Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng «Besigindi týze!..» kitabynyng jalghasy. Ótken bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:

http://abai.kz/post/view?id=7271       

http://abai.kz/post/view?id=7292    

http://abai.kz/post/view?id=7363    

http://abai.kz/post/view?id=7851    

http://abai.kz/post/view?id=7819    

http://abai.kz/post/view?id=7851

http://abai.kz/post/view?id=7963

http://abai.kz/post/view?id=8004

http://abai.kz/post/view?id=8164

http://abai.kz/post/view?id=8190

http://abai.kz/post/view?id=8438

http://abai.kz/post/view?id=8635

http://abai.kz/post/view?id=8747

http://abai.kz/post/view?id=8925

http://abai.kz/post/view?id=8955

http://abai.kz/post/view?id=9050

http://abai.kz/post/view?id=9536

http://abai.kz/post/view?id=9857

http://abai.kz/post/view?id=10194

http://abai.kz/post/view?id=10277

http://abai.kz/post/view?id=10532

http://abai.kz/post/view?id=10740

http://abai.kz/post/view?id=10973

http://abai.kz/post/view?id=11107

http://abai.kz/post/view?id=11260

http://abai.kz/post/view?id=11485

http://abai.kz/post/view?id=11583

http://abai.kz/post/view?id=12512

http://abai.kz/post/view?id=12602

http://abai.kz/post/view?id=12674

II 

Ómirdegi bastan keshken oqighany kórkem sujetke arqau etu dәstýrli әlem әdebiyetinde, onyng ishinde, iri suretkerlerde jii kezdesetin jaghday. Múnday әdeby tәjiriybeni qoldanghan jazushynyng tvorchestvosy óz zamanynda da, ne keyingi dәuirlerde ýlken-ýlken týsinispeushilikter men qate túspaldardyng tuuyna sebepker bolghan. Shyndyq pen shygharmanyng arasyndaghy shymyldyqty ajyrata almay kórkemdik beyne ýshin qiynnan qiystyrylghan, әsirelengen oqighalardyng jiyntyghynyng barlyghyn qalamgerding óz ómirinen izdegen. Ózderinshe ýkim kesken. Jaghymsyz keyipker sol-au degen adamdardyng úrpaqtaryn jazghyrghan. Mysaly, Djek Londonnyng «Martin IYden» romany da avtobiografiyalyq tuyndy. Tipti, jazushy ózining qalay óletinin de bilip, Martindi múhittyng suyna batyryp jibergen. Romandaghy Rufi Morze beynesindegi, Djekting ghúmyr boyy ghashyq bop ótken әieli Meybl Epplgart. Ol da shyndyq. San-Hose qalasyndaghy әielder klubyndaghy keshke «Martin IYdennin» jazylu tarihyn taldap beruge shaqyrylghan әdebiyetshi Missis Mayru Makkley: «Londonnyng qapalanyp jýrip qaza tapqanyna birden-bir kinәli – Meyblding sheshimsizdigi, Djekke qol úshyn bermegendigi» dep aiyp taqqan da, shashyna aq kirgen egde әiel – aldynghy qatarda kózinen jasy mól-mólt tamyp jylap otyrypty. Ol adam – Meybl Epplgartyng ózi bop shyghypty. Naghynda, Djekting Meyblgha ýilenbeuine anasynyng da. Ákesining de, qyzdyng da kesir tiymepti. Al jazyqsyz Epplgarttardyng otbasy úzaq uaqyt boyy býkil gazet-jurnaldardyng baybalamynyng astynda qalyp, jәbir shegipti. Qazirgi oqyrmandardyng sanasy jetilgen. Kórkemdik shygharmanyng ishki zandylyghynan habardar. Sondyqtan da, orynsyz ókpe men nazdy jeleu etpeytini anyq. Baspasóz de múnday mәselelerge baysaldylyqpen qaraydy. Demek, shyndyqty aitu – aiypqa sanalmaydy. Qayta, tarihy tanymymyzdyng týbirimen qoparylghan túsyndaghy aqyl-oy, sezim-qayrat, salt-sana, adamgershilik qozghalystaryn tereng baghalaugha. Sonday tolghaqty dәuirlerde el ýmit kýtken «oqyghan azamattardyn» ózderin qalay ústaghandaryn angharugha jol ashady.

Shygharmanyng tútqasy – avtorlyq iydeya. Barlyq tildik, jelilik, kórkemdik nyshandar soghan baghyndy. «Oqyghan azamattyn» jazyluyna da sebepker – osy ilham. Ol  túspal – Múhtardyng 1920 jyly 5 qantarda «Qazaq tili» gazetinde jariyalaghan «Qazaq oqyghandaryna ashyq hatynan» tamyr tartady. Onda ol el isine aralasudan boyyn tartqan oqyghandargha: «Keng zamannan paydalanyp, tiyisti sybaghamdy jyryp alyp qalamyn dese, auyr zamanda auyr beynet, qiyn júmysta bar qayratyn salyp kelip, maqsaty iske asatyp kýni. Enbegining jemisin oratyn kýni qashyp ketuding ne maghynasy bar? Búl – shalalyq, eldik sezimning әli kýnge «basshy men» dep jýrgen oqyghannyng óz boyyna sinbegendik. Áytpese, osynsha synar ezu bolugha mýmkin be? Qazaq oqyghany eki jarylatyn zaman әli kýnge tughan joq. Onyng tuuyna talay jyldar bar... Qazaqtyng qamyn jeytin oqyghan bolsa, qashqany bolsyn, qashpaghany bolsyn, qyrda bos jýrgenderining bәri de kelui kerek. Joq, keshegi ananyng qatyny maghan ósh edi, mynanyng malshy-qosshysy ókpeli edi dep qashyp jýrgen bolsa, olardyng joly bolsyn iygilikti sol úzaq jolynan tapsyn. Jyly kýnde jayly orynda otyryp, erikkennen elge tәtti sózdi sayrap-sayrap, kýnning týsi búzylghanda jyly jaqqa aua jóneletin jazdyng gýli, qarlyghash, toty bolmaq bolsa, onyng jóni bir basqa. Aynalyp kelgende jaqsy jigitting kóbining sebebi osy bolyp shyghatyny mәlim... Áytpese, qazirgi kýnde qalada otyryp, sovet ókimetine qyzmet qylyp otyrghan keybir kisilerden jazyqty emes sol qashyp jýrgender. Biraq qaytemiz. Dýniye-dýnie oghan jarastyq ýshin de jaratylatyn nәrse bar. Keybir azamattar, qarlyghash, toty bolghandar, dýniyening sol ketigin toltyrmaq shyghar. Ol da bolsa – maqsút, joldary bolsyn»–, ashyq til qatqan.

Rasynda da «sayrap-sayrap», toty quyp, qyzmetke aralasqansyghan «qaratayaqtar», el isine jany ashymay, jan qyzyghyn kýiittegender kóp-aq edi. Olar – tek qana ziyan әkeletin. «Oqyghan azamat» dep taqyryp qoiynda ironiyalyq kekesin, mysqyl bar. Adamdyq qasiyet-nәri joq, bilgen zan-zakýnin óz qúlqynyn toydyrugha júmsaghan Júmaghúl siyaqtylardy: «Shirkin adamshylyq qaryzy degen bar emes pe?!» «Oqyghan» degen atyng qayda? Pysyq jigit boldyng tegin qatyn aldyn. Ýiinen әkelgen mýlkin aldyn... Qaqalarsyng әli-aq»– dep jazghyryp, «Oqyghan azamat» dep yzamen әjualaudan tughan taqyryp. Onday astarly ironiyagha qúrylghan shygharma attary bireu, ekeu emes. Barshylyq. Lev Tolstoy «Anna Kareninanyn» alghashqy núsqasyn «Sylan sylqym» («Molodes baba»)– dep atapty. Danyshpan qalamger keyipker әielding qyltyn-syltynyn mysqalday keketip, kelemejge ainaldyrmaq eken. Áyelding әuelgi aty Anna emes, Anastasiya, biraq kórkem shygharmanyng bolmysy tolysa kele aiypker – aiyptaushy bolyp shyghypty.

Tvorchestvonyng tәlkegi degen sol, әne! «Oqyghan azamattyn» oqighasy naqty, shaghy әri avtordyng maqsaty aiqyn. Sondyqtan da әuelgi iydeyalyq atauy ózgermegen, mysqyl da sol kýiinde saqtalghan. Múhtar qyzmet babymen Orynborgha, odan Tashkentke auyssa da, osydan alty ay búrynghy súmdyq oqigha úmytylmay, janyna tynyshtyq bermegen tәrizdi. Ne el basqaru, ne aghartu isine aralaspaghan deldal oqyghandardyng qatarynyng kóbengi de kókirek qyjylyn molaytqan ispetti. Sodan, 1921 jyly kýzde Tashkenttegi «Sholpan» jurnalyna tәjiriybe jinaqtaghan jurnalist retinde shaqyrylghan kezde, kóktemgi oqighany, Semeyding kóshelerin eske ala otyryp, jazyp shyqqan.

Oqigha qysty kýni kәshәuә shanasymen Meyirhannyng hal ýstindegi dosy Maqsúttyng kónilin  súraugha kele jatqan sәtinen bastalady. Jazushynyng bayandauynan-aq, qay qala, qay kóshe ekendigin birden tanyp, oryn-ornyna qoyyp, anyqtap beruge bolady. Ángimede: «Túrghan halyqtyng kóbi qazaq bolghan Sibirding kishileu qalasy qystyng aq kiyimin dalamen birge jamalyp, jabayy tabighattyng jayly kýiin kýilegendey» – deydi. Birden Semey oiyna oraldy. Keyingi otyzynshy jyldargha deyin qala halqynyng qúramy jóninen biregeyleu shahar bolghany mәlim. Tórtinshi qayyrymda (abzasta): «Búl qala Sibirdegi ýlken ózenderding birining sol jaghynda» – ornalasty dep naqtylaydy. Sol jaghasyndaghy qala – búrynghy Alash, qazirgi Jana Semey qalasy. Eger de, qalany alpysshyny jyldary aralaghan adam, Zemskiy (qazaqtar Andamas dep ataghan) kóshesining kishkene jayma bazardy, Qarajannyng ýiin op-onay-aq ornynda túryp sholyp shyghar edi. Qarajan kópesting ýii әueli klub, odan keyin «Qazaqstan» restorany boldy. Jetpis ýshinshi jyldary búzylyp, qazaq – orta mektebin saldy. Bazardyng ornyna «Múhiyt» uniyversamy boy kóterdi. Tek Ertiske qúlaytyn tústa, qaltarysta ghana eski qoralar qalqiyp túr. Olardyng da kýni sanauly. Tek oq boyy ozyqtau jerde Abay oqyghan medirese-meshitting múnarasy ghana baghzy zamannyng qalghan kózi – menmin degendey moynyn sozyp túr. Jiyrmasynshy jyldardaghy qazaq oqyghandarynyng deni osy «Ber jaqta» – sol jaghalauda pәter jaldaghan. Múhtardyng ózi Semayde – ong jaghalaudaghy eki qabatty ýidi meken jay etken. Ángimedegi oqighanyng geografiyalyq ornalausy osynday.

Jalpy, adam taghdyrynyng qatygezdikpen jekpe-jekke shyghar tay-talas tartysy túsynda, onyng jan dýniyesimen tabighatty astastyra qabyldau maqsatymen, kóbinese borandy, ayazdy kýnderdi alu – ejelgi әdeby mashyq. Alayda, «Oqyghan azamatta» Múhtar taby әli jýreginen óshpegen oqighanyng naqty merzimin alghan. Jogharydaghy «kýiinishti ólimdi elge estirtken qaza habarynda «21 fevralida zatondaghy qazaq júmysshylaryna sauyq qoyyp, sodan auyryp qaytty» – delingen. Ýshinshi nauryz kýni Seyt dýniyeden qaytty. Qysy qatty Arqa eline kóktemning kýshi nauryzdan song ghana kiredi. Yzghyryq esip túrghanda, Múhtardyng jasynan birge ósken dosynyng kónilin súray barghany anyq. «El aghasy»  spektaklin ot jaghylmaghan, suyq klubta qoyyp, búryn da dimkәsi bar, kókirek auruyn qozdyryp alghan Seyttin, әngimedegi siyaqty qoshtasyp qalu ýshin shaqyruy da senimdi. Tónkeristing tolqynynda san ret ólimmen betpe-bet kelgen eki azamat, «Uaq – jәrdem seriktigi» túsynda ýlken maqsat jolynan ainymasqa uәde berisip, sert baylasqany bartyn. «Men enbek sinire almadym... Meni sókpeysinder me? Mende jazyq joq qoy» – degende, birge bastaghan isti ayaqtay almaghanyna ókinedi. Amanatqa tapsyrady.

«Oqyghan azamattyn» ertedegi núsqasynda oqigha ýshinshi jaqpen bayandalyp kele jatyp, kenet Meyirhannyng óz atynan: «Sol kýnge deyin tiri otyrsa, kempirding qayghysy qanday bolady... Sodan ýlken dert bola ma? Jalghyz-aq qúdaydan tileytinim, osy qatynda alatyn kisi Masghúttyng joldasynyn  biri bolmasa eken. Býgingi jýrgen joldasynyng biri alsa, ol qayghy sorly kempirge múnan da jýz qabat artyq bolady ghoy. Taghdyr endi eng bolmasa osy jerde aya, degendey oy oilady. Qayghylanyp múnaydy» – dep aityp kele jatyp, qayta týzeledi. Keyipker men avtordyng oiynyng aralasyp ketui – shygharmagha jeli tartqan oqighanyng jazushygha qatty әser etkeninen tuyndaydy. Ishki әser men syrtqy әser astasyp, sezim buyrqanasy tútasa tógiledi. Sondyqtan da, Meyirhan men Múhtar esimderining dybys ýndestigi de biraz syrdy anghartady.

Meyirhan arqyly ózining jan kýizelisin beynelegen keyipkerding «menimen» Múhtardyng «meni» shygharmanyng oryndalu barysynda aralasyp ketuine bir sebep – «Oqyghan azamattaghy» oqighalardyng әserinen avtordyng tolyq arylyp kete almauynda. Uaqyt mejesi jaqyn. Seytting qazasy men әngimening jaryq kóru arasy – әrisi on ai. Elu tomdyq kórkem múra qaldyrghan úly jazushy «Oqyghan azamattan»  basqa birde-bir tuyndysynda hatty tolyq paydalanbaydy. Mazmúnynan ghana maghlúmat jasaydy. Al múnda: «Meyirhan joldas! Ertengi saghat 12-de bizding toygha kel. Sen estigen shygharsyn, men Hadishany alatyn boldym. Qúday úryp, sózimiz osylay bop qaldy, Júmaghúl» – dep týgeldey kóshiredi de, «hattyng ýstine iri jazumen: «Barmaymyn, toyyng qúrysyn!» – dep qysqa týrtindisin qondyra» salady. Bolymsyz túrmystyq detalidi osynshama tәptishtep jazu ózge esh shygharmasynda kezdespeydi. Zady, Múhtar, toydyng shaqyru qaghazyn әngimege engizgende, onyng ómirlik shyndyghyn basymyraq kórsetu ýshin әdeyi kirgizgen tәrizdi. Tarqamaghan jәne tarqamaytyn ókpesining salmaghyn ýstey týskisi kelgendey.

Sonymen, «Oqyghan azamattaghy» Meyirhan – Múhtardyng ózi, Maqsút – onyng dosy Seyt degen tújyrymgha toqtaymyz. Ol pikirdi taghy da dәleldey týsetin mynaday dәiekter men oqigha kuәlarynyng sózin keltiremiz.

Qayym Múhamethanov «Semey teatynyng tarihynan» («Qazaq әdebiyeti», 1984 jyl. 4 mamyr) atty maqalasynda: «Es-aymaq» aghartu qoghamynyng mýsheleri: Uәly Túrlybekov, Qúsayyn Áubәkirov, Omar Beysenov, Jenis Sәlmenov, Ábil Beysenbaev, Ahmet Áuezov, Kenjebek Úlgharin siyaqty sovet qyzmetkerleri, Ghaliasqar Tórebaev, Latif Áshkeev, Fatiha Áshkeeva, Kәbir Mahmutov, Ájen Mahmútova, Sәruәr Aryqova siyaqty bastauysh sovet mektebining jas oqytushylary aghartu qoghamynyng basshysy – Seytqazy Toqymbaev boldy. «Es-aymaqtyn» talantty úiymdastyrushysy, qogham júmysyn qyzu qolgha alyp, el kózine bastaghan alghashqy qadamynda. 1921 jyly 21 aqpanda «El aghasy» piesasyn sahnagha shygharypty da, mezgilsiz dýniyeden kóshipti. «Es-aymaq»  mýsheleri, joldastary, Uәli, Shәkiman, Qúsayyn, Jýnis, Omar, Kәbir, Ájen, Kenjebekter, Seytqazy qazasyn «Qazaq tili» gazetinde (29.III. 1921 j.) qayghyryp habarlap, «Kýiinishti ólim» degen atpen nekrolog jariyalaghan... Gazet redaktory Múhtar Áuezov bolatyn jәne Múhtardyng «Oqyghan azamat» atty әngimesining keyipkeri Maqsúttyng prototiypi – Seytqazy Toqymbaev edi.

Qazaqtyng jas sovet mәdeniyet qayratkerining túnghysh týlekterining biri – «Es-aymaq»  halyq-aghartu qoghamynyng basshysy – Seytqazy Toqymbaevtyng bastaghan iygilikti, ónegeli isi keng óris alyp, órkendep óse berdi.

Búrynghy «Es-aymaq» truppasy 1922 jyldan bastap, «Semey guberniyasynyng qazaq drama truppasy»  dep atalady. Truppa 1922 jyly 30 jeltoqsan kýni «Enlik-Kebek» piesasyn qoydy. Oiyn programmasynda: «Múhtar Áuezovting ekinshi ret týzetilip basylghan «Enlik-Kebek» qayghyly hal piesasyn (tragediya), Janasemey qalasyndaghy guberniyalyq drama truppasy oinaydy» – degen jәne programmada: «Ekinshi bólimde ataqty Isa aqyn men truppanyng әnshileri óner kórsetedi. Oiyn arasynda duhovoy muzyka oinap túrady. Truppanyng bastyghy – Áuezov, keshti basqarushy – Jaulyqbaev bolypty» – dep jazdy.

Ghaysa Sarmurzin «Ónege» atty Múhtar Áuezov turaly estelikter jinaghynda naqty derekter keltiripti. Biz, shygharmanyng jazylu tarihyn egjey-tegjeyli bilu ýshin taghy da әngimelesip edik. Estelikterin oqy otyryp Ghaysakeng әngimesin sabaqtady. Onda anyqtalghan jaylar mynaday:

– Semey qalasynyng sol tústaghy súrqyn: «Búl qala Sibirdegi ýlken ózenderding birining sol jaghynda ornalasqan. Retpen salynghan súlu qala emes, orta jeri bolmasa, shetterinde tәrtip joq. Onyng ýstine shet-shetine shashyratyp salghan qazaqtardyng jer ýileri tәrtipke úqsaghan siyqtyng bәrin búzyp, qalanyng shetterin týiening jyrtylghan eski jabuynday jalba-júlba ghylyp ydyratyp, tozdyryp túr» dep bastalatyn 1922 jyly Tashkenttegi «Sholpan» jurnalynda jariyalanghan «Oqyghan azamat»  atty úzaq әngimesining týp tarihy, ómirlik deregi bar. Men osy shygharmanyng oqighasyng oghan qatysy bar adamdardy kórgen adammyn. Esteligimde mine bylay: «Oqyghan azamat» әngimesinde kәdimgi ózim kórip-bilgen jayttar eken. Osy әngimedegi qayghyly oqigha men janjaldar Semey qalasynyng (ber jaqta) Andamas kóshesindegi qarama-qarsy eki ýiding arasynda bolghany әli esimde. Múndaghy Maqsút  (1960 jylghy basylymda M. Áuezov keyipkerding atyn Maqsút dep ózgertken. Al 1922 jylghy basylymda Masghút – T.J.) degeni – Toqymbaydyng mezgilsiz qaza bolghan ayauly úly Seyt, aram oy men zúlymdyq әreket jasaghan Júmaghúl degeni – Ámzening Smaghúly, ony jaqtap demeushi bolghan Aqtay deytini – Áuezding Ahmeti. Hadisha Joldybaydyng jesir qalghan qyzy – Qanipa, al Ámire – qatygez, sarang adam – Ámze, dýniyeqúmar Qondybayy – qisyq auyz Joldybay bolatyn. Múhan sondaghy oqighagha qatysty adamdardyng jaqsyly-jamandy keyipterin qalay qiystyra kelistirip, surettey bilgen desenizshi», – dep jazyppyn. Múhtar Áuezovting «Qorghansyzdyng kýninen» keyingi ekinshi kórkem shygharmasy da kórip otyrghanynday ómirdegi oqighagha qúrylghan. Seytting ólimine býkil qala jastarynyng qabyrghasy qayysty. Múhtar ruhany kósemi bolsa, Seyt jastardyng basyn qosatyn úiymdastyrushysy edi. Ózining auyly Múhtar talay ang qaghyp, serilik qúrghan Kóken tauynda edi. Qalada ósip, qalanyng úsaq saudagerining qyzyna ýilengen. «Myna jas qatyn joldasynyng ruhyn syilap, birge qayghy jep otyra ma? Otyrmaydy. Búl jәne... qala qyzy» – dep Múhtar tegin aityp otyr ma. Sol tústa әiel tendigin jeleu etken sholjaq oqyghansymaqtar da qyltiya qalghan. «Shytyrman oqigha, esil Seytting qazasy, Júmaghúl – Smaghúldyng zúlymdyghy, sorly kempirding qayghy-qasireti men ólim hali, panasyz jetimning qorqynyshty taghdyry әrqily ayanysh-kýiinishter kóz aldymnan elestep ótedi»– deppin taghy. Sol dúrys. NEP-ting kezinde sholtandap shygha kelgen «Oqyghan azamattar» elding ishin búzdy ghoy. Ne tolyq oquy joq, ne týiindi maqsaty joq, dәuirlerining tez ótetinin bildi me, búldanyp qaldy ghoy. Tipti, jaqsy azamatar da ilinip ketip jýrdi. Seyt solardyng birine úqsamaytyn. Jiyrma birinshi jyldy bilesin. Jappay azyq-týlikten, otynnan qysylghan shaq. Kense týgil ýiindi jylytugha qu tezek tappaysyn. Bazarda tezekting ózi qymbattap ketti ghoy. Ash qúrsaq jýrip elding basyn qúrap. Suyq ýide oiyn-sauyq dayyndau onay ma? Seyt sóitip alaókpe bolyp jýrip, kókirek dimkәsin asqyndyryp aldy. Múhtar der kezine tyiym salyp, emdete almadym dep ókinip edi birde. Jaghday solay, oqyghannyng kóbi – júmystan syrghaqtap, syrt jýrgen tús... Tiri jýrse. Kim biledi, Júmattyng qatarynda, rejissuramyzdyng tól basy atanyp jýrer me edi. Áyteuir, jerde qalatyn jigit emes bolatyn».

– Seyt Toqymbaevting ómiri sәl bolsa anyqtaldy. 22 jasynda ómiri ýzilgen. Talantty, qabiletti, ayauly adam. Músylmansha, oryssha oqyghan. Endi, sizding esteliginizde kómeski, naqtylanbay qalghan bir-eki jay bar. Seyitti jaqsy bilgende, onyng ýi-ishining taghdyrynan da maghlúmatsyz emes shygharsyz. Sonday-aq, әielding aty – Qanipa ma, Qatipa ma, Habiba ma? Júmaghúl – Smaghúl kim? Seytting qyzy Jamilanyng shyn aty solay ma? Bar ma?

– Mening tilimning úshyna Qapipa degen esim orala beredi. Onday әiel attary jetkilikti. Qatipasyna kýmәnim bar. Habiba emes. Kóp uaqyt ótti, janylyp qalatyn boldyq. Qyzynyng aty-jónin aita almaymyn. Sheshesi jalghyz úldyng qasiretinen, kelinining tiridey qorlaghanynan azap shegip óldi. Esigining aldynan ótken-ketken jas jigitterdi toqtatyp, Seytti súraytyn. Kóp qinalmady. Sol jazda-aq qaytys boldy. Smaghúl – oqyghan, sol «Es-aymaqtyn» beldi mýshesi. Essiz jigit emes-tin. Esebi myqty boldy ma, qaydam. Eger Qapipa ekeui Seytting jylyn tossa, kempirding kók shatyrly ýiine kóz salmasa, sonsha jek kórinbes te edi. Seytting jataq aghayyndary kóp bolatyn. Solar ýige kirip alady dep qoryqty ma? Meninshe, sol ýy turaly әngime Smaghúl men Qapipanyng әke-sheshelerining qysymymen boldy-au deymin. Smaghúldyng әkesi – Ámze, osy Shynghystyng bir silemi Ashan tauyn mekendeytin, saudagha ýiir, ataqty Qarajanmen jeng úshynan jalghasatyn pysyq bayshykesh. Smaghúl – beti shúbar, sekpil-sekpil edi. Qapipa – qala saudageri Joldybay degenning qyzy. Saudager esepshil, epshil keledi. Jas balanyng «opekunyn»  tapqan da sol shyghar. Smaghúl Qapipanyng sәuletinen góri dәuletine qyzyqty ma, әiteuir, kirisui qatty bolypty. Ol – Múhtardyng teteles inisi Ahmetpen dos, jymdas edi. Ekeuining pighylyn sezip Múhtar: «Sen jolama. Aulaq jýr. Obal bolady. Seyt ólgende sen de jylamap pa edin?» – dep Ahmetke úrsady. Jigitshilikting óz jeligi bar. Smaghúldyng toyynda onyng kýieu joldasy bolypty Ahmet. Toylaryna Múhtar barmapty. Aghayyndy ekeui qyrghy qabaq kýige týsipti. 1956 jyly Ahmet maghan keldi. Múhtardyng ýiine alyp bardym. Bir salqyndyq sezdim. Súraugha batpadym Ahmetke, jogharydaghyny aityp, úzaq uaqyt «aruaqty qorlady» dep úrsyp jýripti. Ol – úmytylghan is qoy. Sebebi basqa, odan góri tereng әri keyingi jyldardyng salqyny ma dep oilaymyn. Múny aityp qajeti joq edi, sen shyndyqty izdep jýrmin degen son, bile jýrsin degenim ghoy, – dep sózin ayaqtady Ghaysaeken.

IYә, shyndyq – ýnemi jangha jagha bermeydi. Biraq aitpasa, sózding atasy óledi deydi qazaq. Bilgen jaqsy. Bile túryp, aghayyn arasyndaghy ókpe-nazdy san saqqa jýgirtu – jaraspaydy. Biz de oqyrmannyng yqylasynyng týzuligine sendik.

Kórkem shygharmanyng óz zandylyghy bar, ómirding zandylyghy tipti basqasha. Ýlken maqsat jolynda adam retinde bir-birin syrtqa teuip, jaratpay túratyn jandardyng qatar qyzmetetitin jaylary az emes. Fedor Mihaylovich Dostoevskiy ózining «Naqúrys», «Ázәzil» romandarynda belgili orys baspageri, Lev Tolstoydyng qatty syilaghan adamy – Nikolay Nikolaevich Strahovty bilgish, sәnqoy, keritartpa keyipkerlerding prototiypi retinde alyp, jekkórinishti keskinde surettepti. «Qatelesse de qateligin moyyndamaydy», «ekige-ekini qossa – tórtten basqany úqpaydy», «tym bilgish, oqu soqqan, týsine kirmeytin baylyqtyng iyesi», «men ony jek kóremin», «jiyirkenemin», «ómir boyy shygharmam arqyly masqaralaymyn», – dep kijine otyryp, Strahovqa qoljazbalaryn úsynyp, jurnalgha basyp shygharudy ótingen. Ol Dostoevskiyding tilegin oryndap otyrghan. Áriyne, Strahov ta «tyrnaqtyng astyna iyne súghyp», Tolstoygha Dostoevskiydi jekkórinishti kórsetken. Kózi tirisinde ashyq kýresuden seskenip, Dostoevskiy ólgen song Tolstoydyng aldynda jazushyny jerleu ýshin, onyng ómirlik múrattaryn, shygharmalarynyng maqsattaryn búrmalap hat jazdy. Ol belgili dәrejede әdeby ortagha salqynyn da tiygizedi.

Áriyne, «Oqyghan azamattaghy»  ashy mysqyl kimdi de bolsa maqtamen bauyzdaghanday auyr tiyeri anyq. Áuezovting iyirimi kýshti psihologiyalyq shygharmalary, emosiyalyq әseri qarapayym shyndyqtyng ózin taghyna jetkize qayyrady. Qolymen istegen jónsiz qylyqtarynyng auyrtpalyghyn moynymen kótere bilip, avtordyng betke aitqan ashy shyndyghyn qabyldasa – qúba-qúp. Búl arasyn ajyratudyng mýmkindigi bolmady. Qajeti de shamaly shyghar. «Oqyghan azamatta» Qapipamen qosyluyn qostamaghan Meyirhangha qarsy «qyzghandy» degen qauesetti taratady Júmaghúl. Búl, әriyne, kórkem shygharmanyng jelisi.

Sol jyldardaghy mәdeny ómirding hal-ahualy haqyndaghy gazet habarlaryn, estelikterdi sholyp qarasaq, Smaghúl Ámzeúlynyng halyqtyng ruhany ómirine, mәdeni-aghartu salasynda biraz iygilikti is atqarghanyng angharamyz. Jәne Múhtar ekeuining joly ýnemi toghysyp, júmyla kirisken sharualary bar eken. «Es-aymaqtyn» túnghysh mýshelerining biri Ghaliasqar Tórebaev «Oqyghan azamatqa» qatysty ýsh azamattyng esimin atap, «Enlik-Kebek» piesasyn sahnagha qalay dayyndap, kim qaysy róldi oinaghany turaly:

«Piesany sufler Kәbir Mahmutov oqyp shyqty. Ondaghy basty rolider bylay bólindi: Abyz – T. Ospanov, Qaramende – L. Áshkeev, Kóbey – A. Saghynaev, Espenbet – Gh. Tórebaev, Kengirbay – T. Ospanov, Kebek – Ahmet Áuezov, Enlik – F. Kәrimova, Esen – S. Ámziyn, Japal –Gh. Tórebaev, «Enlik-Kebekti» eki aigha juyq dayarlap, 1922 jyly 20 dekabride spektaklidi Lunacharskiy atyndaghy teatrda qoydyq. Biylet jetpeydi, júrt teatrgha tolyp ketti. Spektakli sonynan Ámire Qashaubaev bastaghan әnshilerding shyrqata salghan әni men Isa Bayzaqovtyng suyryp salma, ekpindi jeldirme ólenderimen, Abaydyng skripkashysy Álmaghambetting tamyljyta kýy tartuymen konsert berdik. Oiyn sonynan zalda otyrghan býkil júrtshylyq du qol shapalaqtap, avtor – Múhtardy sahnagha shaqyryp, zor qúrmet kórsetti, oghan qymbatty syilyqtar tartty» – deydi.

Jalpy derekterge sýiensek, Múhtar Áuezov búl jyldary Orynbordan Tashkentke auysqan. Alayda, ýi-ishi Semeyde qalghan. Sondyqtan da, uniyversiytetke qabyldanghan son, auylyna demalysqa kelip, sodan keyin Tashkentke attanghan siyaqty. Seytting otbasynyng taghdyryn sol saparda anyq-qanyq bilip baryp qolyna qalam aluy yqtimal. Orayy osyghan әkep tireydi. Smaghúl Ámzin – «Enlik-Kebekte» Kebekting beynesin sәtti oinap shyqqan. Búl kezde әngime әli jariyalanbaghan. Mýmkin, jazylmauy da. Halyqtyng Múhtargha «qymbatty syilyqtar tartuy», ony qúrmettep shygharyp saludyng rәsimine úqsaydy.

Dýnie ken, ómir joly – úzaq. Ortaq maqsatty múrat etken jandardyng tirshiliktegi túraqtary toghyspay túrmaydy. Ángime jariyalanyp ketken song da, olar kezdesken. «Qaragóz» piesasy 1926 jyly Semeyde kitap bop basylyp shyqty. Múhtar qazaq oqu komissarynyng ótinishi boyynsha Leningrad uniyversiytetinen shaqyrtylyp alynyp, mektep oqulyqtaryn, «Qazaq әdebiyeti tarihy» atty monografiya jazdy. «Qaragóz» Semey teatrynda qoyylyp, Múhtardyng ózi jetekshilik etedi. Akterlerdi ózi iriktep alady. Solardyng qatarynda Smaghúl Ámzin de bar. Ahmet Áuezov ekeuine Syrym róli tapsyrylady. Búghan qaraghanda, Smaghúl talantty, kelbetti, әnshi adam bolghany anyq. Ózara til tabysyp, shygharmashylyq yntymaqtastyq niyette qarym-qatynas jasaghany sezilip túr. Onyng ýstine, ózi óner adamy bolghandyqtan da, kórkem shygharmanyng tabighatyn maqsatyn týsingen peyilmen qabyldauy da mýmkin. Áyteuir, kónilderinde kir de, kirbing de saqtalmaghany seziledi. Al otyzynshy jyldardyng ortasynda, Smaghúl Ámzeev Múhtardyng jaqyn kýieu balasy boldy. Taghdyrdyng búl toghysyn «tәlkek, mazaq» retinde týsingen әke Múhtar Smaghúlgha teris batasyn berdi. Qaytyp olar kezdesken joq. Otyz jetenshi jylghy nәubette Smaghúl da ústalyp ketti-mys» delingen sybysta bar. Shejireshi Seytqaly Qaramendin Smaghúl Ámzeevti (keyin Ghaliyev bop ózgerdi) biletinmin. Shymkentte túrdy» – deydi. Múnyng barlyghy biz ýshin onsha qyzygharlyq derek emes. Múhtardan tys ómir iyesining taghdyry.

Mine, Múhtardyng jiyrma bes jasqa tolyp, zar kýiindegi kemel kezeninde ózining basynan keshken oqighany arqau etken «Oqyghan azamat» atty әngimesining jazylu tarihy osylay. Dos otbasynyng qasiretin kórgen kýiinishten tughanmen de, «Men enbek sinire almadym» dep ókinishpen ótken Seytting ayauly beynesi kóz aldynnan ketpeydi. Bar mún-nalasymen jan týkpirine sәule qúiyp, kóniline adamgershilikting bir týiir aq tamshysynday bop úiyp qalady.

«Oqyghan azamat» – Múhtar Áuezov tuyndylarynyng ishindegi avtobiografiyalyq sipaty basym, ómirding ózinen alynghan birden-bir shygharmasy.

Aytar oidyn, týier tújyrymnyng barlyghy da osy sózge siyp túr.

(jalghasy bar)

Abai.kz