Qyrkýiek aiynyng sony men qazan aiynyng basynda Astanadaghy Últtyq muzeyde M.Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatry muzeyining «Tarih tolqynyndaghy teatr shejiresi» atty kórmesi bolyp, kórme ayasynda Alash qayratkeri Qoshke Kemengerúlynyng 120 jyldyghy atalyp ótken edi. Osyghan oray Qoshke Kemengerúlynyng shóberesi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti Qazaq әdebiyeti kafedrasynyng dosenti Qayyrbek Kemengermen (surette) әngimelesken edik.

- Biyl – Álihan Bókeyhanovtyng 150 jyldyghy, Qoshke Kemengerúlynyng 120 jyldyghy, keler jyly Alash avtonomiyasyna 100 jyl toldy. Biylghy Alash qayratkerlerining mereytoylary óz dengeyin toylanyp, nasihattalyp jatyr dep oilaysyz ba?

- Mening pikirimshe, atalghan meretoylar óz dengeyinde toylanyp jatqan joq. Toqsanynshy jyldarmen salystyrghanda qazirgi kezde Qoshkening atyn ziyaly qauym, zertteushiler, tarihshylar, jalpy júrt biledi. Biraq, Alash qayratkerlerining enbekteri, el ýshin istegen júmystary óz dengeyinde nasihattalyp jatqan joq. Tәuelsizdikting 25 jyldyghynda Alash qayratkerlerining nasihaty da kýshti boluy tiyis. Al, Qoshke Kemengerúlynyng qazaq teatr ónerindegi istegen enbegine kelsek, ol kisi qazaqtyng alghashqy dramaturgterining biri. Dramaturgiyada esimi atalady. Qoshkening biz biletin jeti piesasy bar. Sol zamandaghy gazet-jurnaldarda Qoshkening piesalary Qyzyljarda, Aqmolada, Ombyda qoyylghandyghy turaly habarla bar. Mysaly, 1918 jyly shyqqan «Jas Azamat» gazetinde «Tәlip» qauym jastary 10 dekabride qazaqsha spektakli qoydy. Tamashagha Qoshke Kemengerúly jazghan ýsh shymyldyqty «Bostandyq jemisi» dramasy men Mirjaqyp Dulatovtyng «Qyzyl qashar» felietony qoyyldy» dep derek keltiriledi. Jinalghan qarjy - 2220 som, 25 tiyn. Ol zamanda Alash ziyalylary múnday qarjylardy oqugha múqtaj qazaq balalaryna bólip bergen. Osynday derekter sol kezdegi gazet-jurnaldarda kóp kezdesedi. Mәselen, opera әnshisi Ermek Serkebaevtyng әkesi Bekmúhambet Serkebaevtyng Qoshke Kemengerúlynyng piesasy turaly jazghan esteligi de bar.

- Óziniz biletindey, M.Áuezov teatr qúrylghan jyly eng alghashqy qoyylymy Qoshke Kemengerúlynyng «Altyn saqina» piesasy boldy. Osy piesa men teatrdy qúrudaghy Q.Kemengerúlynyng istegen júmystary jayly biletin derekterinizben bólisseniz.

- 1925 jyldyng sonyna qaray sol kezdegi Halyq aghartu komissary Smaghúl Sәduaqasov qazaq teatryn qúru jóninde komissiya qúryp, qazaq dalasynyng týkpir-týkpirinen әrtisterdi el astanasy – Qyzylordagha jinap, teatrdyng ashyluyna  dep birneshe spektakldi dayyndaghan. Sonyng ishinde teatr shymyldyghy Qoshke Kemengerúlynyng «Altyn saqina» piesasymen ashylghandyghy turaly birneshe derek bar. Sol kezdegi resmy basylym «Enbekshi qazaq» gazetinde «Býgin memlekettik últ teatrynyng ashyluy bolady. Teatr әrtisteri Qoshke Kemengerúlynyng «Altyn saqinasyn» oinaydy. Ýzilis uaqytynda konsert bolady. Teatrdyng diyrektory – Dinshe Ádilúly» degen habarlandyru berilgen. Jәne Smaghúl Sәduaqasúlynyng «Altyn saqina oiyny turaly» degen maqalasy bar. «Altyn saqinada» kimder oinady, qalay oinady degen saualdargha óz oi-pikirin jazghan. «Altyn saqina» spektakli 1926 jyldan bastap, birneshe ret qoyylghan. Al, teatrda «Enlik-Kebek» jýrdi dep aitylyp ketu sebebi, teatr diyrektory Dinshe Ádilúly 1931 jyly Jýsipbek Aymauytovpen birge Butyrka týrmesinde atylyp ketti. Sol sebeptende kóp uaqyt teatrdyng alghashqy qoyylymy «Altyn saqina» emes, «Enlik-Kebek» delinip keldi. Alghashqy qoshketanushy Rәziya Rýstembekova, Dihan Qamzabekúly syndy tarihshylar, zertteushiler óz enbekterinde búl mәseleni jazdy.

1926 jyly teatr ashylghangha deyin teatr әristeri «Altyn saqina», «Enlik-Kebek», «Arqalyq batyr» siyaqty birneshe qoyylymdy dayyndaghan. Sonyng ishinde teatr shymyldyghyn «Altyn saqinamen» ashqan. Gýlnәr Dulatova óz estelikterinde әkesimen birge osy qoyylymgha barghanyn jazady. Al, «Altyn saqina» kitap retinde 1923 jyly shyghyp, elge taraghan. Qoshkening búdan basqa «Qasqyrlar men qoylar», «Áulie tәuip», «Eski oqu» qatarly dramalyq shygharmalary bar. HH ghasyr basyndaghy dramaturgter qatarynda aty atalady. Sol tústaghy syn maqalalarda da aitylady.

- Ótkende Astanada M.Áuezov teatr muzeyining kórmesi ótip jatqan Qoshke Kemengerúlynyng 120 jyldyghyna oraylastyryp, dóngelek ýstel ótkizdinizder. Osy jiyn jayly aitsanyz.

- Teatrdyng negizin qalaghan akterlerding portretteri, sahnalyq kiyimder, afishalar basqada teatr óneri tarihy ýshin qúndy esponattar kórmege qoyylghan eken. Biz Qoshke Kemengerúlynyng 120 jyldyghyn osy kórmening ayasynda ótkizdik әri tarihy shyndyq aityldy, «Enbekshi qazaq» gazetindegi habarlandyrudy kórsettik. Alashtanushy ghalym Dihan Qamzabekúly, tarihshy, etnograf Jambyl Artyqbaev, professor Saghymbay Júmaghúlov jәne úrpaqtary, oqushylar, studentter qatysty. Jambyl Artyqbaev «Altyn saqina» piesasyn tarihshy, әdebiyetshiler ýshin ghana emes, qazirgi qogham ýshinde manyzy bar dramalyq shygharma dep joghary baghalady. Astanadaghy Qoshke Kemengerúlynyng aty berileyin dep otyrghan mektepting oqushylar da kelip, qatysty. Astanada Qoshkening atynda kóshe bar. Endi mine, mektep әkimshiligi niyet bildirip, Qoshkening atyn súraghan eken. Qazir moratoriyge baylanysty toqtap túrghan kórinedi. Negizi berilui tiyisti. Jalpy, Qoshkening atynda Bayanauylda mektep bar.

- Qoshke Kemengerúlyna qatysty tarihy derekter tolyq ashyldy ma? 

- Joq, tolyq ashylghan joq. Dihan Qamzabekúly biraz múrasyn tapty. Biraq әli de tabylmaghan enbekteri bar. Enbekterining atyn bilemiz, mәtini joq. Jalpy, ýsh tomdyq enbegin shyghardyq. Artynda úrpaghy, izdeushisi joq, bizge beymәlim qanshama Alash qayratkerleri bar. Dihan Qamzabekúly men Erbol Tileshov qúrastyryp shygharghan «Alash» qozghalysy degen kitapta toghyz jýzdey adamnyng esimi atalady. Toghyz jýz adamdy týgel týgendep, shygharsaq әriyne, jaqsy bolar edi. Biraq, mening ýnemi aityp jýrgen bir úsynysym – ekinshi jalpy qazaq siezine qazaq dalasynyng әr aimaghynan kelip qatysqan 82 delegattyng ómirbayanyn anyqtap, shygharmashylyq múrasyn týgendep, ainalysqan qoghamdyq-sayasy isterin zerttesek. Búl – bir. Ekinshiden, Astanada Alash qayratkerlerining eskertkishi qoyylsa, ýlken alleya ashylsa.

Alash turaly kóptegen is-sharalar istelip jatyr. Alayda, jýie joq. Árkim ózining bilgeninshe istep keledi. Biyl mәselen, Qazaq geografiyalyq qogham Álihannyng 150 jyldyghyna oray tughan jerinen qaytys bolghan jerine deyin jýrip qayttyq. Múny memleket emes,  Qazaq geografiyalyq qoghamy ózderi úiymdastyrdy. Álihannyng qyzmet istegen jeri, túrghan jeri, otyrghan týrmesi t.t dýniyelerdi suretke týsirip, «Álihannyng izimen» dep jasadyq. Sol siyaqty Alashorda ýkimetining 15 mýshesine de osynday espedisiyalar úiymdastyrylsa artyq bolmaydy. Alashtyng jýz jyldyghy da kelip qaldy. Búl toy memlekettik dengeyde jýieli týrde atalyp ótui tiyis. Mektepter men jogharghy oqu oryndarda Alashty oqytatyn pәn engizilip, teatrda qyoylymdar qoyylyp, kino týsirilui qajet-aq.

Tәuelsizdigimizdi saqtap qalu ýshin Alashtyng kózqarasy, Alashtyng ústanymy qazirgi kýni bizge óte qajet.

- Osy Alash isinin, Alash múrasynyng әli kýnge tolyq zerttelmey, nasihaty kemshin týsip jatqany Alashqa kýni býginge deyin sayasattyng salqyny tiyip túrghanyn bayqatpay ma?

- Alashtan qorqady... Alash dese, últshyl dep týsinedi. Alash dese tek qazaqty dәripteytin qalghanyna qyryn qaraydy degen bir týsinik qalyptasqan. Múnyng bәri jat nәrse.

«Alystan Alash dese, attanamyn,

Qazaqty qazaq dese maqtanamyn!» deydi Mirjaqyp Dulatov. Alash degenimiz, qazaq mәselesi.

«Ne kórsemde Alash ýshin kórgenim,

Maghan ataq Alash ýshin ólgenim

Men ólsemde Alash ólmes,

Istey bersin qoldarynan kelgenin» deydi Maghjan. Eger biz últtyq memleket qúratyn bolsaq, Alashtan ainalyp qasha almaymyz. Alash bizding shekaramyzdy aiqyndady, Alash bizding pәn oqulyqtarymyzdy jazdy, Alash bizge últtyq baspasóz jasady, sayasy partiya qúrdy, avtonomiya aldy, teatr qúrdy qay jaqqa barsanyz da Alashqa baryp  tirelemiz. Alash óte ýlken passionarlyq kýsh boldy. Alash – últty oyatqan renesanstyq kýsh. Abaydan keyingi kezende Alash shyghyp, últ úiysty, últ ertenine sendi, eldik sana payda boldy. Alashtyng basynda Álihan Bókeyhan túrdy. Qoshke Kemengerúly Álekeng bergen baghasynda «Basqa júrttardyng kósemderi shetelge ketkende Álihan eshqayda qashpay, qazaq ishinde qaldy. Búl Álihannyng qazaqty aiyryqsha sýietindigining belgisi edi» deydi. Mine, Alash bizge osynshama dýnnie qaldyryp, elin sýidin, últqa qyzmet etuding anyq ýlgisin kórsetti.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Ómirjan Ábdihalyqúly

abai.kz