boyynsha partiya basshylyghy qanday ústanymda?
Osy mәselege baylanysty «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashevpen belgili jurnalist, osy partiyanyng Ortalyq Kenesining hatshysy Arman Sqabylúly súhbattasqan edi.

- Azat Túrlybekúly, siz ben biz búghan deyin de osy ýshtildilik mәselesi boyynsha pikir alysqan edik. Ol pikiralmasu әriyne, beyresmy jaghdayda, úrpaq taghdyryna alandaytyn elimizding eki azamatynyng arasynda ótti. Kóp mәsele boyynsha kózqarastarymyz týiisetini de ras. Key mәselelerge degen kózqarasta aiyrmashylyq ta boldy. Degenmen, halyq ýshin Parlamenttik partiya jetekshisining osynau ózekti mәselege degen naqty ústanymy óte qajet! Mysalgha meni, Qazaqstannyng azamaty retinde «ýshtildilikti» engizu mәselesining tym asyghys qolgha alynyp jatqany alandatady. Mektepterdi ýsh tilde oqytugha kóshiru turaly bastama qanshalyqty dәrejede ózin aqtaydy dep oilaysyz?
- Strategiyalyq jaghynan alghanda búl dúrys kózqaras. Bizding últymyzgha damu qajet, jastar qazirgi zamanghy órkeniyet talaptaryna say boluy tiyis, óitkeni aghylshyn tilin jappay erkin mengeru әlemdik qoghamdastyqqa biriguding manyzdy sharty bolyp tabylady.
Sondyqtan da men bilimdi ýsh tilde berudi ilgerishil qadam retinde qoldaymyn, ol bizding bәrimizden – mektep oqushylarynan, pedagogtardan, ata-analardan – qiyndyqtar men stereotipterdi enserudi, jene biludi talap etedi. IYә, múnyng erik-jigerdi barynsha júmyldyru qajet etetindigi ras. Biraq, sonymen ghana biz sóz jýzinde emes, shynayy týrde órkeniyet kóshine ilese alamyz. Kez kelgen ózge núsqalar – búl izolyasiyagha úshyraugha jol ashady, әlemdik ýrdisten bizding artta qalyp qongdy kýsheytedi.
Biraq «ýshtildilik» jýiesinde de basymdyq memlekettik tilge berilui tiyis, onyng qoldanyluy әli layyqty dengeyge shyqqan joq. Biznes pen biylik búrynghysynsha orys tilin artyq kóredi, al qogham, әsirese jastar barghan sayyn qazaqtildi bolyp keledi. Qogham men onyng elitasy, tikeley aitqanda, týrli tilderde sóileytin jaghday beleng alyp túr. Búl problemany kóre bilu jәne sheshu kerek. Mynaday mәlimetter keltiremin: Tәuelsizdik alghan sәtte qazaq mektepterindegi oqushylar sany nebәri 34 payyzdy qúrady. Al, 2016 jyly, Tәuelsizdikting 25 jyldyghynda, olar mektep bitirushi týlekterding 68 payyzyna jetti. Osylaysha, bir úrpaq almasqanda qoghamdaghy qazaqtildi jastardyng arasalmaghy eki esege ósti. Memlekettik tildi erkin mengerushilerding ýlesi kelesi úrpaq almasatyn merzim ishinde 80-90 payyzdan da asady dep oilaymyn. Búl betalysty kórmeytinder – ózining bolashaghyn payymday almay otyr. Biylik te, elita da ózining halqymen bir tilde sóileuge tikeley mýddeli boluy tiyis.
- Biraq tek osy sebeppen qoghamdyq qozghalystardyng birqatar ókilderi ýshtilde bilim beruge qarsy shyghyp otyr emes pe? «Ýshtildilikti» engizuge eng aldymen «orys tildi» elita mýddeli bolyp otyr degen pikirlerding de jany bar sekildi maghan. Olay bolghan jaghdayda ensesin endi ghana týzep kele jatqan memlekettik tildin- siz ben bizding ana tilimizding taghdyry ne bolmaq?
- Ana tili ýshin shyryldaghan qoghamdyq úiym ókilderining bergen baghalarynyng kóbisimen kelisu kerek. Biraq olardyng osy baghalaularynan jasap otyrghan tújyrymdarymen kelisu mýmkin emes.
Birinshiden, kez kelgen halyqtyng ekonomikasy jәne әl-auqaty azamattardyng zamanauy tehnika men tehnologiyalaryn paydalanu qabiletine tikeley tәueldi. Tipti bótendikin paydalanbay, óz tehnologiyalaryndy jasau ýshin – júrttyng bәrine bayaghydan belgilini, «velosiypedti» emes, janany oilap shygharu ýshin әlemdik jetistikterge sýienu kerek. 
Dýnie jýzindegi ghylymiy-tehnikalyq aqparat aiqyn basymdyqpen europalyq tilderde, eng aldymen aghylshyn tilinde ainalymgha týsedi. Múny naryqtyq menedjmenttin, korporativtik basqarudyn, qor jәne qarjy qúraldarynyng jәne t.b., mәselelerine qatysty da aitugha bolady.
Eger biz tabysty últ bolghymyz kelse, onda tek «Bolashaq» baghdarlamasynyng stependiattary ghana emes, әrbir mektep oqushysy býkil adamzatpen jinalghan bilimge tikeley shygha aluy kerek.
Ekinshiden, eki geosayasy alyptyng - Qytay men Reseyding arasynda túrghan Qazaqstannyng jaghdayyn baghalasaq, biz olardyng yqpalynan tolyqtay tasada qaluymyzdyng mýmkin emestigin anyq týsinuimiz kerek. Óitkeni bizding syrtqy әlemmen kóptegen qatynasymyz, tauar ainalymynan bastap, osy eki elding mýddelerin de qozghap ketedi. Yaghni, olarmen dialog jәne ózara is-qimyl jasau qajet, búghan balama tek Soltýstik Koreya nemese Miyanma «ýlgisi» boyynsha ózimizdi oqshaulau ghana. Siz ekinshi Soltýstik Koreyada túrghynyz kele me? Men, joq dep dәl aita alamyn.
Biraq ózara is-qimyl bizding aqparattyq kenistigimizge, bilim men tәrbie beru jýiesin qosa alghanda, syny qaterler tudyrady. Múnday yqpalgha, tek bizding ishki әleumettik-mәdeny resurstarymyzgha sýienip balans qúru, óte qiyn. «Ýshtildilikti» engizu- búl mindetti Qazaqstandy reseylik jәne qytaylyq resurstaryna ghana emes, aqparattyng jәne yqpal etuding jalpyәlemdik kózderine qatystyru arqyly sheshuge kómektesedi. Búl qadam bizding últtyq mýddelerimizge tura keledi.
Osynday tәsildeme, mysaly, yadrolyq arsenaldan bas tartqannan keyin qauipsizdik jәne aumaqtyq birtútastyqqa kepildikti tandau kezinde, iske asyrylghan: sol kezde Qazaqstan múnday kepildikterdi tek Resey men Qytaydan ghana emes, sonymen birge batys memleketterinen alghan. Ukraina oqighalary kórsetkendey, dәl osy batystan kepildeme bergender – AQSh, Fransiya jәne Úlybritaniya ózderining sózderinen tayghan joq.Sondyqtan ýsh tilde bilim beruden bas tartu shyn mәninde qazaqtardyng mýddesin qorghamaydy, kerisinshe – Reseyge sanalyq jәne aqparattyq baghynyshtylyqty bekitip, úzarta týsedi jәne Qytaygha da osynday baghynyshtylyqty qalyptastyru ýshin jaghdaylar jasaudy jenildetedi.Qazirgi kezde Qytaydyng qazaq tilindegi aqparattyq sayasatynyng tútynushylary Shynjan túrghyndary bolyp sanalady. Biraq kim biledi, bizding shyghystaghy kórshimizde búl júmysty keneytuge degen jasyryn qyzyghushylyq payda bolsa she? Qytaydyng ortaaziyalyq aimaqta ghalamdyq ekonomikalyq baghdarlamalardy belsendi týrde algha jyljytyp jatqanyn eskersek, múnday kýmәndi negizsiz dep aita almaymyz. Jәne investordyng jergilikti halyqtyng ishinde ózining jobalaryna qoghamdyq qoldau jasaugha mýddeli boluy qisyndy bolyp túr ghoy.
Kórshilerding múnday yqpalymen tenesuge «ýshtildilikke» kóshu bizding memleketting ashyq әlemge tolyqqandy shyghuy, balamaly aqparat aluy jәne europalyq qúndylyqtargha jәne europalyq qoghamdastyqqa aralasujolymen mýmkindik beretinine ýmittenuge әbden bolady.
-«Ýshtildilik» mәselesi әlemdik órkeniyetting bar jaqsylyghyn iygeruge kómektesedi degen de dúrys shyghar. Alayda, onsyz da sapasy syn kótermeytin, oqyluy óte auyr oqulyqtardan sharshaghan úrpaqty endi osy bir kýrdeli reformamen «qinap» jibermeymiz be? Keshe ghana Elbasy osy mәselege baylanysty «Asyghys ózgeristermen (bilim salasyndaghy) oqushylardyng myilaryn ashytyp jibermender» dedi. Jantalasyp jasalghan reformalardyng ayaghy qalay bolatynyn óziniz de aityp jýrsiz. Osy biz «ýshtildilik» baghdarlamasyna dayynbyz ba?
- Dúrys aitasyz, qazirgi kýn tәrtibindegi negizge mәsele – ýsh tilde bilim berudi taghy bir profanasiyagha úshyratpay, shyn mәninde iske asyru. Bizde býkil audandar men auyldar boyynsha óz pәnderin aghylshyn tilinde oqyta alugha dayyn myndaghan múghalimder bar ma? Ádisteme bar ma? Tipti qazaq jәne orys tilderindegi oqulyqtardyng sapasynyng tómendigine qayta-qayta janjaldar tuyndap jatqan kezde, aghylshyn tilindegi oqulyqtar qanshalyqty dúrys bolady? Nemese barlyghy qaytadan memleket pen ata-analar ýshin tiyisti nәtiyjesiz zor shyghyndargha ainalyp kete me?
Jәne eng bastysy: ýsh tilge oqytu qazaq tilin elemeu ýshin syltau boluyna esh jol beruge bolmaydy. Shyn «ýshtildilik» dәl osy memlekettik tildi keninen qoldanudan bastaluy tiyis.Al býginde kóptegen sheneunikter tek qana orys, nemese orys jәne aghylshyn tilderinde sóileydi. Osy ózderin elitalyq topqa qosatyndar ýsh tilge kóshudi jәy ghana qazaqsha sóilep bastaghandary jón bolar edi.
Sondyqtan da «ýshtildilikke» kóshirudi biylikting ózine memlekettik tildi endiru men mengeruden bastau qajet. Men orys tildi qazaq retinde olardyng ishine ózimdi qosyp aityp otyrmyn. Tek qana memlekettik tildi layyqty dengeyge kóterip, óz túghyryna qondyrghan kezde ghana ýshtildilik bilim beru jýiesi iske asyryldy dep sanaugha bolady.
- Ýsh tilde oqytudan bas tartu turaly ashyq hat әrtýrli qoghamdyq úiymdardan, ishinde «Aq jol» partiyasy da kórsetilipti, qúrylghan úiymdastyru komiyteti atynan jariyalanghan. Sonda qalay bolghany, partiya tóraghasy basqa pikirde me?
- «Aq jol» partiyasy, úiym retinde, búl hatqa qatysy joq.Onyng bastamashylary bizge shyqqan joq jәne mәtindi bizben kelisken joq.
Bastamashylar arasynda partiya tóraghasynyng orynbasary Qazybek Isa bar. Biraq ol «Aq jol» QDP basshylyghynyng ókili retinde emes, aqyn jәne jurnalist esebinde qol qoyghan. Búl onyng qúqyghy. Jәne de men oghan óz pikirin әr qashan da ashyq aitqanyna rizamyn. Ciz de azamat retindegi jeke pikirinizdi aityp jýr emessiz be?
Zang boyynsha jәne partiyanyng jarghysy boyynsha, «Aq jol» QDP ústanymyn partiyanyng sezi, ortalyq kenesi, prezidium nemese tóraghasy bildiredi. Partiya tóraghasy retinde men óz pikirimdi jogharyda bayandadym. Jәne ony tek partiyanyng ózining mýsheleri atalghan organdar arqyly ózgerte alady. Kez kelgen jaghdayda, men múnday pikirtalmasugha dayynmyn.

- Ángimeniz ýshin rahmet. 

Material «akzhol.kz» saytynan alyndy
Abai.kz