Caghadiyev basqaratyn ministrlik qazaq tiline nege qarsy?
1997 jyl. Bastauysh synypta oqimyn. Arqalyq qalasy Abay atyndaghy orta mektepte oqyp jýrgenimde «Naryq ekonomikasy» degen pәn boldy. Ata-analar tarapynan «Ekinshi synyptyng oqushysy ne týsinedi? Oghan búl pәn ne kerek?» degen әngimening aitylyp jatqany esimde. Al, biz bolsaq, sabaqta aqshany qalay ýnemdeu kerek? Naryq degen ne? Ýsh tengege satyp alghan dәpterdi alty tengege qalay satamyz? degen súraqtardy talqylap, kәdimgidey «biznes-josparymyzdy» úsynyp, ulap-shulap jatatynbyz. Qazir oilanyp qarasam, sonyng paydasy bolypty.
Kәsipkerlik joldy tandamasam da, ekonomika salasyna barmasam da, kýndelikti túrmystyng ózinde qarjylyq sauattylyq kerek-aq eken. Sol kezding ózinde qalyptasqan daghdynyng pәrmeni uaqyt óte bayqaldy. Al, endi naqty әngimege kóshelik. Songhy jyldary elimizding bilim beru oshaqtary jappay kәsipkerlik bilim beruge bet aluda. Joghary oqu oryndaryn bylay qoyyp, mektepterding oqu josparyna 2019 jyldan bastap «Biznes jәne kәsipkerlik negizderi» degen pәn engizilmek. Oghan arnayy oqulyq ta jazylyp qoyghangha úqsaydy. Búndaghy maqsat - qazirgi qazaq qoghamynda biznes sanany qalyptastyru deydi. Alayda, qazaq tanymyna kәsipkerlik tansyq emes. «Úly Jibek joly», Qoyandy jәrmenkesi,t.b. sonyng aighaghy. Qazaq halqynda búrynnan qalyptasqan dәstýrli ekonomikalyq qarym-qatynas turaly mamandar jazyp ta jýr. Tek býgingi zaman súranysyna say smart tehnologiyany damytu, innovasiyalyq - startap jobalardy qoldau desek, әngime bólek.
Qazaq tilin biznesting tiline ainaldyru ýshin...
Kezinde «Smart-besikti» jasaghan Serikbol Shaymerden bizneske qatysty әdebiyetterding joqtyghyn, qazaq tilinde biznes-trening jýrgizetin biznes trenerlerding azdyghyn aitqan edi. Jobany bayqaugha qatystyru ýshin onyng biznes-josparyn orys tilinde jazugha mәjbýr bolghanyn estip, qynjylghanymyz da bar. Arada biraz jyl ótip, bir Serikbol emes, myndaghan qazaq jastarynyng osynday jaghdaygha tap bolghanyn kózim kórdi. Jo-joq, eshkim «sen oryssha jaz» demeydi, biraq, olay bolmaghan jaghdayda, ótu-ótpeuing ekitalay. Sebebi, sening jobandy tyndaytyn, baghalaytyn kәsipker, investorlaryng orystildi. Búl bir jekelegen toptar, mekemeler ótkizgen bayqau bolsa, bir jón. Bildey Bilim jәne ghylym ministrligi ótkizip, oghan elimizdegi mektep oqushylarynan bastap ghylymy zertteu instituttary qyzmetkerlerine deyin úzyn yrghasy 10 myng adam qatysqan auqymdy shara. Biznes iydeyalaryn iske asyrghysy kelgen jastar investorlar aldynda baryn salyp qorghaulary tiyis. «Startup Bolashak – Mening armanym» Últtyq bayqauynyng basty talaby - osy. Aymaqtardaghy irikteu qantardan mamyr aiyna deyin ótti. Manghystau, Ontýstik Qazaqstan, Qyzylorda, Atyrau, Jambyl oblystarynda ótken irikteu kezenderinde-aq tuyndaghan til mәselesin Bilim ministrligi sheshe almady. Sheshe almady emes, sheshuge niyet te bildirmedi. Qazaq tilinde aqparat ala almaghan, orys tilindegi treningter kónilin kónshitpegen studentter qoldaryn bir siltep, shyghyp ketip jatty...
Konstitusiyalyq qúqyghyn talap etip tabandap túrugha jastardyng nege qauqarsyz ekeni týsinikti... Alayda, sol jastargha aitqym keletini: keshegi bodan bolghan qazaqtyng qoghamdaghy ornyn dәleldep, halyqaralyq qatynastargha da tótep bergen tili bolghan. Ol - qazaq tili! Endeshe býgin qazaq tilining mәn-maghynasy men mәrtebesi týse qaldy deymisinder?! Olay emes! Kerisinshe, tildi paydalana almay jýrgen aldymen, ózdering kinәlisinder! Qanday jaghday bolmasyn, qay kezde bolmasyn talap etu kerek! Qazaq tiline degen súranysty tudyratyn sendersinder! Mәsele, talaptyng solqyldaqtyghynda!
Keshegi jiynda ministrlikting jauapty hatshysy qazaq balalaryna orys tilinde: «Biz ekinshi Ilon Maskty» tudyruymyz kerek dedi. IYә...qazaq odan da zoryn tudyrugha qabiletti. Biraq, ruhy kóterilgende ghana! Al, ózge últtyng tilinde ol ruh kóterilmeydi! Sizge ana tili bolyp ketken til qazaq jastaryna jansyz. Jat til. Sony týsininiz, Órsariyev myrza! 10 payyz ózge tildi balalar ýshin 90 payyz qazaqtildilerding qúqyghyn taptamanyz!
«Qazaq tilining qoghamdaghy rólining artuyna orys tiline degen basymdyq kedergi»
Ghalym Janbolat Ziyatúlynyng pikirinshe, birinshiden, bizding qoghamda biznes negizinen orystildi auditoriyanyng qolynda. Qazaq tili kәsiptik tilge ainala almay otyr jәne oghan biyliktegi belgili bir top yryq bermey keledi. Ekinshiden, basshylyq qyzmette otyrghan bizding óz azamattarymyzda otanshyldyq, últty oilau, sol arqyly memleketti damytugha ýles qosu әreketteri az. Astanada ótken kәsipkerlikti damytu maqsatyndaghy bayqau da sony kórsetedi. Tildi dәripteu, qúrmetteu, onyng qoldanys ayasyn keneytudi nauqanshyldyq júmystardyng formatyna salyp tastadyq. Memlekettik biylik tizginin ústap otyrghan key basshylar osylaysha, oiyna kelgenin istep, qazaq tilindegi aqparatqa zәru auditoriyanyng qúqyghyn óreskel búzuda. Karl Marksting sózimen aitsaq, «Túryp jatqan memleketining tilinde naqúrys nemese basqynshylar ghana sóilegisi kelmeydi». Aytpaqshy, osy oidy ózbek elinen atalmysh sharagha kelip, qatysyp ketken (óz tilin dәriptey sóilegen) ózbek aghayyndardan estip, jerge qaradyq.
Zarina Ádilbek
Abai.kz