Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 6656 0 pikir 13 Aqpan, 2017 saghat 11:27

BATYS BASPASÓZI. OTAR ELDE "TIL QALADY"

Jaqynda «Independent» basylymy әlem elderindegi qosalqy til turaly zertteu jariyalady.

Sózining kirispesin «Kez kelgen basqynshydan әm biyleushi imperiyadan – til qalady» dep bastaghan basylymnyng keltirgen deregine qarap, qynjylasyng (Language remains an inescapable leftover of conquest and empire).

Qazaqstandaghy janama til – orys tili dep kórsetilgen. Derekteri ótirik bolsa, daulaytyn ba edik. Qiyny – shyndyq. 

Mysaly, Aljirdegi ekinshi til – fransuz tili eken. Óitkeni bir kezende Aljir Fransiyanyng otarynda bolghany belgili. Sol sekildi Qazaqstan da Kenes ókimetining óktem biyliginde boldy. Qazaqtyng qanyna jat tildi sol kezende kýshtep sinirdi.  

Sózding parqyna ýnilsek, otarda bolghan elder әli sol otarlyq sanadan aryla almaghan dep túr. Qúldanghan qogham әli kýnge ózderin ezgilegen elding tilinde sóileydi dep túr.

Sonday qúldyq týsiniktegi bir top qazirgi  biylik basynda otyr. Shyn. Batys búlay jazdy dep búldanuymyzgha da jón joq. Óitkeni ózgening tabasyna sap bergen óz ókimetimiz. Ata Zanda solay jazylghan. 7 bapta memlekettik tilding mәrtebesin týsirip túrghan 2-tarmaq. Onda Reseyding memlekettik tilin qazaq tilimen qatar barlyq jerde qoldanugha bolady delingen.

Búl Qazaqstannyng demokratiyalylyghyn nemese kóp etinikalyq sayasatty dúrys ústanatyndyghyn emes – qúldyq sanadan әli arylmaghandyghyn bilderse kerek-ti. Búny batys týgili әlem biledi. Sondyqtan erinbegen әrkim әjualaydy.

Múnymen qosa amerikalyq «Freedomhouse.org» Qazaqstandy sóz bostandyghy shektelgen elderding qara tizimine engizipti. Sóz bostandyghyna jasalghan qysymdy eskerip, elep-ekshep kelgen mamandar Qazaqstangha 22 ball beripti (barlyghy 100 ball).

Búl kórsetkishte Qyrghyzstan 37, Mongholiya 85 balldan alghan. Bizding elde azamattardyng sayasy qúqyqtarmen qatar, adamy qúqyqtardyng qysymgha úshyraghany biyl ghana emes eken. Amerikalyq basylym 10 jyl sheginde  Qazaqstandy qara tizimge kirgizip keledi.

Reseyding Preziydenti Vladimir Putindi Gitlerge tenegen «Anyz adam» jurnaly men ony shygharyp otyrghan Jarylqap Qalybaydy Qazaqstannyng qatal soty aiyptap, Kremliding aldynda jyghyldy qylyp, qarjylay ótemaqy tóletkeni belgili. Kremlige jaghynghan key kóksoqqyrdyng búl әreketi baspasózge jasalghan qysym emey nemene?! (Búdan bólek, BAQ-qa jasalghan "basqynshylyq" jayly tizimdi jalghay beruge bolady). Dep kelgende aitpaghymyz: mәsele sóz bostandyghynda ghana emes, mәsele sóz bostandyghyn el, memleket bolyp qorghay bilude.

(Kazakhstan’s political rights rating declined from 6 to 7 due to voters’ lack of access to any genuine political choice and the continuation of efforts by the government to stifle opportunities for opposition groups).

Osynyng barlyghyn eskergen «Freedomhouse.org» bizdi qara tizimge kirgizipti. Búl da avtoritarly jýiege negizdelgen bizding biylikting bir jetistigi bolsa kerek.

Núrzat Toghjan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435