Tik qúlaghan qúzardyng jelkesine enteley kelgen ekeu attaryn tejep, tómenge moyyndary ýzile ýnildi de taghy tebindi. Qarauytqan terendikten ýrke, ýdireyisken jylqylar: tanaularyn pyr-pyr pysqyrynyp, keri sheginshektedi. Qúlamany kerte, qighashtay qúldilaghan soqpaq - tereng shatqa sinip, qasqaya kerilgen jaqpar tasty qarsy betke órmelegen ýzik-ýzik jobasy, әr-әr tústan suyrtpaqtala qylang berip qalady. Qúzdyng teriskeyi ósimdikti kelip, tabanynda qystan qalghan sar kidir qar - bozamytqan aralsymaq bop әli jatyr...

-        Jaryqtyqtar! – dedi kózine dýrbi tosqan mosqaldau kisi tamsanyp. Sosyn kýnshuaqqa malynyp, aspanmen astasa alshighan shatqaldyng kýngey bet, tastauyt qabyrghaly tórin núsqady:

-        Ana tekening túrghan túrysyn-ay?! Erkek! Eshki-laqtary alansyz jayylyp jýr. Birazy, bórkózding týbinde jusap jatyr...

-        Jezde, men de kóreyinshi. – dep Dәuren dýrbini alyp, Bijaqyp menzegen tústy ary-beri tintip, eshtene tappady. Biraq, ózining orasholaqtyghyn bildirgisi kelmey, jorta sóiledi.

-        Ras, ghajap eken!..

Búnyng tu syrtynan sol túsqa kezenip túrghan Bijaqyp: - Dýrbini kótersey, sayda neng bar? Eshki bolyp kózine kóringen qoytastar ghoy... – dep jas dosyn týzedi. Dýrbini qansha qualasa da dәnene kóre almay, shynyn aitty.

-        Tasynyz da bórkóziniz de bәri maghan tau eshki siyaqty!..

-        Jә... Sen myna dóng tasqa shyq ta osy qyltanyng auzyn andyp jat.

Men, Qúttyayaq ekeumiz oraghytyp baryp, eshkilerdi osylay quyp týsiremiz. Kә, Qúttyayaq! – dep Bijaqyp iytin ertip, qúzdyng erneuin jaghalay tependep, shoqyta jóneldi.

Dәuren ong jaq iyqtan tónip túrghan kók ala mýk basqan ýidey tasty  ainalyp, jaydaq artynan shýidesine kóterildi. Búl rasynda, Bijaqyp kórsetken joldyng auzyn andugha óte qolayly tosqauyl eken. TOZ-9 shaghyn kalibrli myltyghyn solay kezep, jónkilgen andy ol bytyrlatyp oisha ata bastady. Sosyn shylbyrynan ústap sonynan jetektep jýrgen jylqysyn auyzdyqtan ajyratyp, túsap, ottaugha jiberdi. Ol biyl kóktemde zootehnikting ýsh jyldyq oquyn bitirip, joldamamen kelgen jas maman edi. Újymshar basshysy: «Qoy salasyna esepshilikke barasyn, Sondaghy jatahanada jatasyn, kiyiming taza, qarnyng toq bolady. Qysqasy, jaqsy júmys jasap, tәjiriybe jinaqta. Qoyshylardyng әdemi qyzdary da bar... Búiyrtsa, kýieu bala bop ta qalarsyn!» dep arqasynan qaghyp әzildegen-di.

«...Mau Jedónnyng dana sózdik kitapshasyn jýrek túsynan tastamaymyz. Kósemning asyl pikirlerin dauystap, ong qolymyzdy aspangha silkip Tәnirding ózine ses kórsetemiz. «Qyzyl saqshylar» býtkil halyqtyng birligin baqylaydy. Eger Úly Tóraghanyng kitapshasy qoynynnan tabylmasa, kýning qaran! Osylay kýndegi ghadetpen: «Ótpes pyshaq, nan kespes» degen siyaqty tapqyr oidyng birin dauystap dәrethanagha ketip bara jatyp, qyzyl kirpishting jarty synyghyn kýzetke bayqatpay qoltyghyma sýngitip aldym. Dәretimdi bitirip bolghan son, syrtta alansyz meni tosyp túrghan qytay-kýzetti qaq shekeden bir úrdym da dala qaydasyng dep zauladym. Artymnan úlar-shu bolyp qughyn ilesti. Jolyma kese kóldeneng týsken endigi bes-alty metr tereng ordy búiym kórmey bir-aq qarghyp óttim. Sodan shu qaramdy kórsetpey, ýsh aidyng dýzinde Takla-Makandy taptap ótip, sәbet shekarasyna jettim. Búnyng aldynda bir búzyp, ol joly «sәbetter» qytaygha qayta tapsyryp, bes jylgha sottalgham. Eki jylyn ótep, atajúrtqa taghy qashtym. Artymda bala-shagham, qatynym qaldy. Olardy da uaqyty kelgende aldyrarmyn dep ýmittenip jýrgende ókimet aralary mýldem suysyp ketti. Sodan beri on jyl ótipti. Ol tuystarym týsimnen ketpeydi. Týbi bir jolghyramyz. Qúdayym jalghyzsyratpady.  Kýnsúlu әpkennen  ýsh balam bar. Solay, batyr... «Súray-súray qoynyndaghy qatynyng qaryn bóle bop shyghady» demekshi ózing endi baldyz boldyng maghan!» degen-di Bijaqyp Dәurenmen alghash tanysqandarynda. Búl onyng qysqasha ghana aitqan әngimesi edi. Óitpese, osy hikayasyn ol úzaq týn jyrlaugha dayyn. Arasyna oidan qosyp, tyndarmanyn tyrp etkizbeytin әngimeshil. Rasynda qazaq júrty qargha tamyrly ghoy. Jabysyp qalghan qan tuystyghy bolmasa da el súrasyp, emirenisip jatqany. Osy ónirge sheshendik jәne aqyndyq qasiyetimen tәnti bolghan Shýie shal degen Dәurenning arghy atasynyng qyzy Mәdina – kezinde arghybetke aughan qalyng Qarakereyding Toqpaq júrtyna ana bolghan kórinedi. Dәurenning Naymannan taraytyn Shýie degen elden ekenin bilgeli Toqpaq qyzy – Bijaqyptyng әieli Kýnsúlu ish tartyp, bauyr sanaghan-dy. Kýnsúlugha sol Mәdina anasynyng tektiligi daryghan synayly – kýieui Bijaqyptyng әrekidik erneuden asyp, lepirip ketetin minez-qúlqyn әdiptep, elge jymyn bildirmey otyratynyna qaraghanda...

Tang elen-alanda  búlar atqa qonghan. Neshe qyrdy asyp, osy – ang alansyz manatyn tereng anghargha kýn tóbege endi kóteriler sәtte jetken-di. Arqadan qyzdyrghan shuaqtan Dәuren maujyrap, kózi kirtie bastady. Kenet etekte ottap jýrgen jylqy sekemdene osqyryndy. Endi bolmasa tәtti múnar iykemine ynghay tanytqan Dәurendi selk etkizdi. Ózi jantayghan tastyng asty jaghynan tosyn saldyr estildi. Aldyndaghysyn japyryp, tabanyndaghysyn sóge shashyratyp, bir joyqyn nәrse órlep keledi. Dәuren tastyng qalqasyndaghy qyltanyng auzyna tónip, myltyghyn kezedi. Jaly kýdireygen, sýiir túmsyghy alpamsa keudesimen tútasqan bir orasan súmdyq odyrang etip atyp shyqty. Qos úrtynan aiqysh-úiqysh sap-sary tisteri aqsiyp, onysyn janyghanday qayshylaydy. Jylt-jylt oinaqshyghan sýikimsizdeu týime kózderin tóbeden myltyghyn kezey ýnireygen Dәurenge jauygha audaryp, ishine bir nәrse týigendey qors etti de sileyip túryp qaldy. Osy sәtti Dәuren qalt jibermedi deuge de bolmaydy. Tek bar oilap ýlgergeni: qarauyldan tayyp ketse, jabayy qaban tasty ainala  sala – jaypaq jaghymen Dәurenning tura ýstinen týsip, ózin de arqandauly atyn da jayratyp salary haq ekenin angharghany. Myltyq shyq ete týsti. Qaban atylyp baryp, etbettey jyghyldy. Qúmalaqtay qorghasyn belin ýzip ketken sekildi: artqy ayaqtary salbyrap, tireuge jaramay saldanyp, aldynghy qos ayaghymen jer tarpyp, janúshyra ilgeri úmsyndy. Qara-súr donyz tarpyna-tarpyna әlginde ózi sumang etip shyqqan qyltanyng auzyna syrghanay baryp, tórt ayaghy kókten kele audaryla,  qúz tabanyna saldyr-kýldir kete bardy...

Bir ajaldan aman qalghanyna quanghan Dәuren atyp túryp, qaban ketken qúrdymgha enkeygende – besebay sholaq tabandy etigi dar etip tayyp, qúiryqqa otyrdy da yldiy-tómen syrghanay jóneldi. Kók tastyng tayqy mandayyn  jaryp shyqqan taldauyt bútalardy japyra yzghyp barady. Bauy qaryna ilingen myltyghy jol bastaghanday saldyr-súldyr aldyna týsip alghan. Endi bolmasa qoltyghynan qos qanat shyghyp, temiretkidey agharghan tabandaghy aq tósenishke qalyqtay baryp qonar ma edi... «O Allam, saqtay gór!» dep jalbarynyp ýlgirdi. Esin jighanda bayqaghany: bútynyng arasyna keptelgen tobylghynyng bir uys sabaghyn tars qyp ústap, erding qasyna jabysqanday siresip otyr eken. Ókshesin tirep keri sheginbek bolyp edi, iliner kertik tabylmay taya berdi.  Sәl qozghalsa tobylghy týbiri byrt-byrt ýzilip jatqan sekildenedi. Ong qolyna myltyghyn alyp: «Bissimillә, bissimillә!» dep soghan tirene keri sheginshektedi. Sóite-sóite ókshesi de kedir-búdyrdan kýsh alyp, sol qolymen jogharlau ósken týbirshekterdi qoljalghau etip, ysyryla-ysyryla әlgindegi alansyz jatqan jaydaghyna jetti. Túla-boyyn qara ter basyp, qalsh-qalsh soqqan denesi ózine baghynar emes. Tysyrdy estip artyna búryldy. Qos qúlaghyn qayshylaghan tapal qúla – ayaghymen jer tarpyp, búghan alanday qarap túr eken...

Balamysyng degen sol ghoy. Álgindegi kelmeske úshyp ketken andy baryp kórsem degen bir tansyq sezim Dәurendi qoymay baurap, aqyry beti-qoly men kiyimin dar-dúr tilimdetip, tómenge jetektedi. Qaraqat, ýshqat, dolana syndy bútaly ósimdikter men qatar qymyzdyq, raughash, tanquraymen aralasa ósken ózge de boyshang shópter attyly kisini býrkeydi. Sonyng bәrin búzyp-jaryp shóbi tyqyr, ashyq alanqaygha týsti. Baghyty dúrys eken. Jaydaq tastyng ýstinde tenkiyip jatqan qara-súr qúbyjyqty kórdi. Ony ólgen shyghar dep qauiptenbey qasyna tayay bergende, anau qors ertip basyn kóterdi. Qyp-qyzyl bop qantalaghan kózderi ot shashyp,  Dәurenge shapshydy. Kókiregi su qaynaghanday búrq-búrq tasyp,  túnshygha qaqalghanda auzynan alqyzyl qan atqylaydy. Dәurenge jan kerek eken! Orghyp keri sekirdi. Sonou biyikten jer-kókting bәrine soghylyp, qúldyray qúlaghanda – әli jany shyqpay aman jatqan, netken dýldýl edi dep ol qayran qaldy. Búnyng qimylyn qalt jibermey andyp, sәl qozghalsa –  aldynghy sau ayaqtaryna asylyp, óshige úmtylady. Eger «O Alla, saqtay gór!» dep jalbarynyp ýlgermese mana – Dәurenning ózi de osy qabannyng kebin kiyer me edi... Jany jalma-jan shyghyp ketpey, mýmkin búnyng da beli ketip, túrugha dәrmeni jetpey, әnsheyin jandalbaspen ghana úmsynar ma... Shalajansar jabayy anmen taghdyrlas bolyp, ajal tosyp jatar ma edi, eki jaqta ynyrsyp, esh amalsyz...

Dәuren qimyldamasa, qaban da kókiregi ghana syr-syr etip, tynshy qalady. Túrqyna say emes, kishik kózderin әlsin-әlsin ashyp-júmyp, adam jany ashityn  dәrmensiz hәlde jatyr. Eger andyghan jauy qybyr etse, basyn lezde kóterip alyp, qaharlana atylmaqshy. Keudesinde jany túrghanda ólispey-berispeytindigin anyq anghartady. Sosyn qayta sabyrlanyp, sústy keypine bir jalbarynysh ornaghanday bolady. Mynaday qayrat pen qahar iyesining osynday mýshkil hәlge týsui tiyis emes-tin. Tipti, qiyspaydy. Sol ýshin Dәuren ózin aiypty sanap, mýmkin bolsa, uaqytty keri ainaldyryp, tabighatty ózining qalypty jýrisine qayta keltirse dep jan-tәnimen qalady. Istegen isi opyq tudyryp, keudesin ókinish otsha qarydy. Osydan bir saghat búryn mýldem ózge dýnie edi ghoy...

Jalghyz shyrsha týbinde, arqalary ala jolaqty torapaylary manynda zu-zu jýgirip oinaghan megejinder  jerdi tanaularymen qoparyp, tamyr kemirip jatqan edi. Osy ýiirding jotasy kýjireygen dýr qabany anaday alysta saqshylyqta jeke dara túr. Ýstidegi qyzyl jaqparda jayylyp jýrgen eshkilerin qoryghan tauteke de biyik tastyng úsharynda qos mýiizi qayqayyp, kerbez qasqiyady.  Ol kenet qarghyp kelesi úshtyqqa sekirdi de eshkilerin ilestirip, kózden ghayyp boldy. Sauysqandar shyqylyqtap, qauipting aldyna týse  bir úshyp, bir qonyp, jabayy shoshqalargha tayady. Toraylaryn ilestirip, analyqtar bir qaltarysqa oiysty da atalyq qarauylgha ózi әdeyi ilinip, er sonymnan degendey jalghyz tartty. Arakidik kidirip, artynan tyn-tyndap alyp taghy úzaydy. Búnyng sonynan eshkiler de týsken synayly. Annan ózgening túyaghy tiymegen, bóten iyis sinbegen taghy tanap – tek ózderiniki ghana edi. Eger jabayy qabanda oy bolsa: qarsy bettegi jazyqqa aparar qylta auzynda búny qater tosar dep boljay alar ma edi; ómirinde qolyna alghash ret qaru ústaghan, kýnәharlyqtan ada, adamnyng uyzday jas jigitinen ajal tabam deu ýsh úiyqtasa týsine kirer me edi...

Dәuren, әbden qansyrap, boyynan quaty kete bastaghan angha qalay ayaushylyq tanytaryn bilmedi. Ishinen bireu búny kinәlap: «Beykýnә andy beker attyn!» dese, ekinshi bir ózine tuystau dauys: «Oghyng mýlt ketip nemese qúr jaralasang – ajalyng osydan edi! Kórer jaryghyng bar eken!» dep tәuba qylatynday. Bes-on metr alystau baryp, biyikteu tastyng ýstine shyghyp, úsqyny adam shoshyrlyq taghynyng beyshara kýiine jany ashy qarady. Sýiir túmsyghyn short kesken taypaq tanauy pysqyrynyp qan býrkedi. Tikireygen qalyng týk basqan kózderi shýnireye oty qashyp: óleusirey bir ashylyp, bir júmylady. «Mening artymda bir ýiir janym qaldy. Úrpaghymdy taratqan analyqtaryma kim kóringen artylyp, jyrtysqa ketetin boldy ghoy! Ana alansyz oinaghan alataylaryma kim qorghan bolady. Erkekteri er jetpey jatyp, ishek-qaryndary aqtarylatyn boldy-au!.. Qauip-qaterdi óz sonyma salyp, otbasymdy arashalau mening mindetim edi. Osy jolda mert bolarymdy da bilem. Sol ýshin san aiqasta syngha týsip, sol ýshin jaralghanymdy dәleldedim. Tek, bir ókinishtisi – ajalym bolyp, qapelimde sening kezikkenin!..»

«IYә, eger men seni atpasam, bógde týgili ózinning qandastaryna ayaushylyq degendi bilmeytin – sening andyq tabighatyng esh oilandyrmastan meni tulaqtay dal-dúl eter edi. Mening jolymdy boldyrghan – qúmalaqtay qorghasynnyng dәl tiyip, sening bel omyrtqandy ýzgendigi. Odan aman qaldym dep quanyp ýlgermey, sening sonynnan qosa úsha jazdaghanda – eshqashan auzyma alyp, niyetpen siynbaghan «Alla» degen qúdiret maghan býiiri búryp, ajalgha bermey arasha týsti. Óitpegende, auyldaghy ata-anam jalghyz úldaryn joqtap, qanday kýige dushar bolar edi? Andamaghan әr tústa búghynyp otyrghan bir-bir ajal bar ekenin sonda úqtym. Sen de sol ajaldyng biri eding men ýshin. Búl joly sening ajalyng bolyp men iliktim ekeumiz de úshyrasudy tospaghan jol ýstinen...»

«Arpalys ýshin tuyp, sol arpalysta kóz júmugha jaralghan erkek kindikpin. Mening janymdy alu saghan búiyrghan eken, endi ary qaray qinama! Belimdi ýzgen qúmalaqtaryndy maghan borat! Jannyng tәttiligin songhy ret ashyna sezip baryp, kýshene kóz júmayyn! Álimdi qúrtyp, qor qylma! Sen ata ber. Men saghan atyla-atyla baryp ýzileyin!.. Songhy saghatymdaghy kezdesken mening qas jauym – sen boldyn, adamnyng balasy. Men sening kózine qanshalyqty jýrek múzdatar qorqynysh bolyp elestesem – sen de men ýshin bitispes jausyn. Ádil jekpe-jek degendi bilmeytin, aila men amalgha sýiengen, týpsiz qúrdym sekildi qanaghatyng esh tolmaytyn, dýniyedegi eng jekkórinishti – elding janyn jóndi-jónsiz alugha qúmar nysapsyz tirshilik iyesisin! Jogha, sen tirshilikting – ajalysyn! At meni!.»

Dәuren onshaqty ret atty. Oq kirsh-kirsh qadalghan sayyn jabayy qaban aranday ashylghan auzynan qyzyl otty tajal shashyp, búghan qaray talpynady... Songhy oqtardyng biri onyng ómirin ýzgen syndy, basyn qayqayta bir kóterdi de sylq qúlady. Sonyng ózinde Dәuren onyng túsyna tayap barugha jýregi daualamady. Taghy jandalbaspen júlqynyp, úmtyla qalsa – búny qarbyzday qaq aiyrar edi. Myltyqtyng úshymen týrtti. Qimyl joq. Erkinsip, alaqanymen jalynan sipady. Qúddy symtemir! Qoldan soqtyrghan qanjaryn qynaptan suyryp, adal bolsyn dep bauyzdamaqqa kenirdekten ordy. Jayshylyqta qylpyldap túrghan pyshaqtyng dýzi tútylyp, baspady. Ora almaghan son, tiktey qadady. Tikenek týkteri ýrpiygen, sýieldey berik terini tesip óte almady. «Qan shyqty ghoy» dep Dәuren ózin-ózi júbatty. Manada kózine qúbyjyq bolyp kóringen sústy ang – endi sorpasy anqyghan asty elestetti. Qoldaghy shoshqalar siyaqty emes, dala shóbin qorek etken, aty donyz bolghanymen eti taza shyghar dep oilady.

-        Mine, batyr degen osynday bolady! – Bijaqyptyng dauysy tu syrtynan oqys estildi. Ol quanyshyn jasyra almay, qaudyrlay sóilep tayap keldi de: - Astapyralla, myna súmdyghy nesi?! – dep sostiyp túryp qaldy.

-        Ói, batyr-au, tekeni súlatqan eken dep eki ókpemdi qolyma alyp jetsem, myna haramyng ne?!

-        Jeuge bolmay ma?

-        Jegeni nesi? Atugha bolmaydy! Búl – haram! Músylmannyng asy emes!

-        Takla- Makanda qúrt-qúmyrsqa, baqa-shayan jedim degeninizge qarap...

-        Tfu, enendi úrayyn! Jesem amalsyzdan jegen shygharmyn. Óitpese,

ol  elge aitatyn әnsheyin, әngime ghoy! Soghan senip jýrsing be?

-        Endi qayttik, agha?

-        Tasta, kettik. Bir taghynyng obalyna bekerden-beker qaldyn. Búnyng sonynan qyrq eshki josylyp ketken. Solardyng birin qúlatqan eken desem. Qap, әttegen-ay!

-        Eng qúrghanda bir sanyn kesip alayyq. Tisteri qyzyq eken, ýstingi tisi joghary qayqayyp, astynghysymen qayshylasqan.

-        Baghyng bar eken, sol qayshygha ilinbey qalghan!.. Sany da ózi de qúrsyn, әpkeng ýige kirgizbeydi! Kettik dedim ghoy.

Orta jolda bir kekilik atyp alyp, otqa qaqtap jedi. Qalyng eti tolyq qaqtalmapty, qanqyzyldanyp jýrek tiksintti. Biraq elen-alannan auyzgha nәr tiymegendikten nangha aralastyra shәinap, qylghyna júta berdi. Ózderimen birge bir qúty su jәne birer japyraq jappa nan men sirinke qorap túz ghana ala shyghatyn-dy. Dәuren shopan otarlaryn aralap bitip, eng songhy esep-qisabyn osy Bijaqyptyng ýiinde týgendegen-di. Sózden sóz tuyp, aqyry ekeui angha shyqpaq bolyp úighardy. Alghashqy kýni toghay jiyeginde tóbelesip jatqan eki atalyq qaraqúrdyng biri qanjyghalaryn maylaghan-dy. Keshe kózderi qarayyp, dәnenesiz qaytty. Býgingileri mynau. Haramgha jolyqty. Sosyn Dәurenning ózi bir emes, eki ajaldan qaldy. Biraq ol basynan keshirgen jәitter turaly Bijaqypqa aitpady. Shyndyghynda ol basynan keshirgenin qorytpaq týgili, әli týisine de qoyghan joq edi. Áldebir, alaqúiyn tәrizdi eki-ýsh úday sezim ishi-bauyrynda sapyrylysyp jatty. Ol osy jasaghan isin talay jyldan song qiyanatqa sanamay, erlik retinde aityp, el aldynda san mәrte bósetinin bilmegen-di.

Jatyn oryngha kóz baylanghanda ilindi. Úzaq jýriske shyday almaghan Dәurenning bel omyrtqalary ajyrap ketkendey qaqsap, erding ýstinde qyrq qúbyla otyryp, әreng jetken-di. Ana qyrdyng asty, myna qyrdyng asty dep andy andumen eki ókpesi óshkenshe kýni boyy jýgirdi. Taramystay qatqan Bijaqyp atqa jetkizer emes. Dәuren ózining denesi qatpaghan bos ekenine namystandy. Jýregi auzynan shygharday dýrsildep, eki iyininen dem ala, әli qúry jyghylghan sәtte kózine jas tyghyldy. Joq jerden kók jótel qysyp, sorasyn onan sayyn aghyzdy. Myltyghyna sýienip, qarasy úzap bara jatqan serigine taghy ilesedi. Soraqynyng qyzyghy ay dalada qalghan jylqygha qayta jetu boldy. Osy beynetteri kóz aldyna elestep: «Endi angha shyqsam - jelkemning shúqyryn kóreyin!» dedi bir shyny shәidi әzer týgesip, tósekke jantaya bergende, Kýnsúlu әpkesi: - Otaghasy-au, osy beker ermekti qoysanshy. Anmen kýneltken kýnder ótti ghoy. Qyzylsyrasaq toqty-torym bar emes pe... – dep edi. Bijaqyp: - Anshylyq - ashtyqtan emes, búl - qúmar oiynnan da keremet! – dep tandayyn qaqty.

Dәurenning myltyghy men qanjaryn Bijaqyp otardyng tórine aparyp, qorda astyna kómdi. Osylay etse haramy ketip, tazarydy-mys eken. Tang qúba tartqanda Bijaqyp Dәurendi týrtti.

-        Atyndy әkep, erttey bereyin be?

-        Ózim túryp ertteymin!

-        Bauyrym-au, jatarda sonsha týnilip edin? Jaqsy tynygha aldyng ba?

-        IYә, әpke. Bәri oidaghyday!

-        Auyzdanghan degen osynday bolady! Angha da qyzgha da qyrghiday tiyetin kezi emes pe, búl batyrdyn!

Ázil-kýlkimen qorjyn jinalyp, eki salt atty suyt jýrispen kýn shyghysty qamalday býrkegen, qaraghayly qoynauynda elik-maral órgen, tau silemin betke alyp bara jatty. Neshe jotany asyp, kelesi birine ayaq suytugha kidirgende Dәuren etek jaqqa kóz tikti.

- Jezdeke, anda qaranyz, keshegi tústa qaraqústar ainalyp jýr.

-  Sening arqanda toygha jinalghanday - qabannyng jemtigine qarq bolatyn boldy, olar...

- Eger men qaban emes tekeni qúlatsam, ózimiz qarq bolatyn ba edik?

- Áriyne!

...Maraldyng súrpy etin ghana sýieginen sylyp alyp, qorjyndarynyng qos basyna nygharlap, eki atty qas qaraya tenselip, jatyn oryngha tayap kele jatty. Tansyq iyisti anadaydan sezgen itter aldarynan búlghanday shyghyp, tanaularyn qorjyngha tosady. «Qanjyghalary maylanyp» dými toghayghan qos anshy da arman joq siyaqty... Ózara jarasym tapqan, beyqam әngimeni soghyp keledi. Kóbine Bijaqyp sóileydi. Dәuren tek qúlaq salyp, arakidik bas shúlghyp qoyady.

-        Andy moynynan nemese qol túsy, qos ókpeden ghana atu kerek. Sonda ol qúlaydy. Óitpese, qansyrap qasha beredi de bir jerge tyghylyp ólip qap, beker obalyna qalasyn. Sosyn sonyna týsken annyng aila-amalyn jaqsy biluing kerek. Týlkini týlkishe, qasqyrdy qasqyrsha aulau kerek. Búl bir jatqan ghylym! Sening esep-shotynnan da kýrdeli!.. Ýsh jyl emes, ómir-baqy oqysang da azdyq etedi.

Bijaqyp, búghan bar zeyinin audara, tyndap kele jatqan jas dosyna kóz qyryn salyp qoyyp, ishinen sýisinip keledi. Arghybette qalghan osymen tete óz úly esine týsip, kónili qonyltaqsydy. Eger ol qasynda bolsa, oghan óstip, óz bilgenin ýireter me edi, sýienishim dep arqa tútar ma edi...

Kýnsúlu osydan bir-jar kýn búryn atyp alynyp, túzsindi bolghan qaraqúrdyng etin asyp, eki azamattyng keshikkenderin oljagha joryp, tosyp otyrghan-dy. Kómekshi qoyshy qarnynyng ashqanyn jasyra almay sipalaqtap, qayta-qayta ýige kirip-shyghyp jýr. Ýpir-shýpir ýsh balaqay da qynqyldap, tamaq súraugha kirisken. Tóniregindegi bar degen eli dauys jetpeytin, bes-on shaqyrym jerdegi qoyshy otarynyng maly da adamy da damylgha oiysatyn alakeuim keshkilik edi...

 Boz múnar

Alghashynda demim tarylyp, aua jetpey túnshyqqanymdy anyq bilemin. Jýregim qysylghan sәtte qolymdaghy kýrekke sýienip, jýreley otyra ketken edim. Jandalbaspen qaltamdaghy dәrini almaq bolyp izdep edim, qyrsyq qylghanda ol ýide qalypty. Tóniregimde pende balasy kórinbedi. Yshqyna ornymnan túryp, kýrekke demelip, arly-berli jýrgen elding biri kezdeser degen ýmitpen qara jolgha qaray bettedim. Keudem tútasqan shoq tәrizdi sәt sayyn kýiip, órtenip barady. Adam balasynyng shynayy shóldegeni qanday bolatynyn osy joly anyq sezindim. Shirkin-ay, boyymdy biylep bara jatqan sol ghajayyp tәtti shól –  ómirge degen qúshtarlyq pa, sirә?! Onyng jalyny tek bir tamshy su ernime tamsa boldy sónetindey kórindi. Biraq, esh ýmit kýttirmeytin, kenezeni keptirgen bir jan týrshiktirer jabayy, әldeqayda ala qashatynday ýreyli shól esimdi auystyryp barady...

Ayaq-qolymnan әl ketip, tómen qaray qúldyradym. Kózimdi ashsam bireu basymdy tizesine sýiep, qarysqan jaghymdy ashugha tyrysyp, auzyma birnәrse salmaq bolyp әrekettenude. Maghan endi eshnәrsening kómegi  tiymesi anyq, óitkeni tym kesh-tin. Osy kýige ózimdi jetkizbeu de óz qolymda edi, biraq sol mýmkindikti paydalanbadym, bile túra kórsoqyr adamsha jar jaqty betke alyp jýre berdim.  Búl esimdi jighanym maghan bergen songhy mýmkindik bolar sirә, songhy ret jaryq jalghangha kóz sal degen bolar, Jaratushym.  Amal ne, pendeligim oyanyp, eshnәrse kózime ottay basylmady. Rasymen, bәrin de qiyp, ózge bir ón-týsi, baghyt-baghdary, oralary joq beytanys túsqa ketip baram ba...

Kenet, úiyqsha tartqan boz múnardyng kireukesin sógip, әkemning beynesi kóz aldyma keldi. Ákem jasy úlghayghan adam edi. Men esimdi bilgeli ol sonday ýlken adam keypinde bolatyn jәne onyng aq shalghan saqal-múrty da әli esimde, keshe ghana kóriskendey jýzi anyq jaynap túr. Ol syrt kózge qatal kóringenmen, biletin adamgha óte meyirban, kishipeyil edi. Biraq onyng búl qasiyetin tek etene aralasqan bir-jar  adam ghana biletin-di.  Óitkeni ol kópshilik arasynda tym siyrek bolyp, ózining qanday adam ekenin tanyta almady. Jastyq shaghy jetimdikpen ótip, qu dýniyege kiriptar bolyp, eshqashan әldekimderdey kósilip te kórmepti. Tapqan tayanghany eki qolyndaghy sausaghy siyaqty әrqashan da óz janynda jýrdi. Barynyng basy óskenning ornyna sausaqtary kesilip, ne bolmasa synyp qalghanday onyng jolyn qashanda tapshylyq toruyldady. Men onyng kenezesi keuip, әbden shóldegen kezde kórgen jalghyz perzenti edim. Ol men tughanda jýregi jarylarday quanghan shyghar, bәlkim. Biraq ol jayly eshqashan әngime kóterilgen emes. Jәy ghana «Sen tughan son, nemese, sen tumay túrghanda» degen siyaqty merzimdi ghana anyqtaytyn mardymsyz auyz-eki sózderding arakidik aitylyp qalghany bolmasa. Ákeme qaraghanda anam kópshil edi. Mal sonynda jýrgen shalynyng barlyq jauapkershiligin anam kóterdi. Ýiding de, týzding de sharuasyn sheship, er men ershe, әielmen әielshe sóilese bildi. Tós qaltasyndaghy partbiyletin ekinshi jýregindey qasterlep, óle-ólgenshe janynda ústap ótti.

Kýlli ghúmyrlary qara enbekting tepkisinde bolghan ata-anamdy janym ashy eske alushy edim, búryn. Biraq, kele-kele mening tirligim de solardikine úqsap bara jatqanyn bayqadym. Aldynghy arba salghan izden alshaqtau oiyma da kelmepti. Orta mektepti de tolyq bitire almadym, mal sonynda qinalyp jýrgen әkeme janym ashyp, toghyzynshy synyptan song oqu-toqumen birjola at qúiryghyn kesistim. Bilimsiz qalghanyma esh ókinbedim, kerisinshe kermek dәmdi, ashy teri til ýiirgen qara enbekting ghajayyby meni úiyqsha tartyp, balausa búlshyq etterim erte sinirlenip, kele-kele sharshap-shaldyghu degenning ne ekenin úmyta bastadym. El qol-ayaqtaryn sozyp auyr enbekten song tynyghyp jatsa, mening boyymdaghy quat tynyshtyq bermey, bir sәt qol qusyryp bos otyra almadym. Týk jasamadym degende úsaq-týiek otyn bútaghandy damyl ornyna sanaytynmyn. Qoy qyrqu nauqany kezinde: әdette týski as tayaghanda qyryqtyqshylar tolyq demalsyn dep elektr quatyn jalpylay óshirip tastaytyn-dy. Sonday bir joly, qyrqyp jatqan qoyymnyng jarty jýni qalyp qaldy. Qoydy audara salyp, jarty jýnin sypyryp alyp qoya beruge bolar edi, biraq ondaygha men eshqashan ash qalsamda bara almaspyn. Osynday kezdeysoq jaghdaylargha arnap alghan, qatyrghy qaghazgha oralghan ýsh-tórt ústaranyng dýzi tósqaltamda jýretin-di. El-júrt juynyp-shәiinip, dastarhan basyna endi otyra bastaghanda men de jarty qoydyng jýnin syryldatyp tastap jandarynan tabylam. Týski ýzlisten song әldekimder shala qyryqqan qoylaryn taba almay әlekke týsip jatqanda men taza qoydan  bastap, keybireuler siyaqty bir qoydy qyrqa sala shirenip temeki shekpey, júmys ayaghyna deyin bel jazu degendi bilmeytinmin. Temeki men demalysqa úzaq týn aldyda tosyp túr emes pe...

Maghan baqyt silaghan alghashqy quanyshty shaqtyng biri – Aytolqyn degen kórshi auyldyng qyzyna qatty yntyq bolghanym. Ol erte pisken jemis siyaqty óz jasynan ilgeri eseygen, saqa qyz edi. Jasymyz tete bolghanymen, ol  men sekildi bala mahabbattyng buyna mastanatyn shaqtan әldeqashan ótip ketken kórinedi. Men jetektep aparghym kelgen ónir – oghan esh qyzyq emes ekenin anghardym, biraq ol meni balasynyp sezimimdi mazaq etpedi, eshqanday tәlpish qylyq talap etip, nemese ony ózi de kórsetpedi. Sandyghynyng kiltin, әsirese, menen qúpiya saqtaghan júmbaq jan bolyp, ol jadymda qaldy.  Mýmkin Aytolqyn ekeumiz mәngilik te bolar ma edik, eger men әkemning qasyna mal baghugha ketpegenimde...

Ómirdegi kórgen quanyshtarym sirә beyne taspaday, jadymda janylmastay jazylyp qalghan-dy. Endi sol kórinister ret-retinen shatasyp, júmarlanghan tútas kóriniske ainalyp barady. Bala-shagham; malym; taldan órip qorshaghan dualym; kirshiktey irtigi joq sylaqqa arnalghan may batpaq; únghylarynan týtin aralas aua әndetip morjasyna úmtylghan, bes-jeti qúdyqty peshter; pisheni qayqaytyp tiyelgen at arbanyng syqyry; bir qaranghy, bir jaryq tang aldyndaghy elen-alan; tóbe qúiqany jibitip tómen qúiylghan, jotagha aq sor bolyp qatqan túzdy ter; ishken sayyn tәbeting ashyla týsetin sýt qatqan qoshqyl shәi; jana jyrtylghan baqshadaghy qara topyraq iysi... Kóz aldyma elestegen osy kórinisterding barlyghy da janyma óte jaqyn, barsha ómirime óng bergen qimas tәtti sәtter ekenin túla boyymmen týisindim. Tegi búl jaryq jalghandaghy qalt etken tiri sәtinning barlyghy da qadirli eken-au!? Osylardyng ishinen búrynghyday úzyn arqan, keng túsau ghúmyr keship jýrgendegidey iriktep eshqaysysyn bóle almadym. Bayyrghy iriktelgen әrli sәtterim shәigha salghan shekerdey kýlli ótkergen ómirimmen aralasyp, onyng betin kómkergen órnekke ainalyp ketti.  Alpys jylghy ghúmyrym endi qarasanyz júdyryqtay ghana bolyp, bir demning ishine siyp barady. Ayaq-asty osynday kýige týsetinimdi boljamaghandyqtan, jasalmay qalghan qyruar sharualarym endi sol demning syrtynda qalatyn boldy-au!  Bastaghan júmysyn ayaqsyz qaldyryp kórmegen adam ýshin búl kelensiz jәit eken. Ómirge degen mening yntyzarlyghym – tek tiri jýrudi ghana maqsat etken jeke bastyng ishtarlyghy emes, tang qaranghysynan sonau qas qarayghangha deyingi aralyqty toltyratyn sarqylmas, kýibindi enbekting qyzyghy edi. Sol qyzyqty qimay der kezinde em-dom da almadym, eger men kýndelikti túrmysymnan qalt etip bir sәtke qol ýzsem, әbden qalyptasqan aradaghy baylanysy bojyrap, neshe jyldar boyy qalap kele jatqan berekemning shyrqy búzylar dep shoshitynmyn. Nauqaspyn dep tósek tartyp jatyp qaludan, eshnәrsege shamam kelmey júmystan qalyp, qol qusyryp otyrudan qoryqtym. Enbek etken adamgha eshqanday dert jolamaydy dep sendim. Akula degen teniz jyrtqyshy bir sәt qimylsyz qalsa ólip ketedi dep estigen edim, mening de tirligim sol tektes bolghan siyaqty. Bir sәt bos otyru degen men ýshin naghyz qiyamettey kórindi. Óz sharuamnan artylyp jatsam auyldastarymnyng búiymtayyn rettesuge әrdayym dayyn túrdym. Men qalaghan peshting jyluy da elding aituynsha ózgeshe bolatyn, әldekimning shatyryn japsam da basqalargha úqsamaytyn óz qoltanbamdy qaltyrugha tyrysatynmyn. Ne jasasam da mening qolymnyng izin barsha júrt bir kórgennen aiyrushy edi: «Búl – Bәkenning jasaghany ghoy!» dep. Endi qarashy, sol talmastay kóringen qol-ayaq jansyzdanyp, bóten bireudikindey mening yrqyma baghynbay barady. Osydan bir ay búryn ýidegiler meni jetektegendey, zorlyqpen oblystaghy ýlken dәriger aldyna aparyp edi.

-        Aghasy, mynanday kónteri alaqandy eshqashan kórmeppin, búnday

jaghdaygha týsiru ýshin neshe jyl kýn-týn demey tas uqalau kerek qoy! – dep ol jaghasyn ústaghan-dy. Dәrigersiz-aq jýregimning syr berip jýrgenin ózim de biletinmin, neshe qabat keudeme ot qaryghanday bolyp kózim qarauytty, biraq dabyra qylyp ýi-ishimning berekesin alghym kelmedi. Qysyp-qysyp qoyar dedim. «Eng bolmasa onshaqty kýn jatyp em alyp, tynyghynyz» degen dәrigerding kenesine qúlaq aspadym, ýidegi ayaqsyz qalghan qu sharualar kóz aldyma kóldenendep túryp aldy. Erten-býgin kóktem de shyghayyn dep túr. Esi dúrys adam osynday kezde ólip qalyp jatpasa, aurudy syltau qylugha qalay dәti barady. Dәri-dәrmegin ýide jýrip-aq uaqytynda qabyldarmyn, sharshasam sharshaghan da shygharmyn, arakidik dem alyp úiqyny qandyrsam, jastayymnan jabysqan dert emes qoy, jazylyp ta ketermin...

...Ezuine kelip, ernin jibituge shamasy kelmey irkilgen bir tamshy jas  sәlden song sarqylatyn songhy sәulesin kýnmen talastyra jarqyldatady. Onyng aldyn osy jasqa deyin beymәlim etip, býrkep kelgen boz múnar tәrizdi perde aiqara ashyldy. Qara joldyng jiyeginde qayyspas qara nargha tenelgen azamat jatyr..

Topyrlasqandardyng bireui ony keshe kórse, endi biri osy ertengilik qana sәlemdeskenin aityp, bir-birinen «shýiinshi» súrasqanday oza dauryghady. Ishterin ýreyli titirenish biylep, búnday kýiden ózining aulaq ekenine shýkirshilik etkenderi de bar. Bәrining bastaryna keler jaghday ekenin ózara auyzsha ghana aitqandary bolmasa, biraq oghan pәlendey moyynsúnyp jatqan eshkim joq. Bylay shygha kýndelikti tirlikting jetegine erip, jaryq jalghannyng qyzyq-shyjyghyna qayta oraluda...

Ákemning әngimesi

Kishkentayymda tilim taq-taq etip, Tólekataydan beri tarata jónelushi edim. Eseye kele osy ónerimnen qarayyp qalyppyn. Kózi tirisinde әkemnen yjdaghattap taghy súrap ta ýlgermedim. Júmysbastylyqtan ba, әlde sol zamannyng kereghar tәrbiyesinen be әiteuir, moyyn jar bermedi. Qazirgi kezde balaqaydan kimning balasysyng desen, «mama balasymyn» deytinderding qarasy kóbeyip bara jatyr. Arghy atasy týgili kóz aldynda jýrgen tiri atasyn «Ata» dep bilmeytin býldirshinder kýni erteng tólqújatyndaghy derekti ghana qanaghat tútyp qalmasyna kim kepil? «Elu jylda el jana» degen osy bolsa, kýisegenin nege úrmasqa! Ákemning ata jónin súrau jayly bir әngimesi esimde qalypty:

-        Bir kýni sovhoz kensesi aldynda enbekaqy alugha kelgen bir top kisi túr

edik. Qasymyzgha tor biyege mingen aq saqaldy ýlken adam kelip at basyn tiredi. Jamyrasyp sәlem bergen son, jón súrastyq. Álgi kisi: «Qúnanbaymyn, Kýshik auylynanmyn, shóberesi bolamyz, atym Qayrolda. IYә, ózdering qay balasyndar?

-        Kenjebay, Shýie, Qúdiyarmyz... – dep әrqaysymyz ózdi-óz rularymyzdy

aytyp jatyrmyz. Abyqan degen júlyp alghanday: - Men, Medet atanmyn! - degeni. Áldenege әlgi qariya myrs etip kýlip jiberdi de: - Asyghys bolmasandar bir әngime aityp bereyin, biyem de suysyn, men de ayaghymdy jazayyn. Sonou Alakólge qona-týstene bir jetem ghoy, balama ketip baramyn, – dep atynan týsip, bizding qasymyzgha kelip taqtay oryndyqqa jayghasty. Biz, aqsaqal, aitynyz, qúlaq Sizde dep, shyn yqylas bildirdik.

-        Bayaghyda by bolghan Bazarbaydyng Tәsibegi degendi biletin shygharsyndar,

Mәmbetey?

-        IYә, bilemiz ókimetting qaharyna iligip ketti ghoy...

-        Ol ózi degen bay, ózi bolys...

-        Bes bolys Sadyrgha ataghy shyqqan kisi edi ghoy! – dep biz de qoshtap

qoyamyz.

-        Jón. Biledi ekensinder, bilsender so kisi birde auyl aqsaqaldarymen

tóbe basynda otyrghanda, tústaryna jolaushylap kele jatqan otyzdan asqan bir jigit kelip, at basyn tejeydi. Kýn enkeygen mezgil, auylyna jete almaytyn bolghan son, amalsyz búrylghan synayly. Sәlem alysqan son, «qonaqpyn» deydi. Tәsibek ózi bolys, ózi bi, tu degen týkirigi jerge týspeytin uaqyty: - Jaqsy, qonaq bolsang qay elsin, qay auyldansyn? – dep súraydy. Álgi: - Sadyr atanmyn! – depti. Búny estigen Tәsibek:

-        Oipyray, Sadyr atam kelip qapty ghoy, qasiyetinnen ainalayyn, attan

týs, ýige jýr, qonaq bolsan! – dep bәiek bolady. Búny kórgen aqsaqal, qarasaqaldar da mynau rasynda tegin jigit emes-au dep ishtey joryp, qosa iltipat kórsetedi.

-        Bәibishe, bәibishe! – deydi Tәsibek, - Atam kepti, túr, tezdetip shәy qoyyp, bir maldy soyghyz, júmsaqtap tórge kórpe sal! – dep búiyrady. Bәibishesi Tәsibekting sózin eki etpey, barlyghyn jasaydy. Sonymen qoyshy, bәr dәmdi men bar maylyny әlgining auzyna tosyp, orasan qúrmet kórsetedi. Tanerteng anau әbden úiqysy qanyp bir-aq túrady. Taghy barlyghy japyryla qonaq kәdesin jasaydy. Dastarhan jinalghan son, Tәsibek syrttan ýsh-tórt jigitti shaqyrtyp alyp, anaghan qarap: - Al, Sadyrdyng qaysysymyz, jónindi ait?!–deydi.

-        Qúdiyar degen el bolam.

-        IYә, jaqsy, Qúdiyardyng Jeksembayynyng nemenesisin?

(Jeksembay degen by eken. Anau atalas ekenin aitady.)

-        Al, shyraghym, Sadyr atamnyng aruaghyn syiladym. Qolymdy

qusyrdym. – deydi de bilegin sybanyp túrghan tórt jigitke qarap:

-        Mynanyng qol-ayaghyn kerip qoyyp sabandar! Men bilmeytin Sadyr joq!

Bes bolys Sadyr mening alaqanymda! – dep ashulanyp, әket dep irasha jasaydy. Álgini әbden sabap-sabap, at tonyn sypyryp alyp, kóilekshen-dambalshang quyp jiberedi. Sonynan:

-        Men bes bolys Sadyrdyng balasyn týgel bilemin, Jeksembaygha sәlem

ayt!–depti.

Jýnin júlghan tauyqtay bolyp, anau Jeksembaygha kelip aryzyn aitady. Mәn-jaydy týsingen Jeksembay:

-        O, itting balasy, Tәsibekten basqa kisige – Qarakereyge, Mataygha

Sadyrmyn deseng bolmay ma!? Qarashy-ey, Sadyr atanmyn deuge qalay auzyng bardy?! – dep búny taghy sabatady.

Aqsaqal әngimesin ayaqtay bere:

-        E qaraghym, sol jigitting kebin kiygizbey túrghanda jónindi ait, Medet

atannyng qaysysyn? – dep Abyqannan súrady. Ol:

-        Tauasarmyn. – dedi.

-        Men bilmeytin Kenjebay, Medet joq. Tauasarmyn deseng de bolmas pa

edi. Shәrjetim, Shýie, Týgelbaydyng balasyn týgel bilem. Medet atanmyn degening ýshin Tәsibek qúsap sabayyn ba!? – dep aqsaqal qolyndaghy qamshysyn ýiirip, Abyqangha jorta úmsyndy. Jalghyz Abyqan emes, bәrimiz de úyatty bolyp qaldyq. Abyqan sasqanynan:

-        Aqsaqal, ýige jýrip dәm auyz tiyiniz, at-shapan aiyp menen, sabasanyz

da óz erkiniz! – dep qatty qipaqtady.

-        Jolym týsken son, Sadyr atamnyng balalary bar ghoy dep auyldaryna

búrylghan edim, bir ýiinen shәy ishermin dep, endi mine qúr shәy emes shapan kiyip shyghatyn boldym. – dep әlgi qariya masayray kýlip, ayaq asty tilinen aiypqa shaldyqqan Abyqanmen ilesip ketken edi, – dep, әkem ónegeli әngimesin tәmam etken-di.

Abai.kz