Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2224 0 pikir 14 Qarasha, 2010 saghat 21:57

Dulat Isabekov: «Jazushy bolmasam, etik tiger edim»

- Osy siz qatarly jazu­shy­lar­dy qazir halyq jaqsy ta­niy­­dy, biraq búl bedel qazirgi en­bekterinizden góri, búrynghy jazghandarynyzgha kóbirek bay­la­nysty siyaqty. Al qazirgi jas­targha qalam silteu arqyly ha­lyq arasynda aitarlyqtay be­del jinau mýmkin nәrse me?

- Mýmkin dep oilaymyn. Eger za­manyna say, ozyq ýlgidegi shygharmalar ja­zatyn bolsa, ol mindetti týrde halyqty eleng etkizedi. Eshbir damyl almay enbek etse, tobyrdyng arasynan suyrylyp shy­ghugha bolady. Onday adamgha zaman kedergi kel­tire almaydy. Biraq sonday jastardy men kóp kórip jýrmin dep aita almaymyn. Bizding kezimizde de jazatyndar kóp boldy. Biraq solardyng arasynan Oralhandar sekildi alghashqy shygharmasymen-aq jarq etip shyqqandar halyqty darynymen mo­yyn­datqan edi.

- Qazirgi jazushylar tek qana ashyq­­hattargha qol qoymen ghana shek­telip qalatyn, biylikke eshbir sózin ót­kize almaytyn әljuaz kýshke aina­lyp ketken joq pa?

- Jazushylar әljuaz kýshke ózdiginen ai­nalghan joq, ony ainaldyrdy. Búl eke­ui - eki bólek úghym. Men biylikti ghana aityp otyrghan joqpyn, oghan әser etken fak­torlar kóp. Qazir jazushylardyng ara­synda biylikke sózi ótetin adam qalmady.

- Degenmen qazirgi ózimizding biylikti Kenes ýkimetimen salystyrsaq, arasy jer men kóktey ghoy. Sol zamandaghyday qy­sym bolmasa da, jazushylardyng sal­maghy nege jenildep ketti?

- Osy siz qatarly jazu­shy­lar­dy qazir halyq jaqsy ta­niy­­dy, biraq búl bedel qazirgi en­bekterinizden góri, búrynghy jazghandarynyzgha kóbirek bay­la­nysty siyaqty. Al qazirgi jas­targha qalam silteu arqyly ha­lyq arasynda aitarlyqtay be­del jinau mýmkin nәrse me?

- Mýmkin dep oilaymyn. Eger za­manyna say, ozyq ýlgidegi shygharmalar ja­zatyn bolsa, ol mindetti týrde halyqty eleng etkizedi. Eshbir damyl almay enbek etse, tobyrdyng arasynan suyrylyp shy­ghugha bolady. Onday adamgha zaman kedergi kel­tire almaydy. Biraq sonday jastardy men kóp kórip jýrmin dep aita almaymyn. Bizding kezimizde de jazatyndar kóp boldy. Biraq solardyng arasynan Oralhandar sekildi alghashqy shygharmasymen-aq jarq etip shyqqandar halyqty darynymen mo­yyn­datqan edi.

- Qazirgi jazushylar tek qana ashyq­­hattargha qol qoymen ghana shek­telip qalatyn, biylikke eshbir sózin ót­kize almaytyn әljuaz kýshke aina­lyp ketken joq pa?

- Jazushylar әljuaz kýshke ózdiginen ai­nalghan joq, ony ainaldyrdy. Búl eke­ui - eki bólek úghym. Men biylikti ghana aityp otyrghan joqpyn, oghan әser etken fak­torlar kóp. Qazir jazushylardyng ara­synda biylikke sózi ótetin adam qalmady.

- Degenmen qazirgi ózimizding biylikti Kenes ýkimetimen salystyrsaq, arasy jer men kóktey ghoy. Sol zamandaghyday qy­sym bolmasa da, jazushylardyng sal­maghy nege jenildep ketti?

- IYә, ras. Kenestik kezende qysym kýsh­ti boldy. Biraq ol kezde jazushynyng oqyr­many bar edi. «Sóz ózgerdi, tyndaushy, sen de ózger» degen tirkes qazirgi zamanda jýr­mey qaldy. Sóz ózgerdi, sóz týzeldi, biraq tyndaushymyz qalys qaldy.

- Qazirgi zamannyng qúndylyqtary óz­gerdi ghoy. Óziniz de aittynyz tyn­dau­shy men oqyrman ózgerdi dep. Shy­gharmalar búrynghyday keminde 10 myng taralymmen basylyp, jap­pay oqylyp jatqan joq. Biraq nege ja­zu­shylar jazuyn jalghastyra beredi?

- Jazatyn adam oqyrmangha qa­ra­maydy. Ony júrt jaqtyrmasa da, jazady, oqy­masa da, jazady. Kerek deseniz, oqyr­man ýshin emes, ózi ýshin ghana, ishine symay bara jatqan song jazady. Al júrtqa kerek bolyp jatsa, qúba-qúp.

- Siz osy uaqytqa deyin az shygharma jazghan joqsyz. Shetelde qoyylyp jat­qan dramalarynyz bar. Sonyng arasynda ózge avtorlardan, mýmkin, әlem әdebiyetinen ssenariy úrlap alghan kezderiniz boldy ma?

- Joq, onday qylmysqa barghan emes­pin. Ózimning de jazarym kóp. Tipti úrlaghan kýnning ózinde, kez kelgen jazushy «úrlaghan edim» dep aita qoymaytyn shyghar.

- Endeshe, kerisinshe, bireuge bere salghan oqighalarynyz bar ma?

- Jazushylardan eshkimge bergen emespin. Biraq ózim shәkirt tәrbiyelep jat­qandyqtan, solargha bir-eki sujet beruge uәde etken edim. Diplomdyq júmysyna kó­mektesu ýshin jәrdem berip túramyn.

- Osy siz nege sayasy satira jaz­baysyz?

- Sayasy satira jazbaytynym, men ózimdi satirikpin dep eseptemeymin. Biraq soghan qaramastan, juyrda jazghan kome­diya­lyq qoyylymdarym bar. Ázirge jaryqqa shyqpay jatyr. Ártister kәdim­gidey qolgha alyp, premierasyna de­yin dayyndalady da, eng sonyna kelgende ai­nyp ketedi. «Endi qayttyq nemese adam­nan aila artylmas» degen qoyylym kýn­derding kýninde shyghatyn shyghar dep oi­laymyn.

- «Auyl» partiyasynyng tóragha oryn­basary qyzmetinen nege ketip qal­dynyz?

- Bir kezde auyldyng jaghdayy tym nashar bolyp túrghanda men osy ta­qy­rypta kóp maqala jazdym. Sol kezde Gha­n­y Qaliyev partiyany qúryp jatqan edi, bir­qatar jazushyny shaqyrghan son, bas qostyq. Deputat bolsaq, auyldyng mә­selesin kóteremiz, qansha degenmen só­­zimiz ótedi dep oiladyq. Sóitip edik, Par­lamentke ótkizbey qoydy ghoy (kýlip). Ke­yin­nen auyldyng jaghdayy týzeldi. Bi­raq auyldyng jaghdayyn jazudy әli de jal­ghastyramyz. Auyl mәngi taqyryp qoy.

- Bir kezde auyl mәselesi ózekti boldy, qazir onyng jaghdayy týzeldi dep otyrsyz. Endi qazirgi kezde qanday mәsele ózekti? Jalpy, qazir qanday taqyrypty kóteretin partiya qúrylsa, mýshelikke ener ediniz?

- Joq, men endi eshqanday partiyagha kirmeymin. Aytar oiym bolsa, ózim ai­tamyn. Mysaly, jaqyn uaqytta, Qúrban ait­tyng alghashqy kýninde Memleket bas­shy­symen jolyghamyn dep otyrmyn. Ótkende Qa­zaqstan halqy assambleyasynyng oty­rysynda maghan altyn medali úsynyp tú­ryp, «sizben bir jekeshe sóilesuim kerek»  dep edi.

- Elbasynyng aldynda qanday mә­se­lelerdi kótermeksiz?

- Mәsele óte kóp. Jazushylardyng әleu­­mettik-materialdyq jaghdayynyng qiyn­dap bara jatqanyn, olardyng qo­gham­daghy dausynyng әlsirep bara jat­qa­nyn, jazushylardyng oi-pikirimen biylik adam­darynyng sanaspaytynyn, teatrgha «Halyq әr­tisi» degen ataqty qaytaryp berudi, sonday-aq kino, til, auyl mәselesin, onyng ishinde jastardyng qalagha aghyluyn toqtatu jayyn sóz etsem dep otyrmyn.

- Ónerli adam kóp qyrly deydi ghoy. Nemese jazushy bolmasanyz, qay kәsipting tútqasyn ústar ediniz?

- Jazushy bolmasam, qazir kәsip kóp qoy, sonyng ishinde etik tiguge iykemim bar, etik jóndeytin oryn ashar edim. Oghan esh úyalmaymyn. Odan bólek elektr jóndeushi, monter bolyp qyzmet jasaghanmyn. Ary qaray bilim alsam, mýmkin injener bolyp keter edim.

- Demek, ýidegi búzylghan toqtardy óziniz jóndeysiz ghoy?

- IYә, barlyghyn ózim jóndeymin. Tólenning (Tólen Ábdikov) aldynda jii maqtanatynym sol. «Sening qolynnan týk te kelmeydi, shamyng kýiip ketse de, elektr jóndeushi shaqyrasyn», - dep әzildeymin.

- Jazushy adamnyng qoly bosaytyn kezi bola ma, osy, anda-sanda bolsa da?

- Bolady ghoy, qolym bosasa, men shah­mat oinaymyn. Apta sayyn gazetterden shahmattyng partiyalaryn tauyp alyp, sony zerttep otyramyn. Sol gazetter úsynghan oiyndardy ayaqtau ýshin erinbey, myndaghan jýris jasap otyra beremin.

- Dombyramen joldastyghynyz bar ma?

- IYә, dombyra alyp, kýy shertetin kez­derim jii bolady, biraq ózim ýshin ghana.

Sәken Kókenov, «Alash ainasy» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562