Bizderge Bayjigitting naq tegin bilgenimiz jón bolar, óitkeni, bayjigtterden qazaqta tendesi joq has batyr Qabanbay babamyz shyqqan. Qabanbay batyrdy bireuler shaybandyq, bireuler sart, bireuler ózbek dep jýrgenderi belgili. Byltyrghy jazda Bayjigitting Esengeldisining úrpaghy, shejireshi, el arasynda «tiri ensilopediya» atanghan Smadiyev Mәlik Múqashúly jýrek talmasynan kenetten búl dýniyden ozghan edi.  Mening Shynghys hannyng shyghu tegine qatysty zertteulerime jetekshilik etken, naghashydan tobyqty bolghan son: «Tughanym Óskembaydan ras bolsa» dep sóz bastaytyn, Úly jýzdegi albandardyn, suandardyn, shapyrashtylardyng arsynda kóp jýrgen,  qissalardy jatqa bilgen Mәlik agha, Ferghana angharynyng anyzdaghy Ergene qong ekenin aitqanymda, Smadiyevter әuletining sary sýiek qúdasy Janúzaq aqynnyn, onyng úly Árimjannyng Ferghanada jýrgenderindegi jinaghan shejire derekterin aityp bergen edi.

Kezinde, Árimjan aqyn qarataydyng bolysy bolghan Ábdikerimnen alghan tórt ayaghy birdey su jorghany kýmispen qaptalghan  er-toqymymen, ómildirigmen birge Smadiyding әkesine úsynyp, ózining Nәby degen býkir balasyna Smadiyding qaryndasy Mәriyamdy alyp bergen eken. Árimjan aqynnyng aitqandary Smadiyevterding әuletinde osy qúdalyqtan qalghan edi.  Tómengi әngime, jasynan qúima qúlaq bolghan Mәlik aghanyn, jәne de ghúlama atanghan Bayjigitting shejireshisi  Ghúlam Qadyr Jazybayúlynyng bizderge aityp ketkenderine negizdelgen.

Ghalymdar tarihy derekterdegi bayauyt, bayat, bayyrqu degenderding býgingi Kishi jýzdegi Bayúly taby ekenin aitady. Osyghan dau aityp jýrgen de eshkim joq. Bayúly adaylardyng Týrik qaghanattary kezinde ade-ediz (aday-taz) degen ataularymen Soltýstikte jýrgenderin bizder Orhon jazularynan kóremiz. Bay degenimizding qytay tilinde «aq» ekeni belgili. Sonymen qatar Mahmud Qashghariyding sózdiginde «bayat» degenning qúday ekeni aitylady.  Osydan biz «bay» degennin  tәnir men aq týsti bildiretinin úghamyz. Sonda, bayauyt degenimiz aq әulet, tәnir әuleti bolmaq. Bayjigit degenimiz de, anyghynda «bogatyy djigiyt» emes, aqjigit, ne bolmasa, tәnirli jigit bolady. Bayjigit atauyn bizder eng alghash «Mangholdardyng qúpiya shejiresinen» kóremiz. Bayjigit ruyna qatysty  biz qozghaghaly otyrghan taqyrypty tereng týsinu ýshin, aldymen bizderding maghol atauy jóninde búryndarda talay jazghandarymyzgha qysqasha sholu jasap ótelik.

Alghashqydaghy maghol, múghúl, múghal degen ataudy orystar әdeyi búrmalap, «n» әrpin qosyp mongol atap ketken degendi bizden búrynghylar da aitqan edi. Osynyng dәleli retinde tarihy derekterde sol kýiinde saqtalyp qalghan Mogholstan handyghynyng atauynyng osy Shynghys hannyng magholdarynyng atymen atalghanyn keltirelik. Jәne de, Asqaq Temir men Úlyghbekti taratqan shejireshiler  olardyng shyghu tegin manghol emes, maghol dep ataghan.  Sozaqtan maghol, odan Asqaq Temir deydi. Al endi, Sozaq degenimizding bastapqy núsqasynyng su saq ekeni qazaq tarihshylarynyng zertteulerinde aitylghan. Osy jóninde dәlelimen ghalamtordaghy «Últ» portalynda jariyalanghan «Qazaq shejiresindegi Shynghys hannyng ata-tegi» atty maqalamyzda tolyq aitylghan. Biz ony búl jerde uaqqytty almas ýshin qaytalap jatpaymyz. Úzyn sózding qysqasy: Sozaq degenimiz Su saq, Su saq degenimiz, әriyne, Kaspiy tenizining manyn әlimsaqtan beri jaylaghan Aday taypasy bolady.

Sonymen, anyghy manghol ma, әlde, maghol ma?  Maghol atauynyng maghynasyn  bizder tek qana shejire derekterinen bile alamyz.  Tarihta Shynghys han әuleti de, keyin orys shovinisteri de búl ataudyng maghynasyn jasyrghan, óitkeni, Shynghys han ýshin búl ataudyng maghynasy onyng әuletining jalghan tóreler ekenderin aiqyndaytyn bolsa, orystar ýshin, olardy ýsh jýz jyl boyy biylep-tóstegen  qazaqtar ekenderin aiqyndaytyn bolghan. Sondyqtan da, olar namystanghandarynan tarihty búrmalap, Shynghys handy da, onyng imperiyasyn da, qytay núsqalarynda atalghan, donyz jeytin halyq menu-shiyveylerge teligen.  Osy «menu» degendi olar manghol dep týsindirgen.   Maghol atauyna «n»  әrpinin  kirip ketkeni osydan bolghan.

Shejire derekterindegi jasyryn maghynalardyng payda boluynyng  birneshe sebepteri bar. Sonyng eng alghashqysy, janaghy Shynghys han әuletining  iydeologtarynyng aila-tәsilderi bolsa, odan keyin, til men kózden saqtanu nanym-seniminen de bolghan. Yaghni, bir nәrsening atyn óz atymen atamaudy ústanghandyqtan. Degenmen, kórnekti memlekettik qayratker bolghan, Gazan hannyng tapsyrmasymen Shynghys han men magholdyng tarihyn jazghan, irandyq Rashiyd-ad-din maghol atauynyng maghynasyn ózining jylnamalarynda jazyp ketken edi.  Osymen qatar shejireshi: «Magholdar jóninde biz biletin, búl bayandaularymyzda aitylmaghan kóptegen derekter bar» dep te, maghol atauynyng qúpiyasy bar ekenin menzep ketken edi.  Al  endi, basty qúpiya, Shynghys handy dýniyege әkelgen bórjigin әuletinin, mifologiyalyq patshalyq Kay әuletine, yaghny Qiyattargha jatpaytynynda. Aldynghy jazghandarymyzda aitqanymyzday, Qiyattardyng atasy degen Qiyan, parsy tilindegi «keyanian» degennen bolghan. Yaghni, keyanidter, Kay, Key әuleti degendi bildiredi.  Kay әuletining eng birinshi patshasy Key Kobad qazaq mifologiyasynda Keyquat atanyp jýr.  Qiyattardyng shejiresindegi Dombauyl mergenning úly Belgimtaydan Belgibay retinde tarap túrghan naghyz tóreler, yaghni, keyaniandar  naymandar, sondyqtan da shejire naymandargha tóre-nayman degen ataq bergen.  «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng jariyalaghan nayman shejiresinen bizder, naymandardy Zaysan ónirindegi shejireshilerding Kay әuletinen bastap taratqandaryn kóremiz. Yaghni, bizding atalarymyz ózderining keyanian-keyanidter, qiyat-qypshaq ekenderin jaqsy bilgen. Qiyat degenimiz kay+ut degenning rekonstruksiyasy bolmaq.  Búl jerdegi «ut» jalghauy ot, oshaq, әulet degendi bildiretin qypshaq sózi.  Shynghys han әuletine esh qatysy joq naymandardyng tóre atanghandary osydan bolghan.

Sonymen, Rashiyd-ad-din ózining jazghandarynda maghol atauynyng maghynasyn «budite vsegda opechalennymi» dep týsindirgen edi.  «Opechalitisya» degenimizding kónilge múndy alu ekeni belgili. Yaghni, búl jerdegi basty kod -  mún+al bolady. (vozimy pechali). Al endi, «Shejire Týrikti» jazghan Ábilghazy bolsa, maghol atauynyng basty núsqasynyng múnol bolghanyn, keyin, búl sózding aityluy qiyn bolghandyghynan múghúlgha ainalghanyn aitady. Ábilghazy da «mún» sózining «pechali» ekenin aitady. Ábilghazy múnol dep ózbek tilinde aitqan bolsa kerek. Demek, búl jerdegi «ol» degeni qazaqsha «al» bolmaq.  Ózbekterding «alynyz» degendi «olyn, olyn» deytinderi belgili. Osydan biz maghol atauynyng bastapqy núsqasynyng  múnal bolghanyn, aityluy qiyn bolghan son, múghúlgha ainalghanyn týsinemiz. Al endi, Múnal degenimiz Aday taypasynyng qúramyndaghy Shynghys hannyng tanbasyn iyelenip otyrghan ru bolady.  Qazirgi tandaghy genetik ghalymdar Shynghys hannyng úrpaqtarynyng DNK belgisi men Adaylardyng DNK belgilerining manaylas – S3 ekenin aityp otyr.

Belgili shynghyshantanushy, magholtanushy, tarih ghylymdarynyng doktory Qinayat Zardyqanúly «Qúpiya shejiredegi» Alan ananyn, kýieui Dombauyl mergen ólgen son, Shynghys handy dýniyege әkelgen bórjigin әuletin qúrghan Bodanjardy (Bótensary)  mergenning ýige ertip әkelgen bayauyt-maghalyqtyng jigitinen tapqanyn aitqan edi. (maaliyh). Osy bayauyt-maghalyq degenimiz Bayúly múnal bolady. (maghal-múghal-múnal).  Ejelgi bayauyttardyng qúramynda djaday (aday) tarmaghy bolghan. Tuystarynyn, jәne de er jetip qalghan Dombauyldan tughan balalarynyng qaharynan qoryqqan Alan ana Bodanjardy týndeletip keletin sary itten tapqanyn aitady. Búl sary itti núrgha teneydi.  Sary itten tudy degen Bodanjar aqsary kelbetti, jasyl súr kózdi ariylik bet-әlpetti bolghan edi, sondyqtan da, Ábilghazy ózining jazghan shejiresinde búl nyshannyng toghyz atadan keyin Shynghys hannan bilingenin aitady. Bórjigin degenimiz kidandardyng tilinde «jasyl-súr kózdiler» degendi bildiredi. Bótensary degenimiz osydan. Mangholshalanyp pa, әlde qytayshalanyp pa, әiteuir, Bodanjar atanyp ketkendey.  Shynghys han  ózining qúrghan imperiyasyna ózining naqty tegining  múnal atauyn bergen.  Múnal sózining aityluy múghal bolyp ketetinin bolghan son, osylay atalghan. Yaghni, Úly Múghal imperiyasy. Shynghys hannyng úlysyn bizder qazaq shejiresinde aitylghanday maghol, qazirgilerdi manghol dep, «n» әrpin qosyp atauymyz kerek. Óitkeni, qazirgi manghol degenderimiz sol, bóten tildi  menu-shiyveylerding úrpaqtary bolady. Shynghys hannyng ordasyna barghan Rubruk maghol degendi «moal» dep jazghan. Búl «moal»  -  múnal atauynyng  bir estilui edi.

Endi Bayjigitke kelelik. Qazirgi tandaghy kóptegen bayjigttik shejiretanushylar: «Atamyz Toqtar qoja Saybek hannan» degendi negizge alyp, ózderin jalghan tórelerge jatqyzbaq.  Shynghys han úrpaqtarynyng ózderining shejiretanushylary, ghalymdary búl iske jete nazar audaryp, Bayjigitting DNK belgisining Shaybandyqtardyng DNK belgisimen sәikes kelmeytinin  aitqan edi.  Dala auyz tarihynyng  derek beruindegi shejirelik tәsilge say, «Saybekhannan» degeni Toqtar qojanyng Shayban úlysynan kelgenin ghana aityp túr. Osydan bizder Toqtar qojanyng ómir sýrgen kezenin ghana boljay alamyz. Shejire anyzdarynda sart atalghan Toqtar qojanyng bayystargha Tolymqojamen birge kelgeni jóninde aitylady. Tolymqoja degeni, «Tarihy Abulhair hani» atty ózbekterding deregindegi aty atalghan «Tolun qoja nayman» bolsa kerek.  Tolymqojamen birge búl derekte aty atalghan Túnghashyq Tóle qoja nayman degenimiz, Qylyshty qojanyng qyzyn alyp qoja atanghan Tólegetay bolady. «Túnghashyq» degenimizding bir maghynasy abyz-әulie bolsa, ekinshi maghynasy – tek qana hangha baghynghan, Batysty biylegen erkin qolbasshy degendi bildiredi. Shejire anyzdary Tólegetaydyng el basqarghanyn, abyz-әulie bolghanyn aitady. Naymannyng aqyrghy hany Kýshlikting shópshegi degen Tólegetaygha Qylyshty qoja búnyng aqsýiek tórelerding úrqynan bolghanyn bilip qyzyn bergen deydi.  Qojalardyng qaralargha qyzdaryn bermegenderi belgili. Búl Tóle - naymannyng aqyrghy hany Kýshlikting qaraqytayda qalghan әielinen taraghan. Týp naghashy júrty qaraqytaylardyng arasynan shyqqan song Tóle qytay atalghan da, keyngi shejireshiler búl ataudyng mәnisin bilmegen son, Qarakerey, Tórtuyl Sadyr, Matay taypalaryn Tólening úly degen Qytaydan tarata salghan.  Búl jerdegi Sadyr degenimiz tarihy derekterdegi Yadyr, Matayymyz Maaday, Tórtuylymyz Dombauyl mergenning aghasy Tóbe soqyrdyng tórt úlynan taraghan qiyattar, Qarakereyimiz kereylerding qúramynda Qarauyn degen jerde kóship qonyp jýrip Qarakerey atanghan qiyat-jyrhyndar. Nayman handary osy qiyat-jyrhyndardan shyqqan. Jyrhyn degenimiz әmir.

Ózbek handyghy naymandardyng ózderi qúrghan handyghy edi.  Ferghana angharynda 19-shy ghasyrda naymandardyng bolysy bolghan. Bayjigit Dәuletbay batyrdyng úrpaghy Janúzaq aqyn sol jaqqa aitysqa barghanda, ózbek naymandarynyng auzynan Saryjomart, Aqsopy, Tólegetay ýsheuining jas Ábilqayyr handy manghyttardyng tútqynynan bosatyp alyp, quyrshaq han retinde kótergenin estigen eken. Ejelgi Nayman handyghynyng óz aty Ózbek bolghan edi. Nayman Bilge búqanyng qúlpytasynda: «El atynyz Ózbek»  dep jazylghany belgili. Demek, Ábilqayyrdyng handyghyna naymandar osy ataudy bergen.  «Tarihy Abulhair hani» atty derekte Ábilqayyr súltandy han kótergen Saryjomart – Sary Osman ókiresh nayman, Aqsopy – Aq sufiy nayman dep atalghan.  Naymandar osydan keyin de biylikke óz adamdaryn qoyyp, sol eldi ózderi biylep-tóstep otyrmaqshy bolghandaryn biz, nayman Sopy myrzanyng tarihynan bilemiz. Arab-Múhamed handy óltirip, ornyna Hysraughazy súltandy qoymaqshy bolghan Sopy myrzany ýisinder satyp ketken son, Sopy myrzanyng ólim jazasyna kesilgenin Ábilghazy da, Shәkәrim qajy da aitqan edi. «Tarihy Abulhair hani» deregindegi Sheyh Sufiy nayman degeni osy Sopy myrza bolsa kerek. Jogharghy súltan Hysraughazygha Kay әuletining patshasy bolghan Key Hosrovtyng aty berilgen edi.

Al endi, Toqtarqojany «sart» degenderi, onyng osy Ózbek handyghynan kelgenin aityp túr.  Ózbek jaqtan kelgen Abylay handy da sart degender bolghan. Qaytkende de, naghyz naymandargha, yaghni, shejirede Bayys atanghan baysy – aq siylerge bayjigitter keyin qosylghan.  Aq sy degenimiz aq siyr, yaghni, qypshaqtardyng búrynghy seir atauynan bolghan.  Qytay derekteri sirlerdi – se, sy dep ataydy. Ejelgi qiyat-qypshaqtardyng úrpaqtary naymandar  siyr tótemin úsanghandyqtarynan ózderin Ókireshten taratqan bolsa, qazirgi qypshaqtar ózderin Mýiizdiden taratady. Búl eki atau da bir, ariylik nanym-senimdegi qasiyeti qara búqany bildiredi. Naymannyng basty tanbasynyng biri «búqa mýiiz» bolsa, ekinshi tanbasy búqanyng noqtasyn bildiredi. Búl noqta tanba Kay әuleti patshalarynyng jeke tanbasy bolghan. Keyingi shejireshiler nadandyqtan búl tanbany «shómish», ýlken aghash qasyq» dep atap ketken edi. Nayman handarynyng Baybúqa, Taybúqa atanghandary da, naymandardyng búrynghy Sirler ekenderin bildirip túr. Búl jóninde tolyghyraq ghalamtordaghy «Shynghys han jәne qypshaqtar» atty maqalamyzda aitylghan.

Sonymen, Toqtar qoja da, Bayjigit te, eshqanday da, Shaybannyng úrpaqtary emes. Arabtargha da, ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. Qazaqstandaghy DNK-jobasynyng jetekshisi, tarihshy ghalym,  shejiretanushy professor Jaksylyk Sabitov 2016-shy jylghy jeltoqsan aiynda bergen súbhatynda bylay deydi: «Lubuu legendu seychas mojno proveriti. Napriymer, legenda o naymanah-baydjigitah, otkuda proishodit Kabanbay batyr. Govorilosi, chto on proishodit ot nekoego Tohtar hodji, kotoryi, schitaetsya to ly chingizidom, to ly koja, to ly eshe kem to. Kogda my protestirovali, okazalosi, chto eto chisto naymanskaya liniya».

Yaghni, búl jerde bayjigitterdin, Kabanbaydyng eshqanday da sarttyn, arabtyn, adaydyng túqymy emes, taza nayman ekenderi aitylyp túr.  Jaqsylyqtyng aituynsha, qazirgi zamanda balalar ýiinen kez-kelgen qazaqtyng balasynyng DNK belgisin tekserip, onyng ruyn anyqtaugha bolady eken. Osymen qatar ghalym qazaqtardyng bәrining bir-birine tuys ekenin aitqan sózding rastalghanyn aitady. Kýlli qazaqtyng týbi bir – Deshti-qypshaq dalasyn jaylaghan qiyat-qypshaq. Osynyng dәleli retinde Jaqsylyq Sәbitov qazaq últyna basqa últtardan eng jaqyndardyng qaraqalpaqtar ekenderin aitady. Al endi, qaraqalpaqtyng týbi naghyz qiyat-qypshaq bolady.

Jogharghy Bayys ata degenimizdin  anyghynda baysi, yaghni, aq sy taypasy ekenin bizder onyng úly degen Sybanqúldyng atynan úghamyz. Syban degenimiz adamnyng aty emes, ejelgi tarihy derekterdegi, Segiz-ógiz odaghynyng qúramynda jogharghy Yadyrmen (Sadyr) birge bolghan Súba degen taypanyn  aty  bolady.  Súbalardyng naymanda azayyp qalghandarynyng sebebi, olardyng bir bóligi qazir Úly jýzde Suan atanyp jýr. Suannyng tanbasy naymannyng noqta tanbasy bolady.  Noqtatanbaly Alban men Sybannyng da týbi qiyat-qypshaq bolady. Alban degenimiz – «alyp tau eli» degendi bildiredi. Alyptau degenimiz Ferdousy aitqan Alburz, qazirgi Irandaghy Eliburs tauy. Qiyat-qypshaqtardyng nanym-seniminde noqta tanbaly Kay әuletining patshalary osy taudyng basynan týsken dep sanalady.  Handardy salyp kóteretin aq kiyiz, osy Alburz tauynyng qarly shynyn bildiredi.

Bayys ata degenimiz tarihy túlgha emes, dala auyz tarihynyng derek beruindegi shejirelik tәsilge say aitylghan, qiyat-qypshaqtardy bildiretin simvoldyq túlgha bolady.  Bayystyng baysy ekenin eng alghash aitqan tarihshy, Nayman shejiresin jinaushy Zeynolla Qaysenov  bolady. Naymannyng ghúlama atanghan oishyl shejiresi Ghúlam Qadyr Jazybayúlynyng aitqanynda: «Bayjigit Sary ýisinning qyzyn alyp, odan Júmyq pen Toghas, baldyzyn alyp odan Mәmbet tughan» degen edi.  Osy shejire deregi bizderge naymandaghy bayjigitterding Úly jýz ýisindegi bayjigitterge qatysyn aityp túr. Yaghni, bayjigitterding ýisindermen aralas-qúralas, sýiek-shatysta bolghandaryn menzeydi. Ýisindegi Bayjigit shejiresinde qonyrattyq Qúlshyghashtan tarap túr. Al endi bizder eski jazulardan qonyrat-nayman, qanly-nayman degendi kóremiz. Qonyrat degenimiz kidan tilindegi qangh+arat, yaghni, qanly eli bolady. Biz búl jerde «qanly» degendi kazirgi Úly jýzding qúramyndaghy taypa retinde emes, qazaqtyng atasy, substraty retinde týsinuimiz kerek. «Qazaq bolmaghanda qanly bolghan» degen sóz bar. «Keleli elde qanly bar, qanlydan han kóter» degen qazaqtyng maqaly búl jerde Shynghys han әuletin aityp túrghan joq, Gerodot aitqan «sarskie skify», yaghni, patshalyq saqtardyng úrpaqtary qanly-qypshaqtardyng Kay әuletin aityp túr.  Monarhiyalyq әulet retinde әlem moyyndaghan Osman әuletining Kailar ekenderi belgili. Búlar sary qanlylar edi.  Shynghys hannyng jalghan tóreler әuleti monarhiyalyq әulet retinde әlemde moyyndalmaghan. Qanly men qypshaqtyng bir massiv ekeni belgili. Shejirede Qúlshyghashtan tarap túrghan búl bayjigitterding de týbining qanly-qypshaq ekeni haq.  Úly jýz shejiresinde búl bayjigitter Ýisin tarmaghyna jatpaydy. (Oysyl).

Keybir zertteushiler Bayjigit degenning Shynghys hanmen ústasqan Tәijigitter ekenderin aitady.  Shejireni tereng bilmegenderinen Tәijigitti Shynghys hannyng tuystary deydi. Qazirgi mangholdardyng genetik ghalymy Batbayaryn Herlen qiyattar men qiyat-bórjigin әuletining genotoipterining eki bólek ekenderin aitsa, Rashiyd-ad-din bórjiginderdi «basqa sala» dep ataghan. «Qúpiya shejirede» Shara-Qaylyqtan tarap túrghan tәijigitter osy aday-bórjiginderge kirme bolady. Basqa núsqada «sharahay linhu» atalghan búl Shara-Qaylyq degenimiz qypshaqtardyng «shara» (sary) jәne «kai» degen ataularynan qalyptasqan, naghyz tórelerdi bildiretin  simvoldyq úghym bolady.  Sonda, shara-qaylyq, sharahay degenimiz – sary qanly bolmaq. Sondyqtan da, tәijigiter - taydjiut, yaghni, «prins po kroviy», «qanynan hanzada», tóre dep atalghan.  Kezinde, bórjigin Qabyl qaghan ózining úldary túrghanda handyqty osy taydjiut Ámbegeyge qaltyrghanynyng sebebi, ejelgi әdet-ghúrypty saqtap, handyqty naghyz tórege úsynghandyghynda jatyr.  Taydjiuttardyng Shynghys hangha qarsy shyqqandarynyng basty sebebi, onyng jalghan tóre ekenin bilip, han retinde moyyndamaghandarynda. Áriyne, jalghan tórelerdi nasihattaghan «Qúpiya shejireni» qúrastyrushylar búl jaydy jasyryp qoyghan.  Býgingi bayjigitterding ejelgi týbi qanly-qypshaq tayjigitter bolulary әbden mýmkin.  Al endi, Janjigit degenderi Mahmut Qashgharidyng deregindegi «shanshiut» bolsa kerek.  Keybireuler Tәjikstandaghy laqaylardy janjigitter deydi. «Óskemendegi Janjigit» degeni de osy laqaylardan bolady. Laqaydyng týbi Qataghan, Qataghannyng atasy Búghy Qatagha, onyng týbi Aday bolady.

Qazirgi tanda shejire derekterin sol kýiinde qabyldap, sol kýiinde nasihattap jýrgender, keshegi ýstemdik taptardyng iydeologtarynyng soyylyn soqqandar bolyp keledi.  «Atamyzdyng bir kózi qysyq bolghandyqtan Júmyq atanghan» degen sóz, tipti kýlkini keltiredi. Osy siyaqty, ýisinderde: «Dospanbetting eki kózi bir-birine atylyp tughan song (qyli) shapyrashty atanghan» degenderi de laqab.  Shapryrashtynyng tanbasy parsy tilinde «chapraz» atalghan týimege úqsas bolghandyghynan týrik dәuirinde chaprazly atanghan.  Ghasyrlar boyy tórelerding atyn jamylghan Shynghys hannyng әuleti búqara halyqtyng nadandyghyn paydalanyp shejireni óz bilgenderinshe aityp, tektini qúl, qúldy tekti etken. Shynghys han әuletining iydeologtarynyng aitqan laqabtarynyng endi biri: Nayman shaldyng jar tóseginde ókirip Ókiresh atanghany-mys. Anyghynda, Ókiresh degenimiz patshalar әuletining simvoly bolady.  Sondyqtan da, naymandardyn  han әuletining ókilderining atyna «búqa» ataghy  qosylyp aitylatyn bolghan.  Yaghni, Ókiresh degenimiz kishi búqa, patshalar әuletining úrpaghy degendi bildiredi.  Parsy tilindegi «ukar» (iri qara) degennen qalghan.  «Tarihy Abulhair hani» dereginde Ózbek handyghynyng qúramynda Nayman jәne Ókiresh nayman degen naymandardyng eki qanaty bolghany aitylady.  Osy tarihy derektegi Ókiresh naymanymyz shejire derekterindegi Tóre nayman bolsa kerek. Tóre atauynyng qaydan payda bolghanyn eshkim naqty bilmeydi.  Meninshe, tóre atauy ejelgi Tur (týr, tór), yaghniy,  búqa degennen qalghan.

Naymannyng naghyz oishyl shejireshilerining songhy túyaqtarynyng biri bolghan, bayjigittik Ghúlam Qadyr aqsaqal: «Shynghys hannyng әuleti tóreler emes, tólengitting tәrbiyesin kórgender» degen edi.  «Tólengitting týbi – Jalayyr» degen sózding bar ekeni belgili. Ejelgi Jalayyrlar jaldy aiyr tanbaly naghyz tóreler bolghan. Anyghynda, kýlli qiyat-qypshaqtyng tanbasy osy jalayyr tanba bolady.  Týbi aday Shynghys han osylardyng tanbasyn iyelenip ketken. Óz tanbasy «qarshygha» edi. Jalayyr tanbany «taraq» atap jýrgenderi nadandyqtan bolghan. Jalayyr tanbany bizder ejelgi Yuechjiy-Kushan patshalyghynyng altyn tengesindegi patshanyng qolynan kóremiz.  Qazba júmystarynda tabylghan búl altyn tengede  noqta tanba da, Ókiresh te  beynelengen.  Osy altyn tengege, Yuechjiy-Kushan (aday-qypshaq) patshalyghyna, jalayyr tanbagha, qazaqtyng naqty tegine, shyqqan jerine, shejiresine eng alghash layyqty týrde kónil audarghan Adaydyng Múnalynan shyqqan ghalym Serikbol Qondybay marqúm bolady.  Shynghys han iydeologtarynyng shygharmasy retinde aitylghan qazaq shejiresin Serikbol «dalbasa» degen edi.  Bizder Serikbol aitqanday shejirening jasyryn maghynaly mәlimet ekenin týsine aluymyz kerek.  Osyny týsinbey, búl dalbasa shejireni sol kýiinde aita bersek, bizderding úrpaqtarymyz eshqashan da ruhany janghyra almaydy.

Qayrat Zaryphan, shejiretanushy

Abai.kz