«Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» degen bar edi, endi ony «Ábilәzovting kók shary» desip jýr júrt. «Kók shar» jayly, dәlirek aitsaq, «kók shar ústaghan» kóp júrtty dedektep  jýrip kók jolaqty kólikke toghytqan poliyseyler jayly, búiryqty búljytpay oryndaugha әbden beyimdelgen olardyng basshylary jayly jazbasqa bolmady.

Ótkende Múhtar Ábilәzov degen eks-bankir «You Tube» jelisinde beyne jazba jazyp, óz jaqtastaryna joldau joldapty. Sóitip, «Qazaqstannyng keshegi әm qazirgi biyligine narazylyq retinde – "Nauryzda alangha kók shar ústap shyghyndar" dep búiryq beripti ol.  Ol búiryqty Ábilәzovting әlәulayymynsyz boyyna  as batpaytyn adal jaqtastarynyng birli-jarymy ghana estip kórmese, bylayghy júrt bilmegen de, estimegen de edi. Rasynda solay boldy. Ábilәzovting әlgi aksiyasyna tegin jarnama jasap, qolamtasyn qozdyryp bergen basqa-basqa emes – Astanadaghy sholaqbelsendilerding naq ózi boldy.

Qalay deysiz ghoy... Ábilәzov әleumettik jelining ar jaghynda otyryp әlgindey úsynys aitty. IYә, ashyq ýgit jasady. Múhtar Ábilәzovting «You Tube» jelisindegi paraqshasynda búl beyne jazba 20 nauryz kýni jariya bolypty. Kýni býginge deyin ol ýndeuin 143 230 adam kóripti. Tipti senseniz, osydan bes kýn búryn búl beyne jazbany 488 adam ghana kórgen eken.

Áleumettik jelide júrtqa ýndeu joldap, aqyly aghyp otyratyn әkki qudyng әlgi aitqanyn әuelde 500 adam ghana kórgen degenge senuge әbden bolady. Sebebi qazaqtildi auditoriyanyng basym bóligi Ábilәzovti pir tútpaydy. Ol – qazaq tildi orta ýshin biylikke shyn opponent bolatyn adam emes. Al qazir qogham qazaqylanghanyn eskersek, kelismek tilde kemengersip otyratyn, qazaq tilin bilmeytin, bilse de sóilemeytin Ábilәzov – eshkim emes edi.

Mine, sol «eshkimnin» eshkim bilmeytin, byqsyp jatqan aksiyasynyng týtinin ýrlep, qolamtasyn qozdyrghan Qalmúhambet Qasymovtyng qyzmetkerleri boldy. Qazaqstannyng Ishki ister qyzmetkerleri alangha alansyz shyqqan elding qolynan kók shar kórse boldy kólikke sýirep, betaldy tergep-tekserip, it әuirege saldy. Bala-shaghanyng qolyndaghy kók shargha bola ekinin-birin retti-retsiz tizimge alyp, alandaghy aghayyndy әbigerge etti. Tipti, kók shary barlardy shetinen ústaymyn dep aq-ter kók ter bolghandardyng ózderi búl әreketterin týsindire almay jatty.

Sodan keyin-aq, Ábilәzovting әlgi ýndeui әlemjelining basty trendine ainalyp shygha keldi. Ras, әuel basta «әbilәzovshyl» birli-jarym adam bazarlarda kók shar satyp, taratqany ras. Biraq, qarapayym júrt bayraq týstes kók shardy Ábilәzovti qoldaghannan emes, Nauryzdyng sәni retinde, Memlekettik tu týstes bolghandyqtan ústap jýrgeni anyq emes pe?

Bas al dese shash alatyn sholaqbelsendiler sonsha neden shoshyndy? Ábilәzov shynymen biylik ýshin qauipti adam ba? Áy, qaydam... Tek, onyng biylghy Nauryzdy sayasilandyryp jibergeni ókinishti. Ábilәzov deytin әngýdik sol joly «22-nauryzda myndaghan jaqtasym kóshege shyghady» dedi. Qansha adam alanghy shyqty? Qansha adam Ábilәzovti qoldady?

Qazaq qoghamy sayasy sauatty. Árnening shegin biledi. Kimnin-kim ekenin de ekshelep otyr. Ókinishtisi: biylik múny bilmeydi. Bilgisi de kelmeydi. Bilse óstir me edi?.. Memleket ýshin basty qauip – shar ústaghan baladan emes, qaru asynyp qaqpa aldynda túrghan terroristen, balaqsyz vahabisten, saqaldy sәlәptan, jat tilde sóileytin jamaubet jansyzdan, tilinen bezgen tilsizden, teginen jerigen teksizden.

Kók shar. «Kók týsti shardan resmy organnyng ýrkui aqymaqtyq qana emes, sharasyzdyqtyng kórinisi. Sonday-aq, búl eldi tyndau, onymen sanasudyng ornyna jappay tyiym salu men qaralau sayasatynyng shegine jetkeni», - depti sayasattanushy Rasul Júmaly. Alyp-qosarymyz joq. Búl – absurd.

Mendegi jalqy súraq mynau – keshegi KSRO-nyng sanghyryghy qyzylkóz kommunister men «putinshil», reseyshilder KSRO-nyng qyzyl jalauyn, býgingi Reseyding qyzyl-ala jalauyn jelbiretip, georgiy lentasyn taghyp shyqsa, «qoy» deytin qazaq biyligi tabyla ma?

Kók shar aksiyasynan keyin dәndep qalghan Ábilәzov endi 9 mamyrgha qaray: «Mening myndaghan jaqtasym alangha georgiy lentasyn taghyp shyghady» dep aqpar taratar, bәlkim... Qysqasy balanyng qolyndaghy sharmen alysqan biyliktegi sholaqbelsendining búl әreketi baryp túrghan beysharalyq bolyp shyqty.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz