TIL JYYESIN REFORMALAU QAJET
Memleketimizding tәuelsizdik alghanyna 25 jyl, yaghny shiyrek ghasyr. Búl az uaqyt emes. Osy uaqyt aralyghynda qanshama iri memlekettik mәseleler sheshimin tapqanymen, bir mәsele týbegeyli sheshimin tappay-aq keledi: ol – memlekettik til mәselesi.
Bir qaraghanda búl tipti de kýrdeli mәsele emes siyaqty. Sebebi, memleketting iyesi qazaq, ol orys emes, ukraiyn, belarustiki emes, ózbektiki de emes, olardyng óz memleketteri bar. Sondyqtan da, memleket iyesining óz tilin tәrk etui eshbir qissyngha kelmeytindikten, qazaq tilining memlekettik til retinde órkendeuine jol ashyq. Biraq, solay bola túra, qoghamdyq sananyng búrys qalyptasuy saldarynan, jasandy kedergilerding әserinen memlekettik til mәselesi sheshui qiyn, osy kýnge deyin naqty sheshu joly anyqtalmaghan asa kýrdeli nysangha ainaldy. Búl jerde aldymen, «memlekettik til mәselesi» degenimiz ne? Sony dәl anyqtap alghanymyz jón. Ol – qazaq tilining ómir salty, ómir sýru ózegine ainaluy. Olay bolsa, búl ýlken de zor ghylymy problema. Búl problema ghylymnyng barshasyna ortaq. Biraq tilbilim, últtyq til bilim ghylymy olardyng tiregi boluy shart. Tilge qatysty barlyq ereje-zandylyqtar, júmys qúraldary tilbilim ghylymynda tiyanaqtalghandyqtan, qalypqa keltirilgendikten, ol basqa ghylymdargha ústyn bolugha jaraugha tiyis. Osy túrghydan kelgende, býginde qazaq tilbilimi ózining osy bir úlylyq funksiyasyn atqara almay otyr. Onyng sebebin biz aitpay-aq qoyayyq. Birden iske, qazaq tilin jandandyru is ine kiriseyik:
- Qazaq tilin reformalau qajet. Ol býkil zandylyqtardy, qazaq tili erejelerin qayta qaraudy qajet etedi.
- Ghylymiy-zertteu júmystarynyng baghytyn ózgertu qajet. Olardy «memlekettik til mәselesin» sheshuge tura baghyttau kerek.
Búl mindetter qalay atqarylugha tiyis? Búl mindetterdi atqaru Tilbilim institutyna jýkteledi. Al múnday auqymdy isterdi oidaghyday oryndap shyghu ýshin Institutty iske beyimdeu qajet. Ol qalay beyimdelmek? Ol ýshin institutty qúrylymdyq túrghydan qayta qúru qajet. Býgingi kýn talabyna say mynaday qúrylymdyq bólimder boluy oryndy: 1. Leksikografiya. 2. Tәrjima. 3. Matematikalyq lingvistika. 4. Kompiuterlik lingvistika. 5. Reforma. 6. Qoghamdyq lingvistika. 7. Terminologiya. Endi osy atalghan ghylymy baghyttyq bólshekteulerge týsinik bere keteyin. Leksikografiya degende biz sózdikter shygharu isining manyzdylyghyna kónil bóldik. Tәrjima degende biz audarma isining asa qajetti de әrqashanda aktualdylyghyna mәn beremiz. Matematikalyq jәne kompiuterlik lingvistika salalary bizde damymaghandyqtan jәne jalpy ghylymnyng damuyna asa qajet bolghandyqtan, ony syrttan basshy mamandardy shaqyru arqyly jolgha qonggha bolady. Oryndaushy mamandar, matematikter ózimizde jetkilikti. Reformanyng qajettiligi kýdik tudyrmaydy, latyngha kóshiru isi de soghan jýkteledi, ol óz funksiyasyn tolyq atqarghan song bólim retinde ómir sýruin toqtatady. Al qoghamdyq lingvistika degenimiz ghylymynyng halyqpen baylanysyn arttyru ýshin qajet. Terminologiya bolsa, tilbilim ataularyn Ahmet Baytúrsynúly ilimi negizinde qalyptastyryp, sol ýlgini ózge ghylymdargha núsqa retinde úsynu ýshin qajet. Onyng teoriyasyn da tiyanaqtau – últtyq tilbilim ilimining keleshekte tura joldan auytqymauyna kepildik beretin bolady. Sonymen, biz osy algha qoyghan maqsat-mindetterdi oidaghyday atqaru arqyly memlekettik til mәselesin týbegeyli sheshu oiyndamyz. Yaghniy, memlekettik til mәselesining sheshimi ghylymgha tirelip otyr. Qazaq últtyq tilbilim ilimin arnasyna salmay, mәsele sheshimin tappaq emes. Osydan kelip, últtyq tilbilim ilimining statusy jogharylaydy Oghan jan-jaqty qamqorlyq qajet bolady. Osy uaqytqa deyin qajettilikpen de qajetsiz de ondy-soldy shashylyp kelgen qarjyny bir baghytqa tura baghyttaugha mýmkindik tuady.
Latyngha kóshu arqyly biz búl isti jedeldetemiz.
Ekinshiden, ghylymiy-zertteu júmystarynyng baghytyn ózgertu qajettiligi neden tuyndady? Oghan sebep – zertteu júmystarynyng qoghamdyq ómirde eshbir súranys tudyrmauy, qajettilik tanytpauy, últtyq tilbilim ghylymynyng qoghamdyq qozghaushy kýshke ainalmauy. Qazaq tilbilim ghylymy irgeli ghylymdar sanatyna jatpaytyndyqtan, búlay etu oryndy. Mysaly, matematika ghylymy әrkez qogham súranysyn ótey bermeydi. odan tipti de alshaq boluy mýmkin. Biraq ol dereksiz úghymdarmen amaldaytyn bolghandyqtan, dәl osy sәtte qajetke jaramsyz bolghanymen, keleshekte iske asuy әbden mýmkin. Al tilbilim ghylymy odan ózgeshe. Tildik teoriya sol tilding ósip-órkendeuine qyzmet etip, onyng óz tabighatynan nәr alady. Onymen birge jasap, birge óledi. Al, zertteu baghytyn ózgertkende ony «memlekettik til mәselesin» sheshuge tura baghyttau, ol memlekettik damu qajettiliginen tuyndap otyr. Memlekettik damudyng birden-bir joly – onyng negizgi atributtaryn, memlekettikti anyqtaytyn bas belgilerdi ornyqtyru.
Túghyry berik, jýrer joly aiqyndalghan memleket qana úzaq ómir sýre alady. Túghyrymyzdy barynsha múqalmastay berik etu – bizding perzenttik boryshymyz. Endi «tura joldyn», memlekettik til mәselesin sheshuge tura jol tartudyn, mәnisine keler bolsaq, ol qúrylymdyq bólim ataularynan-aq kórinis beredi. Leksikografiya bóliminde sózdikter týzu isimen tynghylyqty, kýndelikti ghylymy ýrdiste ainalysu kózdelgen. Búl is tiyanaqty ghylymy izdenisterdi qajet etedi. Býginge deyin ol jolgha qoyylmaghan. Tәrjima mәselesi әrqashanda zәru mәsele, býgingi kýni tipti de qajettirek. Búl ispen de túraqty ainalysu shart. Tikeley tilbilimge qatysty enbekterdi aitpaghannyng ózinde, onyng ainalasynda qanshama qajetti dýniyeler tәrjimalanbay jatyr. Orys tilining ózinen tәrjimalanbaghan tilbilimdik dýniyeler qanshama. Biraq onymen shektelip qalmay, ózge tilderden de tәrjimalau qajettilik.
Keshegi Kenestik dәuirde onday qajettilikti orys tili óteytin. Ózge tilder, onyng ishinde qazaq tili siyaqty orys tiline baylanyp qalghan tilder, ózine qajettini te qajetsizdi de sodan alatyn. Býginde, memlekettigimiz nyghayyp, әlemdik arenagha qúlash túrghan zamanda, әr elmen tikeley qatynas ornaghan tústa, túpnúsqadan alyp iske jaratu – ýirenshikti amalgha ainaluy shart.
Matematikalyq jәne kompiuterlik lingvistika degenderiniz býginde әlemde asa órkendep damyghan ghylym salalaryna ainalyp otyr. Al bizde ol mýlde joq dese de bolady. Osydan-aq bizding tilbilimdegi halimizding mýshkildigi kórinis beredi. Osy olqylyqtyng ornyn toltyru paryz. Oghan tolyq mýmkindik bar. Tәuelsiz memleketterding syrttan mamandar shaqyrugha shamasy әbden keledi. Búl ghylym salalary últtyq tilbilim ghylymyn irgeli ghylymdar sanatyna qosugha, onyng qanatyn keninen jonyna, әlemdik órkeniyetti damyghan tilder qataryna qosyluyna qyzmet etetin bolady. Múnday zertteuler tilbilimdi kemeldendiruimen qatar onyng statusyn joghary dengeyge kóteredi. Qazaq tili qoghamdy jan-jaqty týrlendiruge, damytugha qajetti layyqty qarugha ainalady. Tilimiz әmbebap, sayma-say, býgi-shigi kelisken ondy qalypqa týspek.
Qoghamdyq nemese әleumettik lingvistika degenimiz sóz mәdeniyetin, sóileu mәdeniyetin qalypta ústau ýshin, sol ýshin salaralyq tyghyz baylanys ornatu qajettiliginen tuyndaghan әleumettik qúbylys. Búl jaghy býgingi zertteulerde asa kónil bóline qoymaghan jaghday. Biraq joq emes, bar. Degenmen, mәseleni turasynan qoyghan oryndy bolmaq. Yaghni, «Áleumettik lingvistika» degen ataudyng ózi-aq naqty iske tura júmyldyratyn bolady.
Sherәli Bilәl, Matematika ghylymynyng kandidaty, Filologiya ghylymynyng doktory
Abai.kz