Býtin Týrkining qazirgi «Ruhany kósemine ainalghan» desek artyq bolmaytyn, ghajayyp adam dýnie saldy!  Kónilge demeu bolatyny, ol kisi ashyq jol kórsetip ketti. Óshpes enbekteri qaldy artynda! Mine, sol enbekteri baghyt berushi baghdarshamday jarqyray bermek! Áriyne, Týrki әlemi danyshpandargha kende bolghan joq, alayda, onday alyp túlghalardyng әrbir kezenderge sәikes, ózindik tarihy orny da bolghany anyq! Murad Adjy (1944-2018) aghamyz da sonday jannyng biri ghana emes, biregeyi!

Ol kisini bir ghana «Qúmyq» halqyna tәn deuge mýlde bolmaydy, ol kisini qazirgi bar «Týrkining Ústazy» deuimiz kerek! Ol kisi soghan layyqty da!

Shovinizm, rasizmdik elementteri basym evrosentrizmge ashyq qarsy shyghyp, Evropa-Aziya, tipti Afrika qúrlyqtarynda týrkilerding óshpes orny bar ekenin, salghan izderi sayrap jatqanyn kórsete bildi. Bar sanaly ghúmyryn sol baghytqa arnady. Mine, sondyqtan, osy kisini týrki dýniyesining jarq ete qalghan jarqyn beynesi retinde baghalaymyz. Ol kisining ómir joly, enbekteri bizder, qazaqtar ýshin Úly Shoqannyn, Abay, Shәkәrim, Álihan, Mústafanyng jәne t.b. kóptegen asyl-ayaulylarymyzdyng isin jalghastyrushy bolyp qala beredi!

...Búl esteligimde sonday әlemdik túlghanyng qarapayymdylyghy turaly birer mysal keltirmekshimin. Úyalmay sol kisige internet arqyly birer ret hat jazghanym bar edi, tang qalghanym jauaptar aldym! Birde, ol kisiden «...Halyq anyzdaryna kózqarasy turaly súraghanymda, «A..., sening tughan halqynnyng tarihyn zertteuindi, ataqty túlghalar turaly mәlimetter jinaqtaghanyndy óte qúptarlyqpen maqúldaymyn. Al halyqtyng auyz-eki әngimelerine kelsek, onda keybir ghylymy kitaptarda joq maghlúmattar kezdesui әbden mýmkin. Sondyqtan, birinshi kezekte halyq sózine әrqashanda qúlaq asuymyz qajet. Murad Adjiy»» dese, endi birde, «Bizding qazaq tarihy turaly súraghanymda: «Sender qazaqtar taghdyrdyng talauymen qiyndyqty óte kóp kórdinder! Ózderinning atalaryndy, iygi-jaqsylaryndy, handaryndy aita almay, solardy otarlyqqa týsirgen basqynshylardy dәripteuge mәjbýr boldyndar! Áytkenmen, qazaq halqy týrkilerding ishindegi erekshe halyq! Senderding kez kelgeninning jeti atasyn biletindikterin, olardyng jatqan jerin asa qúrmetteytindiktering basqalargha ýlgi bolarlyq keremet! Qazaq jeri - bar Týrkining altyn dingegi! Murad Adjiy»»,- degen edi, jaryqtyq!

Búl mysaldardy keltire otyryp, sonday ýlken túlghanyng qarapayym ghana qazaq balasyna altyn uaqytyn bólip, jauap jazghany, tek Úlylardyng ghana qolynan keler is degim keledi.

Sekseninshi jyldary Oljas aghamyzdy qazaq jastary pir tútatynbyz! Kezdesui bolady degendi estisek, qalayda barugha tyrysatyn edik! Tipti, bir kezdesuden jayyraq shyghyp, avtobus toqtap qalghan sebepti, jataqhanagha jayau kelgenimiz, esik jabyq bolyp, dostardyng terezesinen kirgenimiz esimde qalypty! Aghagha san aluan súraqtar berilip edi, bәri esimde.

1983 jyly Ázirbayjannyng jas aspiranttary «Aziyany» tauyp bersender, qansha aqsha bolsyn tóleymiz degen edi. Ókinishke oray, sonday ataqty týrkishi aghamyz turaly keyingi kezde neshe týrli sózder shyghyp ketti. Óz basym oilaymyn da, aghamyz «әldebir sayasatqa, bizneske aralaspay-aq qoyghany dúrys edi-au! Sol qalpy simvol retinde qala bergeni dúrys edi-au dep...».

Kim bilsin, barlyghyn da baghalaytyn, aq-qarasyn anyqtaytyn uaqyt qoy, Oljas aghamyz turaly alyp-qashpa sózderding de anyqtalar kezi tuar! Qaytkenmen de, ol kisining de eren enbekteri el esinde!

Al qazirgi sóz etip otyrghan Murad Adjy aghamyz turasyna kelsek, búl kisining artynda, «kózi júmylghansha týrki əlemine adal qalpy ketti» degen sóz qalghany shyndyq...

Azken Altay Jetysuskiy

Abai.kz