Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 7621 1 pikir 3 Tamyz, 2017 saghat 10:00

Serikjan Qajytay. Áy, dýniye-ay, donghalaq...

Saghynu

Apa,

Aqyndar barmaydy eken úshpaghyna,

Óleng jazyp ómirim qysqaruda.

Sen meni «aqyn bol» tәrbiyeledin,

Óle-ólgenshe ótem búl ústanymda.

 

Apa,

Kónilde úshqalaq әn

Kómirsiz-aq shyghamyz qystan aman

Sendelip sary ayazda oy baghamyn,

Oy baghamyn,eshkimge úqsamaghan.

 

Apa

Meni kep iyektese taqsyr ólen,

Sen meni әuey deme, baqsy deme.

Men degen qúlshylyqqa tәu etpeymin,

Biraq ta júmaqty jaqsy kórem.

 

Apa,

Ólenmen túraqtaspyn,

Úlyng sening halqynan syr ap qashty.

Adamdar kóz jasyna sebep bolghan,

Men seni jylatpaspyn.

 

Apa,

Múnynnan tatyr ma edi?

Saghan jazghan oqylmay hatym da óldi.

Keshegi kórshi ýiden kómir tasyghan,

Qara úlyng kәdimgi aqyn boldy.

 

Apa,

Nelikten shashyna aq týsiresin,

Ólenmen kóp auyram isim osy.

Apa týsinshi, Adasqanyndy.

Men seni týsinmin,

Sen meni týsinesin...

 

 

Sýn

Áu basynda saghan ghashyq etken meni,

óz jýregim, óz keudem.

Baqsy taghdyr kektengende,

qospaytynyn sezgem men.

Áu basynda meni saghan yntyq qylghan,

sening kózin, sózin, tipti iyising júparlau.

qosylmadym, sodan bolar,

esim auyp, baqqa kettim mekendeytin qútandar.

Áu basynda maghan seni izdetkizgen,

qolang shashyn, qoy kózin, taghy bireu,

Jankeshtileu kózqaras. Kim biledi, sodan keyin,

Kóktem kelse myna dýniye,

Menimenen Mәjnýnindey qozghalad.

Áu basynda saghan ghashyq qylghan meni,

Haua ananyng tamshysynday әring men

kýn núrynday didaryn

sodan shyghar, senen bezip ketpek týgil,

oylamaugha qimadym.

Oylamaugha tipti, tipti, bolmaydy eken,

Sýie almaugha tipti bolmas shynarym.

Negizinde seni sýiip qalghanyma men emes,

Áu basynda kinәli...

 

 

 

Kezdesu

Kezdeskende qúday joq dep kóp әngime aitushy em,

Sende sony tyndaushy eding úiylyp.

Sodan keyin týn ortada ýy jaghyma qaytushy  em,

Jaratqangha syiynyp.

Ýy jolynda, jolyghatyn ylghi-ylghy bir kisi,

Eki qolyn jazumenen әrlegen.

Bolmysymen jaratqangha ókpelegen búl pishin,

Bauyr etin byltyr ghana jerlegen.

Qaytarymda,

Ýy shyghatyn, qaqpasynda molanyng bir taby bar,

Kempir men shal syrt jaghynda túratúghyn jol qarap.

Búl kýnderi kempiri ólgen, mola ýidin  shaly bar,

Áy dýniye-ay donghalaq.

Sol joldar-ay qalalyq qyp, mingestirgen inirge,

Sen qaldyng ghoy ,seni tastap ketken ekem nesine.

 

Ýy jaghyna bastaytyn bir jolgha týssem býginde,

Qúday jayly әngimeler týsedi kep esime.

Kýlik uaqyt, bir-aq sәtte, bir-aq sәtte kisinep,

Tiri adamdar qonaghynan óli bolyp tarasty-aq.

Men eseydim yrdu tartyp, iship ot,

Sen boyjetting ýiding manyn alastap.

Mahabbat-ay auru qylghan, ózing ýshin jaralsa em,

Syrghalymgha sóz aitqyzbas mylqaulyq

Qúday bergen kózderine úzaq-úzaq qaraushy em,

Qúday jayly әngimeni syltau ghyp.

Solay boldy, yrdu uaqyt, arty ashy, basy baq,

Sol bir joldy kórgen kezde júparyna qandy dem.

Búl kýnderi saghan qalay, Maghan ottay basylady,

Qúday jayly aitylatyn  әngime.

Ay qarau...

ay aspanda, aqqu qanat siyaqtanyp qalyqtap,

sening maghan kózqarasynday shaqyrady jaryqqa.

men beybaq-au sening menen ketkenindi úmytyp,

sauyp ishem kóp múnymnyng búlytyn.

Sen de maghan aitushy edin,  múnyng kóp dep búrynda,

al men bolsam ekeumizdi kók pen jerge teneytin em,

aqymaq, ekeui de qosylmaghan,

senu kerek yrymgha.

ay astynda,

qarashy ei, eki ghashyq túr ghoy әne tabysyp,

bir beymәlim kýige týsken erindey.

negizinde kóp aqyndar óledi eken alysyp,

mahabbat pen ajalgha da berilmey.

sen ketip en, men әli de jýrmin múngha túsalyp,

ózegimdi óbektetken jetim qozy qúsalyq.

Sen de qargham, men sekildi inir qaytys bolghanda,

qaraysyng ba sol aigha?!

alayda,

aygha qatty yntyzarlyq ghashyqtyqtyng nyshany.

 

Súrsha qyz

Seni sýiem,

Iә sýiem,

Sen osynday jaytqa sen.

Seni kórse aida ózin súlumyn dep aitpas ed,

Seni kórse kýnning kózi shygharday,

Keshiqúrym inir minip úyasyna qaytpas ed.

Seni sýiem,

Iә sýiem,

Mine osynday bar hәlim,

Seni kórse júldyz bitken ataghynan jaltaryp.

Jylaushy edi qara týnde, qara bettey qausaryp,

Soday keyin jerge qarap, úzaq-úzaq oilanyp,

Armandaushy edi, syrghasyna ainalsaq dep qalqanyn.

Seni sýiem,

Iә sýiem,

Sirә bizge kerek emes múnsha anyz,

Jýrekterde mahabbattan jarylarday túrsa uyz.

Sezim syndy kókten týsken,

Sәby syndy jýregine kóktem pisken,

Tek ishimnen aita alam,

Seni sýiem Súrsha qyz...

 

Hat

Hat jazbaysyng deysing be? Keshir kýnim...

Sansyz oilar, bayaghy esil múnym.

Hat jazbadym, onyng ras, songhy kezde,

Úgha almadym alyp jýr esimdi kim?

Hat jazbaysyng deysing be? Onday oilar, miz baghan.

Sary hatty japyraqqa ainaldyrar kýz ghana.

Jaratushy ekeumizdi júmyr jerge jibergen,

Senseng seni alyp qoyady-au dep, Men odan da qyzghanam.

Hat jazbaysyng deysing be? Týk jazbadym shyndyghy,

Shylym shegip jýrmin qazir, qarap ómir týndigin

Mendik oilar, sendik sezim, bilseng ghoy,

Júmyr jerde, әli oilap tabylmaghan, bir ghylym.

Hat jazbadyng deysing be?

Hattar jayly týs kórem?

Hat jazbadym, biraq nege kónil odan kýpti emes.

Ekeumizge jaratushy jaratqan bir júmaq bar,

Hat degening ne tәiiri, Hat degeni týk te emes!

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387