Syqaq  әngime

Tanertengi shayymyzdy ishu ýshin ýstelge ýiiriluimizdi týni boyy taghatsyz kýtkendey-aq, aldynghy bólmedegi telefonymyz sarnauyn bastady.  Domalanghan shóberem Ársen  kýndegi mindetin atqarudan janylmay, túra jýgirip baryp,  maghan qúshaqtap alyp keldi. Ádeti solay, onyng oiynsha,  әueli men tyndauym kerek. Ózimizge de, túraqty kezekshimiz Árekene de ynghayly bolsyn dep, bar bolghyr telefonymyzdyng «shylbyryn» ýsh ese úzarttyryp  qoyghanmyn.

-Saghan, - dedi shóberem, tútqasyn alyp úsynyp.

-Maghan ekenin qalay bildin? - dep Árekendi basynan sipay kýlip, arghy jaqtaghygha: - Tyndap otyrmyn, - dedim.

-Áy, almatylyq shal, assalaumaghaleykým! Úiqyng qandy ma? - deydi. Auyldaghy qúrdasym Bәken eken!

-Áli úiyqtap jatyrmyn. Sәlemindi oyanghan song alarmyn, - dedim. Ol zeynetaqysyna qúlyndy biyening qúny qosylghanyn estigendey-aq rahattanyp kýldi. Aqkónil, kýlegesh shal.

Aman-saushylyq súrasyp, arghy-bergini týgendesip, biraz sharuany shiyrdyq. Bәibisheme: «Auyldan Bәken ghoy. Sender ishe berinder, men múnyng leksiyasyn әbden tyndap alayyn», dep shaydy keyinge qaldyryp, sym shetindegi qúrdasyma:

-IYә, sonymen sóitip, sen shal altynmen aptalyp, kýmispen kýptelip jatqan Astanada bolyp, kórip-estigenine aiyzyng qanyp, qimay qoshtasyp, auylgha әreng qayttyn, ә? - dedim.  Ol kýlmedi.

-Astanang bar bolsyn, nemeremdi tanymay qaldym, - dedi, dauysy salqyndap.

-IYә, ne boldy? Iship barghannan saumysyn? - dedim, men de dauysymnyng jyluyn jauyp.

-Ondaghy úlymyzgha barmaghaly bir jyl bolghan. Túnghysh nemerem Sәngýldi bilesing ghoy, sol byltyr jazda әnshilerding oquyna týsken edi, biyl jazda sonysynyng birinshi kursyn bitirip...

-Bәrekeldi, qútty bolsyn!

-Soghan toy jasaymyz dep shaqyrghan song bardym ghoy. Kempóshkem bara almady, ayaghy auyrlap...

-Uay, Bәke! Úl bolsa, atyn «Seksenbay» dep, qyz bolsa -  «Seksengýl» dep qoyayyq!

-Ói, sen ne dep kettin?

-«Kempóshkemning ayaghy auyr» deding ghoy, neshe ay boldy? Jasyng seksenge tolghan song eluindi eske alyp, birer týn elirgen ekensing ghoy?

-Ketshi, әi, sen de!.. – dep Bәken kýldi de: - Onday eliru kýnde jiyn, kýnde toy Astana men Almatydaghy senderde bolatyn shyghar, auyzsudy jeti shaqyrym jerdegi posólkeden tasyp iship jýrgen bizde qaydan bolsyn, - dedi, qorasyndaghy әteshi, gәzetter azahabarlarynda jazatynday, «mezgilsiz qaytys bolyp»,  tauyqtary «jesir qalghan» kisishe keyy sóilep.

-Jә, eki jerde eki jeti bolyp túrghanda ony qaytesin, ainalayyn nemereng әidik әnshi bolyp shyghatyn ba, sony aitshy!

-Bolghanda qanday! - dep Bәken lekite kýlip aldy da, aitaryn aghyltty: - Poyyzben jeksenbi kýni týs aua bardym ghoy. Men barghanda Sәngýlim ýide joq edi, bir saghattay uaqyt ótkende keldi. Kelgeni qyzyq boldy. Biz shay iship, auyl men qala әngimesin aralastyryp otyrghanbyz. Bir uaqytta esik ashylyp, saudyraghan saban shash, omyrauy ashyq-shashyq, eki dizesining de túsy jyrtylghan  quyqbalaq sary shalbar kiygen bir boyjetken: «Atashka-a-a!» dep jýgirip kelip, meni qúshaqtay aldy. Qolansy  iyis búrqyrap ketti.

-Ói, sen kimsin?! - dedim, shynynda abdyrap, qúdasha qyzdardyng biri me dep qalyp.

-Sәneshing ghoy, - dedi úlym.

IYә, Sәneshim, Sәngýlimiz eken. Men de qúshaqtap, mandayynan iyiskep:

-O, Sәnesh-jan, oquyng qútty bolsyn, qalay, jaqsy ma, únady ma? - dedim.

-Jaqsy, atashka, jaqsy! Shay ishemiz be? - dep kónildene sóilep, jýgire basyp, bólmesine kirip ketti.

-Shashy ne bolghan? Jyrtyq shalbary kiyip jýrgeni qalay? - dedim, ózime ózim súraq qoyghanday, bey-jay kýide.

-Sonday moda shyghypty, shashy sary balshyqpen sylaghanday, «boyama!» degenimizdi tyndamady. Shalbardyng balaqtaryn ýsh-tórt jerinen jyrtyp qoyghany  da – modalary, -  dedi kelinim, sharshanqy ýnmen.

-Moda degen de bir auru eken, qalany aralaghanda kóresin, qyz-qyrqyn shetinen janaghyday.  Saudyraghan sary  shash. Qara shashty kórmege qoyamyn dep izdesen  de taba almaysyn, - dedi  úlym, ýstel basynan túra berip. Sol әredikte sary shalbaryn kókshil shalbargha auystyrghan Sәngýl kele qalyp:

-Al, atashka, apashka qayda? - dedi, kelinning qarsysyndaghy oryndyqqa otyryp, maghan jymiya qarap.

-Apannyng ayaghy taghyda auyryp, emdelip jýr, kóp-kóp sәlem aitty.

-Atashkam auyrghan joq, molodes! - dep erkelene kýldi de, sheshesine qarap: - Men chaydy endi bez moloka ishemin, - dedi de, ekeui ózara sóilesip ketti. Men kesemdi tónkerip, bólme ishin sholyp, nemereme kóz tastap qoyyp otyrmyn. Nemeremning búrynghy qasy joq, qara qaryndashpen doghasha iyilte syzyp qoyghanday birdene. Kózining ainalasyn kók, al jiyekterin qara boyaumen boyapty, qúddy shenberlep qoyghanday. Kirpigi úzaryp, qayqiyp ketipti. Betining úshy jasyltym, erini  qyp-qyzyl...  Ornymnan túryp, tereze aldyna baryp, kóshege  kóz tastadym. Óidә-ә-ә!..  Trotuar degening saudyraghan saban shash... biri eki iyqty jaba belge týsken, biri kýzelgen jalday, biri qanbaq siyaqty...

Súmdyq-ay, Astanany aralaghan tórt kýnde: shashy men qasy, kóz ayasy, kirpigi men erini qúday jaratqan kýiinde túrghan qazaq qyzdyng beseu-altauyn ghana  kóre aldym ghoy!..

-Bәke, ary qaray aitpay-aq qoy, múnda mening de kýnde kórip jýrgenim – sonday «ruhany janghyru». Shirkinderding qaysysy jigit,  qaysysy qyz ekenin tusyrttarynan aiyra almaytyn boldyq. Qyz-qyrqyndar bir kýni shashtaryn da júldyryp  tastap, mәikishen-týrsiysheng shygha keler.

-Astapyralla! – dedi, әnshi nemeresi bar Bәkenim.

Ghabbas Qabyshúly

02. 04. 2018 j.

Abai.kz