Azan shaqyryp qoyghan әp-әdemi aty-jónimizdi - ov, - ova, - ev, - eva, - ich, - in syndy oryssha jalghaularmen búrmalaghanymyz kenes ýkimeti biylik qúrghan jetpis jyl boyy qazaqtyng qyr sonynan qalmaghanymen qoymay әli kýnge deyin keneshe jabysyp jýrgeni ókinishti-aq. Biraq songhy on ýsh jyldan beri osy bir kelensiz qúbylystan bir jolata qútyla almauymyzgha ózimizden basqa eshkimdi kinalaudyng qajeti joq. Sebebi memleket basshysynyng 1996 jylghy sәuir aiynyng 2-indegi "Últy qazaq azamattarynyng tegi men әkesining atyn jazugha baylanysty mәselelerdi sheshu tәrtibi turaly" Jarlyghy (№2923) ruhymyzgha jat affiksterdi alyp tastap, "úly" nemese "qyzy" sózderin keninen qoldanuymyzgha mýmkindik berdi. Búryn Ivanovty orys últynyng ókili ekendigin aitpay-aq tanysaq, gruzinder Maharashvily retinde erekshelenetin. Shyqqan tegin últtyq ýrdiske say rәsimdeytin әlem júrtshylyghynyng qataryna qazaq halqynyng da qosyluyna jaldyq sipattaghy bayqonyrlyq bauyrlarymyz airyqsha quanghan bolatyn.        Ókinishke oray oblystyq әdilet departamentine qarasty jergilikti sala mamandary arqyly jeke basyn kuәlandyratyn qújattary men perzentterining tuu turaly kuәlikterin ana tilimizde toltyrtqan qazaqstandyqtar pәterde túratyndardyng esebine tirkeler sәtte kezdeysoq kedergilerge kezigude.

Azan shaqyryp qoyghan әp-әdemi aty-jónimizdi - ov, - ova, - ev, - eva, - ich, - in syndy oryssha jalghaularmen búrmalaghanymyz kenes ýkimeti biylik qúrghan jetpis jyl boyy qazaqtyng qyr sonynan qalmaghanymen qoymay әli kýnge deyin keneshe jabysyp jýrgeni ókinishti-aq. Biraq songhy on ýsh jyldan beri osy bir kelensiz qúbylystan bir jolata qútyla almauymyzgha ózimizden basqa eshkimdi kinalaudyng qajeti joq. Sebebi memleket basshysynyng 1996 jylghy sәuir aiynyng 2-indegi "Últy qazaq azamattarynyng tegi men әkesining atyn jazugha baylanysty mәselelerdi sheshu tәrtibi turaly" Jarlyghy (№2923) ruhymyzgha jat affiksterdi alyp tastap, "úly" nemese "qyzy" sózderin keninen qoldanuymyzgha mýmkindik berdi. Búryn Ivanovty orys últynyng ókili ekendigin aitpay-aq tanysaq, gruzinder Maharashvily retinde erekshelenetin. Shyqqan tegin últtyq ýrdiske say rәsimdeytin әlem júrtshylyghynyng qataryna qazaq halqynyng da qosyluyna jaldyq sipattaghy bayqonyrlyq bauyrlarymyz airyqsha quanghan bolatyn.        Ókinishke oray oblystyq әdilet departamentine qarasty jergilikti sala mamandary arqyly jeke basyn kuәlandyratyn qújattary men perzentterining tuu turaly kuәlikterin ana tilimizde toltyrtqan qazaqstandyqtar pәterde túratyndardyng esebine tirkeler sәtte kezdeysoq kedergilerge kezigude. Atap aitqanda notarius arqyly qújattyng týpnúsqasynda jazylghan barlyq qazaqsha sózderdi (tegi, aty, әkesining aty, tughan jeri, últy, kuәlik bergen mekeme) týgeldey derlik tәrjimalatugha tiyistisin. Sebebin súraghandargha jauap dayyn. Ýy basqarmasy men qújattardy rәsimdeytin qúzyrly organdardyng bәri derlik reseylik. Al kórshimizding konstitusiyalyq zandary boyynsha  resmy is-qaghazdar tek ghana memlekettik tilde oryssha toltyrylady. Demek olardyng últtyq alifaviytimizdegi ә, i, ý, ú qaripterin qoldanbaytyndyghy týsinikti. Týitkilding týp-tórkini de osyghan tirelip túr. Sondyqtan qalay da qazaqsha nyspyndy uaqytsha ózgertuge mindettisin. Búl talaptary oryndalmasa, federasiyalyq migarsiya qyzmetining Moskva oblysyna qarasty basqarmasy qúzyryndaghy Bayqonyr qalalyq filialy meken-jayyng jónindegi anyqtama bermeydi. Bir japyraq qaghazyng bolmasa, qorshauly qalagha kirip-shyghugha qajet propuskini aluyng mýmkin emes. Ol rúqsat qújatsyz kórshi biylik milisiyasy kýni-týni kýzetetin ýsh jaqty tekseru beketterinen ary-beri ótuding ózi mún. Qiytúrqy kelensizdikterdi kórgen qandastarymyzdyng kóbi qiyndyqtardan qashyp qazirgi kezde qújattaryndaghy qatelerin týzetuge tәuekel etpek týgili úl-qyzdarynyng kuәlikterin ana tilinde jazdyrtugha qúlqy joq. Taytalasqandardyng tózimderi de tausylghan synayly.
Ýkimet biylghy jyldyng basynan búghan deyin berilgen pasport pen jeke kuәlikter qoldanu merzimining ayaqtaluyna baylanysty auystyrylghan jaghdayda biometriyalyq belgisi bar jana ýlgidegi qújattardyng úsynylatyndyghyn mәlimdegeni ayan. Zaman talabyna say jasalghan janalyqty estigen otandastarymyz taghy qanday kedergilerge kezigerin bilmey bastaryn qatyruda. Kerisinshe eki el azamattarynyng qújattaryn rәsimdeu arqyly qyruar payda tauyp otyrghan jeke iyeliktegi notarialdyq kensening qyzmetkerleri aldaghy uaqytta kelushiler qatarynyng kóbeytindiginen ýmitti. Óitkeni olar qazaqsha qújatty orysshagha audarma jasatqan әrbir azamattan myng tengege juyq aqsha alugha әbden әdettengen. Bayqonyr qalasynda qazaqsha tólqújatty tirketuding tәlkegi túrghyndardy osynday tosyn tyghyryqqa tirep otyr.
Tәuelsiz elimizding memlekettik tilding mәrtebesin bekitken jәne neke men obasylyq qarym qatynastardy retteytin últtyq zannamalary men basqa da qúqyqtyq aktilerding búrmalanuyna soqtyrghan jergilikti jaysyz jәiterge tosqauyl qoyatyn aila-amal qaysy?

Bayqonyr qalasy.