Onyng aty Jolbarys. Jolbarystyng ishki әlemi qanday bolatynyn búl bilmeytin, alayda, syrt kelbeti mýlde úqsamaydy. Áyteuir, alghash kózin ashqanda kórgen bes jasar bala, ózinen ýlken ýmit kýtti me, әlde auzyna týskeni sol boldy ma, atyn Jolbarys dep qoyghan.

Odan beri qanshama uaqyt ótti. IYt-ómirding basy, rasynda da sayran edi. Endi ósip kele jatqan kezinde sauyrynyng jýni jat-júlt etip, kózding jauyn alatyn. Kózderi de ótkir edi. Anau-mynau kóshe itteri múny kórgen kezde ústasyp kórmesten-aq yghyp túrushy edi. Ústasqan kezderi de boldy. Siyrek. Biraq sonyng ózi biraz «men» degenderding mysyn basyp alugha sebep bolghan.

Bәri jinalghan jiyndarda týrli-týrli it jinalatyn. Olardyng arasynda, qúiryghyn qysyp, qúlaghyn jymqyryp jylmandap jýretin shyn qorqaqtary da, azuyn aqsityp, ótirik aibat tanytqanymen, ar jaghy quys, ótirik batyry da, ózin erkin ústaytyn, osy ómirining ózine riza, eshkimning baghy men «taghyna» qyzygha qoymaytyn qarapayymdary da, shabalanyp keletin, alayda azu tis kórse qynsylap jata ketetinderi de bar edi. Barlyghy múnyng minezine qanyq. Sondyqtan ba, múnyng aldynda bәri ózining shynayy bet-beynesin jasyra almaytyn.

Bәri ózinen boldy. Basqa kósheden kelgen, ózinen symbaty artyq, kózderi ózinen núrlyraq Tóbetti kórgen kezde-aq aldaghy ómirinde ýlken ózgeris bolaryn sezgen-di. Tóbet ortagha ózi kelip qosylghan joq. Búlardyng tobyna alystan kóz tastap, pandana ótip bara jatty. «Mynany qaytemiz?» degendey ózine súrauly jýzben kóz tastaghandargha, bas iyzep, esinep qoyyp, jata berdi. Sol-aq eken, әlgi tóbetti bireui timiskilene tie qashyp, ekinshisi shabalana, ýshinshisi shәuildep, taghy bir arpyldap baryp, bas saldy. Eger it kýle alatyn bolsa, Tóbet mysqylday myrs etken bolar ma edi? Qarsy kelgenning bәrin moynynan bir qarpyp, әri de, beri de laqtyryp jiberip, «Sen nege jatyrsyn, kel, kóreyik әuselendi» degendey búghan basyn qisayta kóz tastady. Osy bir sәt Jolbarystan es ketti. Tóbetting basyn qisaytyp, súrauly jýzben, sústana әri erkeley qaraghan sol kózqarasy múnyng esinde mәngi qaldy. Jolbarys ta ózining osy mannyng iygi jaqsysy ekenin bildirgisi kelgendey erine basyp, Tóbetting qasyna bardy. Tóbetting týrinen múnymen ústasa ketu oiynda joq ekeni anyq bayqalyp túr edi. Onyng búl qylyghy Jolbarysty tyghyryqqa tiredi. Týk kórmegendey bas salyp, laqtyryp jiberuge dәti barmady. Al eger Tóbetting boyynan sәl de bolsa óshpendilik bayqalghanda, qangha bóktireri anyq edi. Óz ortasynda búryn-sondy múnday «mәdeniyetti» kórmegen búl әbden sasty. Aqyrynda qasyna baryp, basyn tómen saldy. Tóbet múnyng moyyn túsyna túmsyghyn tiygizip baryp, sharshaghan týr bayqatyp, kýrsindi. Býitkenshe ashyq tóbeleske shaqyrghany jaqsy edi. Amalsyz búl da kýrsindi.

Sol kýnnen bastap búlar ekeu boldy. Birinen biri asyp túratyn. Keyde oinap alysyp ketse, Tóbet ózining osaldyghyn sezip, namystanyp-aq qalatyn. Ondayda, Jaratqannyng úrghashy ataulyny bәribir kem jaratqanyn esine salyp, oiynnyng artyn oinaqqa ainaldyra salar edi. Endi Jolbarys ózining osaldyghyn moyyndaytyn. Oinaqtan song Tóbetting meymanasy tasyp, arqalana aunap-qunap túra jýgirse, búl ózining jaratylysyna jany kýiip, alysqa, tym alysqa maghynasyz kóz tastap, kózderi jasaurap úzaq qaraytyn.
Basqa qanshyqtar júpsyz bolsa da, jyl sayyn alty-jeti kýshikten kýshikteytin. Barlyghy bolmasa da, kóbi Tóbetting kýshigi edi. Jolbarys kýshiktemedi. Sodan ba, Tóbet te búghan suyna bastaghan synayly. Bayaghy aldyna kelse, jýni jyghylyp qalatyn beysharalar qala kóshesining qoqysyn aralap, timiskilenip jýrgen itting sanyn kóbeytkenine bola, búghan múryn shýiirip qaraytyndy shyghardy.

Ýshinshi jyl degende jalghyz kýshik tudy. Kózin ashpaghan, jyp-jyly kýshigine qarap-aq ózinen de, әkesinen de asa tughanyn bildi. Keudesin maqtanysh kernedi. Bir sәt sonau bir kezderi qaptaghan itting mysyn basqan qaharyna qayta mingendey me?.. Kýshigine meyirlene bir kóz tastady da, ózi jatqan quystyng beton tesiginen syrtqa kóz tastady. Jazdyng jalqyny ketip, kýzding salqyny kele bastaghan eken. Jan-jaghy әli jap-jasyl bolghanymen, qara asfalit betinde biren-saran sary japyraqtar úshyp-qonady. Árirekte qoqys jaghalaghan óz tobyn kórdi. Tóbet bastap, jana týsken qaghaz qorapty aqtaryp, әldenege talasyp qalyp jatyr. Álsizi basa-kókteuge iymenip, jana qorapqa qaray barugha jýregi daualamay, keshegi qoqystardy aqtaryp әlek.

Jylmandap Tóbetting janyna barghan sary it tezdetip, bir qarpyp qalmaq bolyp edi, Tóbet ars etkende, zyp berip, kelesi qoqys jәshigine qaray tayyp túrdy.

Ýn shygharmay jatqan kýshigine taghy bir qarady. Jelkesinen kóterip tazalau jerge qayta jatqyzyp edi, mynq etpedi. Kýshigin iyiskep biraz túrdy. Múnyng da iyt-ómir kesheri, qansha myqty bolsa da, aqyr sony qoqys aralap qanghyp keteri elestep ketti me, kenet kýshigin jelkesinen aldy da, quystan shyqty. Tau jaqty betke alyp, jýrip berdi. Ara-túra artynda qalyp bara jatqan alpauyt qalagha kóz tastaydy. Týn boldy. Kóligi de, iyti men mysyghy da kýni-týni úiyqtamaytyn qalanyng ishinde birdenesi qalyp ketkendey shamdargha úzaq qarady. Ekinshi kýni qala da kózden ghayyp boldy. Alyp qala týtin ekeni, túman ekeni belgisiz әldenege oranyp qalyp ketti.

Qúzar shynnyng basyna shyqqanda tang qylang bergen eken. Tanghy salqyn auany qyzyqtap, kýshigin jalap biraz jatty.

Kenet, kýshigin auzyna tistegen boyy qúz basynan týbi kórinbeytin shúnqyrgha qarghyp ketti.

Banu Dәuletbaeva

Facebook-tegi paraqshasynan