Qazaq әieli: «Ony ne obyazany govoriti y znati kazahskiy!»
Maghan týsiniksiz tilde eki qyz shýldirlep sóilesip túrdy qasymda. Bastapqyda qytaylar ma eken dedim, biraq bizding elde jýrse, qazaqsha biletin shyghar dep:
- Qay tilde sóilep túrysyndar? – dep súradym.
Ekeui de meni týsinbegenin bayqatty. Men boy bermey:
- Qaydan keldinder? - dedim.
- My vas ne ponimaem! - degeni sonda әlgilerding biri orysshalap.
- Tildering qanday? «Til», «til» - dep men tilimdi kórsettim. Qalay bolsa da biz til tabysugha tiyispiz ghoy.
Sol kezde sózimizge bir qazaq əyeli aralasyp:
- Olar dýngender. Olar óz tilderinde sóilep túr, - dedi.
- Men de óz tilimde sóilep túrmyn. Biraq olar meni týsinuge tyrysuy kerek qoy, - dedim.
- Ony ne obyazany govoriti y znati kazahskiy! - dep qazaq əyeli dauysyn kóterdi.
- Olar qaydan keldi?
- Olar bizding dýngender. Ər elding ózining tili bar, olar sening tilinde sóileuge mindetti emes. - dep әlgi әiel shu kótere bastady.
- Siz búl jaydy shugha ainaldyrmanyz! Men ýshin búl jəyt – qyzyq. Ol mening tilimdi bilmeydi, men onyng tilin bilmeymin. Bizge til tabysyp kóru kerek. Men ony týsinuge tyrysyp jatyrmyn. Al olar bolsa, eki qazaqty bir birine aidap salyp, týk bilmegendey móliyip túr. Siz aralaspanyz sózge! - dedim.
Osy sәtte bir ory qyzy dauysyn kóterip bylay dedi:
- Eto ne etichno govoriti o cheloveke kotoryy ryadom, budto net ego. Ya vse ponyala.
- Ludy strannye! Schitait, chto vse doljny govoriti na kazahskom! - dep baghanaghy qazaq əyel men orys qosylyp meni sóge jóneldi.
- Qoyyndar! Sózge aralasqan ózderin. Mýmkin biz dýngen qyzdarmen til tabysyp keter me edik. Sender daugha ainaldyryp jatyrsyndar. Al maghan búl jəyt qyzyq. Shet elge barsaq sausaq pen bolsa da, ymdasaq ta, týsinisemiz ghoy. - dedim. Biraq ary qaray búl esperiymentti jalghastyrghym kelmey qaldy...
Aygýl Qoqay
FB-daghy jeke paraqshasynan alyndy.