"Habar" tәuelsizdik jyldary qazaqty orystandyru qúralyna ainaldy
"Habarda" eki qazaq orysshalasyp otyr. "Habar" tәuelsizdik jyldary qazaqty orystandyru qúralyna ainaldy. Ókinishke oray, "Habardyn" orysshasy Resey telekanaldarynyng Qazaqstandaghy dublerine úqsaydy. "Qazaqstan" teledidary da kónilden shyqpaydy. Olardyng әreketterining bәri qazaq teledidarynyng sýikimin ketirip – diskreditasiyalau. "Qazaqstan" teledidarynda bas menedjer qyzmetine qazaqsha erkin sóilemeytin adamdy qoy, tolyq memlekettik tildegi arna bola túra keybir sharalardy oryssha-qazaqsha jýrgizu sonyng belgisi. Mәselen, qylmys jasaghan adamdardy teledidarda sarapshy retinde jarnamalau beleng aldy (eki retten "Habar" men "Qazaqstan" teledidarynan, barlyghy tórt ret). Onynshy mamyr kýni Reseyding qyzyl-qonyr taspasyn "Habardan" keshki uaqytta kórsetip nasihattady. Ayta berse múnday mysaldar óte kóp.
Kóp jyldan beri jýrgizilip kele jatqan osy sayasattyng saldary halyqqa tiyip otyr. Mysaly, qazaqsha bilmeytin alty adamdy ministr-әkim etip qoydyq. Ýsh túghyrly til baghdarlamasyn keri qayyrmay, jappay qazaq mektebin orystandyryp, bilimin tómendetip, últ mektebin qúrtyp jatyrmyz. Preziydentimizding qazaq jandylyghynda min joq, biraq ýzengilesterining bәri orysshyldyq baghytty jýieli týrde jýzege asyryp keledi jәne baghytynan qaytatyn týri joq.
Múnyng aldyn alu ýshin óz tarapymnan tómendegidey sharalardy úsynamyn:
1) Qazaq býgingi tany 71%, al orys 19%-dan kem. QR Is qaghazdaryn tek memlekettik tilde jýgizu , memlekettik tilde is qújattaryn jýrgizetin audandar tizimin demografiyalyq qúramgha sәikes kóbeytu;
2) Ýsh túghyrly baghdarlamany mektepten alyp tastau;
3) Memlekettik tilge shorqaq, nemese qazaq tilinde sóilemeytin qazaq sheneunikterdi rotasiyalau, ornyna qazaqshasy bar orys, ukraiyn, nemis tektesterdi qoiy;
4) Memlekettik tilge shorqaq, til sayasatynda jiberilgen kemshilikter men qatelikterdi esepke alyp, Maylybaev pen Galihinderding isin jalghap otyrghandardy qyzmetten alu.
PS: Qazaq últy ydyrap barady: orystildi, orysjandy qazaq qauym ósip keledi. Búl últtyng ishindegi últ – orystildi subetnos. Yaghny bara kele orys tildi qazaq júrty pisip jetiledi, búl orysshyl elitanyng hәm «Habar» sekildi arnalardyng astyrtyn enbegining nәtiyjesi. Bara kele olardy moyyndaugha tura keledi. Últtyng ydyrauynyng kókesin sol kezde kóretin bolamyz.
Ázimbay Ghaliy
Abai.kz