Eki esalan

Ol týnimen «Naqúrystyq ómirin» oqyp shyqty. Avtordyng jan dýniyesine ýnildi. Janbyrdan song auanyn  balghyndyghyn býkil tamyrymen sezine otyryp, tәtti  qiyalgha berildi. Kenet, shulaghan essiz qyzdardyng ashy kýlkisine jiyirkene qarady. «Olar aitqan jaytta qanday kýluge túrarlyq mәn bar eken» dep oy alabyna sýngidi. Kýnde teriskey jaqtan keshki  8-9 shamasynda soghatyn samal jelding lebin ansady. Ózindey delsal kýy keshetin jandardyng myna ómirden ótkendigine qapalandy.

Jalbarynu

Ápkesi kireberis bólmede, ózi jatyn bólmede. Maghynalary auysyp ketken, ruhy tylsym kýshke toly jazushynyng bir top shygharmalaryn aqtaryp otyrghan. Telefon dauysy shyqqan sayyn «ne boldy, әiteuir adam aman ba?» degen súranyspen betin oghan qaratpasa da, jýrek kózimen apasyna qaraydy. «Ishinen aldaghy quanyshymyzdy búza kórme, biz osy sәtti úzaq kýttik, balalaryn jastay qalay jetim qaldyrasyn?» degen sarynmen tilin kәlimagha keltirdi. «Eger shynymen de myna dýniyege sening әmiring jýretin bolsa, maghan bir qúdiretti kórsetshi» dep jaratqangha jalbaryndy. Týn jarymynda sansyz súraqtar men boyyn biylegen belgisiz qorqynyshtan jenilip úiqynyng toryna týsti. Endi tang atqansha sol tordan shyghu-shyúpasy neghaybyl.

Kesh pen tan

Songhy 10 jylda búl ýshin tang men keshting orny almasyp ketken. Basqalargha qalypty jayt sanalatyn kýndizgi tirlik úiyqtaugha beriletindey. Ómir búl jigitting sanasyna keshten bastalyp, tansәriden ayaqtalatyn. Tanalakeuimde joq bolyp ketetin aspandaghy jaryq júldyzdarmen birge bәri joghalatynday. Aynalany basqan qaranghylyq  múnyng delsal kýiin bәrinen jasyratyn. «Qapasta mening bet-jýzimdi eshkim kóre almaydy, múnday sәtte menen baqytty, menen erkin azat jan joq» dep masattanatyn.

Qúpiya kóz

Áldekimmen oida joqta kezige qalsa, qos janaryn qarsy qadamaugha tyrysady. «Qarasam kóz arqyly onyng múnyn ózime júqtyryp alarmyn, sóitip, onsyzda qúsaly jýregimning parsa-parsasy shyghar. Odan da osy kýnime shýkirshilik eteyin» deuge shamashy әreng jetetin. Bayqamay eki janar toghyssa bir alapattyng bolaryn bayqaytyn. Toghysu – jalyn otyna kýidiretinin sezetin.

Ot

Oshaq astynan shyqqan kýldi tóguge qora syrtyna shyqty. Birer qadam attaghan song ayaq su aghatyn aryqtyng saghasyna tayady. Álgi jerde ózinen basqa bireuding baryn sezdi. Jaymen qimyldap, moynyn algha sozdy. Qarasa su jylany búghan atyla qarap túr. Qolyndaghy shelegin tastay qasha jóneldi. Qorshau men aryqtyng arasy sol sәtte otqa oranghan nu dalanyng bitip bolmaytyn jolyn elestetti.

Delsal

Qarbalas pen arpalysqa týsken songhy 40 kýn ishinde esi basqa jaqqa auyp ketkendey. Kelgen-ketken adamdardyng týsin ajyratudan qaldy. Shidam denesine әldekimning basyn ornatyp, onyng auzyn bәzbireuler kýnshyghysqa qaratyp ketkendey... Keshkisin baqsha ishinde seruendep jýrip, oisyz jasalghan iske tap boldy. Bassyz adamdardyng bassyzdyghyna tang qaldy. Keybir adamdar qarapayymdylyq pen jabayylyqty shatastyryp alyp jatady. «Adamgershilik tanytqan osy eken» dep tym dandaysyp ketuge de bolmaydy ghoy. Ári ketse, ol adamnyng nadandyghyn kórsetedi emes pe?

Bipatriyd

Búl auyldyn  jiyeginde eki elding shekarasy ornalasqan 24 saghat boyy әskery adamdar men arnayy jattyqqan itterding dýbirinen auyl tegis qaymyghatyn. «Elen-alanda bir súmdyq bolmasa jarar edi» deumen saq otyratyn. Auyl syrtynda naq shekarashylar túratyn postyda eki qayyng jayqalatyn. Biri – beri, biri – ary ornalasqan. Qos qayyndy aimaqtaghy jergilikti túrghyndar  «bipatriyd»  deytin.

Talant pen taytalas

Kýnning batqan qyzyl shoghyna tesile qarap otyrghan onyng oiyn inisi búzdy.

– Agha, egerde talant pen taytalas ringkte kezdese qalsa qaysysy jenedi?

– Áriyne, adaptasiyagha beyimi jenedi de. Januarlar әleminde de solay emes pe?

– Jo-joq, ol hayuandar arasyndaghy bәsekelestik. Men adamdar arasyndaghy әreket jayly aityp otyrmyn.

Aghasy, yza men kýiikke toly kózderin tura inisine baghyttap auyr kýrsindi de:

– Qazir bәri birigip ketken. Adamdar arasynda da jyrtqyshtar bar ekenin úmyt pa. Búl – tabighy zandylyq. Uaqyt óte kele ózinning de qalay jyrtqyshqa ainalyp ketkenindi bayqamay qalasyn, – dedi de jýrip kete bardy.

Tazalaushy

– Qyzym, mektep bitirgen song pedagog bolasyn. Balalarmen júmys isteysin. Ústazdyq – úly qyzmet.

– Tuu, qoysh. Mening múghalim bolghym kelmeydi.

– Nege?

–  Jay, mening kóshe tazalap, qoqys tazalap jýrgim kelmeydi. Jylda kóktem men kýz mezgilinde olar kóshe kezip ketedi ghoy.

Shapaghat SERDÁLIQYZY

Abai.kz