Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng «Besigindi týze!..» kitabynyng jalghasy. Ótken bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:

http://abai.kz/post/view?id=7271       

http://abai.kz/post/view?id=7292    

http://abai.kz/post/view?id=7363    

http://abai.kz/post/view?id=7851    

http://abai.kz/post/view?id=7819    

http://abai.kz/post/view?id=7851

http://abai.kz/post/view?id=7963

http://abai.kz/post/view?id=8004

http://abai.kz/post/view?id=8164

http://abai.kz/post/view?id=8190

http://abai.kz/post/view?id=8438

http://abai.kz/post/view?id=8635

http://abai.kz/post/view?id=8747

http://abai.kz/post/view?id=8925

http://abai.kz/post/view?id=8955

http://abai.kz/post/view?id=9050

http://abai.kz/post/view?id=9536

http://abai.kz/post/view?id=9857

http://abai.kz/post/view?id=10194

http://abai.kz/post/view?id=10277

http://abai.kz/post/view?id=10532

http://abai.kz/post/view?id=10740

http://abai.kz/post/view?id=10973

http://abai.kz/post/view?id=11107

http://abai.kz/post/view?id=11260

http://abai.kz/post/view?id=11485

http://abai.kz/post/view?id=11583

http://abai.kz/post/view?id=12512

http://abai.kz/post/view?id=12602

http://abai.kz/post/view?id=12674

http://abai.kz/post/view?id=12762

«Tarihy derek degenimiz, men ýshin kiyim iletin shege ghana. Qalghanynyng barlyghyn ong qolym men hikayagha qúshtar kónilim sheshedi».

                                 Aleksandr Duma.

   «Daladaghy móldir taza auadan, sýikimdi suretten kónilge belgisiz bir ýmit kirgendey bolady, qiyal kezedi. Kónilding osy shaghyna ne ýileser edi dep oilap kele jatqanda, kónilime búrynnan este jýrgen bir nәrse týsti. Ol – qasymda kele jatqan Jortar aqsaqaldyng erte zamandaghy basynan keshken bir әngimesin tyndau edi, Jortar jas shaghynda osy ortanyng aidyndy qolbasy, batyry bolghan. Ol kezde manaydaghy el ataghynan shoshityn...»

Múhtar Áuezov.

«Sybannyng molasynda».

I 

Jastyqtyng aty – jastyq. Ómirding alasapyranyn, taghdyr talqysyn ótkerip, aqyl-oyy sarabdal tartsa da, tez әserlenip, jyldam sergiytin qyzyqqúmar qasiyetinen arylmaydy. Tashkenttegi uniyversiytetke týsip, tvorchestvo jolyna býtindey berile peyili qúlaghan son, Múhtardyng da jan dýniyesi týlep sala berdi. Qanshalyqty jauapty paryz sanap, el biyleu isine aralasqanymen, jýregining týbinde ýlken ansarly arman qozdanyp jatqan bolatyn. Tashkentke kelisimen «Sholpan» jurnalyn shygharushylardyng yqylas-peyiline jolyghyp, qysylyp-qymtyrylmay erkin aralasyp ketti. Kónilinde bógde alany az, «qazaqtyng basyna kelip túrghan әri eng qiyn, әri eng paydaly jayly zamanda» qalamyn qapysyz siltep qalugha úmtyldy. «Abay» jurnaly Múhtardyng qoghamdyq oi-pikirin jetkizuge mýmkindik jasasa, «Sholpan» onyng naghyz kórkemdik kestesining qalyptasuyna jol ashty. Búl onyn, alghashqy jazushylyq mektebi, ziyaly ortasy boldy. Qazaq avtonomiyasynyng astanasy Orynbordan Aqmeshitke (Qyzylordagha) auysqan son, ghylymiy-mәdeny oy iyeleri ejelden iygi dәstýrin ýzbegen Tashtentke toptasty. Memleket qayratkerimen terezesi teng sóilesetindey bedeli de bar edi. «Sholpan» jurnalynyng kórkemdik dәrejesine, baghyt-baghdaryna yqpaly da jýrdi. Múhtardyng «Qara sóz qalamgeri» atyn shygharghan «Qyr әngimeleri»,  «Qyr suretteri», «Ýilenu»,  «Sónipjanu», «Kim kinәli» әngimeleri bir-birine jalghasa, arasyn synalatpay jariyalandy.

Jazushynyng osy kezenindegi tuyndylary, negizinen qazaq aulynyng tónkeriske deyingi tirshiligin qamtady. Ózining balalyq, jastyq shaqtaryndaghy estigen, kórgen bilgen jaylaryn qysqa-qysqa lirikalyq qonyr әuenmen bayandady. Álemning әdebiyet klassikterining onyng ishinde Turgenevting tuyndylaryndaghy, әsirese, qara sózderindegi әsershil sezimdi beynelegen novellaryn sýisinip oqidy. Múhtar, endi formalyq izdeniske, fantastikalyq sypattaghy oqighalargha den qoyady. «Qyr suretterinde» jyldyng tórt mezgilin suretteu arqyly dala ekzotikasyn jyrlaydy. «Qyr әngimelerinde» – «esten ketken eski kýnderdin», «er serigi – at, maqsaty – jortuyl kezindegi»  by men bekter dәuirining elesin kóz aldyna әkeldi.

Qyzyqty oqighagha, tosyn shyrghalangha qúrylyp serilikting jeligine, jigittikting buyna busanghan, arasynda romantikalyq tragediya úshqyna angharylatyn dýniyelerding jazyluy – danyshpan atauly suretkerlerding barlyghynyng shygharmashylyghyna tәn. Árige at izin salmay, beriden qaytarsaq, Pushkinning «Belkinning povesteri», Lermontovtyng «Bizding zaamannyng kaharmandary», Turgenevting «Anshynyng әngimeleri» olardyng alghashqy prozalyq qadamdarynyng jemisi, Áuezov te sol tәlimnen bas tartpaghan. Osy anyzdyq-túrmystyq hikayalardyng týgelining boyynan dalagha, dalanyng ótip ketken jortuyldy dәuirlerine, ang quyp, qyz aittyrghan seruenderine degen erekshe yqylas. Saghynysh esip túrady. Zady. Sәby shaghynan bite qaynasyp, әbden qanyna singen suretterdi úmyta almay, saghynyshty kórinisti qaz-qalpynda qaghazgha týsirip, qúmarynan shyqqanday kýy keshken siyaqty. Búryn qalada túrsa da. Úzaq saghyndyrtpay, kózayym bolyp qaytqandyqtan el-jerdi oilauy da, bir sәt sonyng erkinde ketip, egilui de tabaighy sezimnen tuuy mýmkin.

Múhtardyng sol kezdegi bajasy Ghaly Jaqypúlynyng balasy Shaymerden Ghaliyev Tashkentte Sahipiy-de (Orta Aziya Maqta sharuashylyghy instituty) oqyghan. Shaymerden qarttyng әngimesi keyingi kezdi qamtysa da Múhtardyng tughan jerden shet jaqta jýrgendegi kónil kýiinen habar beredi. Adamnyng jan dýnie jýiesindegi sezimdik qúbylystardyng shygharmagha, onyng ishindegi lirikalyq «meni» bar tuyndylargha tikeley әserin tiygizgeni anyq. Sondyqtan da, búl estelikten de tvorchestvo psihologiyasyna qatysty, «Qyr әngimelerinin» tuuyna sebepshi kónil-kýy qúbylysyn angharugha bolady. Jәne Shaymerden Ghaliyevting әngimesining arnasy tikeley «Sybannyng molasyna», «Tekshening baurayyna» kelip qúiylady. Bizding búl taraudaghy sabaqtar syrdyng týiini sol kisining qolynda. Sondyqtan da, bar jaghday týsinikti bolu ýshin, ómirbayandyq maghlúmat ta qamty bayandalady.

– Tashkent – Múhtar ýshin syralghy qala. Kóshe oramdaryn, oqyghan ziyalylar qauymen, memleket qayratkerlerin jaqsy tanidy. Kәkitaydyng úly – Danial Ysqaqov oqu aghartu komissiariatynyng jauapty qyzmetkeri. Oqyghan. Bilimdi. Jebreyil ekeumiz Shymkentten sonda oqugha bardyq. Taytalasqan qiyn kezende Abay auylynyng barlyghy sol jaqqa kóshken. Týstik. Oqyp jýrmiz. Qolymyz qalt etkende Múhannyng ýiine baramyz. Lәilә besikte. Valentina Nikolaevna jas kelinshek. Salar ózenning jaghasynda, Orman tehnikumynyng aulasyndaghy ýsh bólmeli ýide túrady. Rayhannan tughan qyzy (Múghamila) bar. Daniyal Ysqaqov ta sol ýiding birinshi qabatynda edi. Ár jeksenbi sayyn sonda tartamyz. Múhan Jebeshke әn salghyzady. Sodan son, elding әngimesin aitady. Sabaqtan demalysqa shyqqany, taudaghy serueni, altybaqan, qyz-oynaq, sol siyaqty jastyq hikayalaryn qozghaytyn. Keyde, belgili biylerding batyrlardyng oqighasyn aitady. Sheshile sóilesetin adamnyng joqtyghy ma, әlde Jebireyildi erekshe qúlay únatyp, syrlas boluynan ba, bilmeymin. Jebish – tamasha әnshi edi. Ghúmyry qysqa boldy. 1930 jyly dýniyeden qaytty. Túraghúl әkesine telegramma berdim. Ekeumiz jerledik. IYә, sodan son, bizdi ertip kóshege shyghady. Keyde jataqhanadan ertip әketedi. Elden alys jýrgendiki me, әngimesi sol. Ol kezde auylgha baru – jeke basyna qauip tóndiretin. Jazyqtygha jazyqsyz da qosaqtalghan konfiskasiyalau túsy.

Bir joly ýsheumiz kóshe boylap kele jattyq. Múhan ortamyzda, kónildimiz. Oghan sebep tabylady ghoy, «Tashkent – toq qala»  dep tegin atalghan ba. Sodan sóz tuyp, Múhtar elde jaqsy kóretin adamynyng biri Ótekeldining qylyqtaryn eske aldy. Ótekeldi (keyde erkeletip, Erkeqara, Kәriqara deytin) – óte alghyr, tapqyr, kýldirgi adam. Týieni shógerip qoyyp, qoyan bop órkeshinen sekiredi. Býrkit bop pyshtaqtaydy, qasqyr bop úlidy. Dombyrany baqayymen tartady. Baryp túrghan dombyrashynyng ózi. Men de biletinmin. Ár nәrseden kýlki tudyrady. Múhan bir oqighadan keyin bireuin sýisine aitady. Kóshede ýsheumizden basqa jan joq siyaqty. Kýlkiden ishegimiz týiildi. Ótekeldining ýsh sózi esimde qalypty. Sony aitayyn. Múhannyng sózi ghoy, janghyra jýrsin.

Ádetinshe, Ótekeldi birde Túraghúldyng ýiine kelip, tura tórge shyghyp, shyntaqtay jantaya ketedi. Ár joly әr adamnyng minezin sala keletin syryna qanyq Túraghúl onyng «tóre» bop otyrghanyn seze qoyady. Ótekeldi qymyzdy shertip, iship, ýlken-kishini kózge ilmeydi. «Rolinen» janyldyrmaq bop, Túraghúldyng әieli qymyzdy úsynady. Ala bergende:

– Áy, Óteke, qymyzgha qol jalghap, jasy ýlken syily qonaqqa әri bersenshi, – deydi. Astaryn seze qoyghan Ótekeldi bógelmesten:

– Oi, jeneshe-ay, mening jýrisim jaman, shoqyraq. Tógip alamyn – dep eng birinshi bop ózim iship jatyrmyn, – dep «tóreliginen» janylmapty.

Qynyr tiline qyzyghyp Múhtar Ótekeldiden qalay ýilengenin súrapty.

– Ei, qúday-ay, onyng nesi qiyn. Bәrine bir-aq kýnde qaryq boldym. Qayyndap bardym. Qyz kelinshek, jengeleri qarsy aldy. Kýieu joldas qasymda. Aldymyzdan shymyldyq kerdi, bir ýige jetelep kirgizdi. Tamaghymyzgha ýki taqqamyz. Jan-jaghyma qarasam, búryshtaghy shymyldyqtyng ishinen әiel kórinedi. Sәlden song kelinshekting bireui tymaghymdy júlyp alyp: «Sýiinshi! Áyeling úl tapty!» – deydi. «E, qútty bolsyn. Úryn kelip, әurege týsip, odan taghy toghyz ay kýtip jýrgenshe, osynysy dúrys bopty!» – dep, sýiinshisin berdim. Erteninde ýsheu bop ýige qayttyq. Rahat, týk qinalghanym joq. Bәri dayyn kýiinde, jenilge týsti! – depti ghoy sabazyn.

– «Qalay búltartyp, oqystan súraq qoyyp, sastyrmaq bolsang da, – jorghasynan janylmaytyn «sayqymazaqtyn» ózi ghoy, Ótekender. Osy taban astynda, ótirikti shynday qiystyrady. Kýlkisiz sóz sóilemeydi», – dep tamsanatyn Múhan. Jiyrmasynshy jyldary Múhtar Semeyde Kerekulik dosy Ahmetbek Shiykibaevpen bir pәterde túrdy. Ýlken qyzmette isteydi. Eger de, jiyrmasynshy, otyzynshy jyldardaghy qiyn-qystau kezde sol Ahmetbekting basyn bәigege tikken dostyghy bolmasa, kim biledi. Osy kýni Múhtardy izdemes pe edinizder, qaydam... Sol ýige Múhtardy Ótekeldi izdep keledi. Ángimege qaryq bolady. Ara-arasynda bazargha barady. Ylghy tasyrlatyp shauyp jýredi eken. Múhtar:

– Qalanyng ishi yghjyghy, iyir-iyir. Búl ýidi adaspay qalay tauyp kelesiz? – depti.

– E, ol onay. Mýsinning ún tiyirmenining múnarasy úzyn. Sonyng týbine de, eniske qaray ketetin kóshege at basyn búram da shaba jónelem. Sonda aldymnan bir kәnden ýre shyghady. Solgha búrylyp, toqtay qalam sol osy ýi.

– Eger kәnden shyqpasa qaytesiz?

– Taghy búrylyp, taghy shabam. Qashan shyqqansha shabam.

– Osy dýkennen zatty qaytyp satyp alasyz?

– Týi, op-onay. Dýkenge manghazdana kirip kelem. Úzaq qaraymyn. Dýkenshiler jylmyndap jetip keledi de: «Ne kerek, ne kerek?» – deydi. «Ne bar?» – deymin. «Jannan ózgening bәri bar» – dese, tipti, qúdaydyng maghan bergeni. «Ýsh qanat ýiding shanyraghy bar ma?» – deymin. «Joq» – deydi. Sodan song «Nege ótirik aitasyn? Aldamshy» – dep qighylyqty salyp, jaghasynan ala ketem. Keregimdi arzangha tauyp berip, әzer qútylady, – deydi Óteken.

Sol joly osy әngimelerdi aityp kele jatyp Múhan:

– Ei, shirkin desenshi. Áy, Jebesh, Shәmil (meni solay ataytyn), dәl qazir osy búrylystan kóldenendey ótip, Ótekeng jalbandap shaba jónelse ghoy, ә... Ne ister edik, a? Jebesh sen quasyng ba? A, aitshy, – degeni.

– Bilmeymin, qumasam da aiqaylaymyn ghoy, – dep, Jebeshting jylap-aq jibergeni.

Múhtar da kózi jasaurap, oramalymen kózin sýrtip, pysqyrynyp qaldy. Kónildi әngime aqyry kózge jas aldyryp tyndy. Kýlkimiz sap basylyp, әrkim óz oiymen ýige ýnsiz keldik. Eldi-jerdi ekeui de qatty saghynatyn. «El»  dese janarlary jasaurap shygha keletin» – deydi Shaymerden Ghaliyev.

Búl oqigha keyin, Múhtardyng alys-jaqyndy aralap, Leningradta oqyp, elden alys jýrgenge tóselip qalghan kózinde ótken.

(jalghasy bar)

Abai.kz