Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 9736 6 pikir 13 Mausym, 2018 saghat 13:43

Aynúr Tóleu: Sóz edi... Janymnyng ózegi!

Belgili aqyn, jurnalist Aynúr Tóleuding "Otqaraq" atty jinaghy jaryq kórdi. Jinaq memlekettik tapsyryspen "Qazaq ensiklopediyasy" baspasynan basylyp shyqty. Taralymy 5 myng dana.

Jinaq ýsh negizgi bólimnen túrady. Onyng birinshi bóliminde Aynúr Tóleuding songhy jyldary jazghan ólenderi qamtylghan.

Jinaqtyng ekinshi bólimi "Qazirgi qazaq prozasyndaghy mifopoetika" dep atalady. Múnda Aynúr Tóleuding mifke qatysty izdenisteri men monografiyasy engen.

Al "Ádeby әlem" dep atalatyn ýshinshi bólimde Aynúr Tóleuding әdeby syn maqalalary toptastyrylghan.

Aynúr Tóleuding shygharmashylyghy jayly belgili aqyn Qúralay Omar bylay dep jazdy: «Ár jyrynan shynayy sezimdi, shynayy kónil-kýidi kóruge bolady. Jattandy oilar men jauyr bolghan tirkesterden ada. Ol basqasha oilaytyn aqyn. Qalypqa salynghan erejeler men oilardan Aynúr әldeqayda shyghyp, óz kenistigin, óz әlemin tapqan. Qatyp qalghan qaghidalarmen ómir sýrmeydi. Jәne ózgeshe oilaudan, ózgeshe ómir sýruden qoryqpaydy».

Jurnalist bolyp jýrip te, avtorlyq baghdarlamalar jasap, radioda ózining qoltanbasyn qaldyrdy. Qazirde internet portaldarda belsendi júmys atqaryp keledi.


Tamshy

Bir tamshy barady әinekten tayghanap,

Tayghanaq tirlikti aimalap.

Áynekke tamady taghy da bir qonaq,

Bir qonaq barady syrghanap!

Aspannyng kózinen asyghyp mólt ettin,

Mólt ettin, ghúmyr-ay móltek tym.

Janymen әinekke janshylar

Osylay óledi tamshylar.

Osylay qozghalyp bir nýkte,

Bir nýkte keledi tirlikke.

 

Kelte eken baqyttyng buy tym

Tamshylar jútady uaqyttyng uytyn.

Bulanghan әinekke qaradym

Jylaghan janardy sezbestey

Jýrekting suretin salamyn

Ketti dep móltek múng kezdespey...

Úsh, janym

Biz ekeumiz úqsaymyz ә?
Úqsaymyz!
Janqamaqta kýneltemiz,
Qystaymyz!
Aspan jaqty ansaymyz kep auyryp,
Biraq nege úshpaymyz?

Sol aspannan bir sәt kýder ýzbedik,
Týsiniksiz birdeneni izdedik!
Túnghiyqqa telmirip te kórgenbiz
Biraq birge jýzbedik!

Oydan ózi jasap alyp ústanym.
Qoyghan qamap qús-janyn,
Myna әlem bir sәt mýlgip ketkende
Qanatyndy tauyp alyp,
Úsh janym!

Shaqyrady pang keudeli
Asyl kýn!
Asyl kýnge bas úrdym!
Qanatyndy qay tarapqa jasyrdyn?
Úshyp birge óteyik,
Tóbesinen mynau shuly ghasyrdyn!

Qyzyl inir

Jiyekke baryp jyghyldyn.
Jyghyldyng nege inir kýn?
Shop-sholaq sәtin ghúmyrdyn,
Qyp-qyzyl qylyp simirdin!

Jiyekte túrdy kýn ketpey,
Birdi týsinbey, birdi úqtym.
Kýigelek әlem kýnk etpey,
Tynysyn tartty tirliktin!

Qyp-qyzyl edi janym da,
Úqsaytyn saghan inir sәt.
Ózine úqsas jalyngha,
Jýgirdi jýrek- úrynshaq.

Jýgirdim saghan inir kýn,
Tuyspyz ghoy biz, endi.
Jiyeksiz Jerge jyghyldym,
Qanatyp aldym tizemdi...

***

Uaqyt qaydan baghalasyn qúnymdy?
Kemiredi ketik etip ghúmyrdy.
Sening jynyng jer betinde oinaydy
Aspansha aitqan týsinbeydi tilimdi.

Jyndy qoyshy, atay kórme Perini,
Sening basqa, onyng bólek senimi.
Bir tanym men bir kenistik ishinde,
Jabyspaydy bizding oidyng jelimi.

Kelip alyp aspan jaqtan qanghyryp
Izdep jýrsing joq mekennen Mәngilik!
Sen qyzyqqan mynau qyzyl dýniye-
Mәngilikten qúlap týsken sanghyryq.

***

Júldyz bolsam men eger
Aspangha alandamay,
Asyghyp aghar edim saghan qaray...

Kók Kaspiy, 
bayqadyng ba?
Qúrlyqqa beyimdeldi ólen-kýnim
Ózinnen izdep keldim
Janymnyng terendigin!
Túnyqtyghyn,
janymnyng móldirligin
Kóru ýshin jaghana keldim býgin.

Kókpenbek quanyshym
Mening de kózim kýlip,
Jasaurap túrady ishim.

Su saghan jermen kelsin, búlttan sinsin
Aqquyng arda móldir úrttap jýrsin.
Kónilimning kókaynasy úlyqsat ber
kózimning tamyzayyn birtamshysyn!

***

Uayym- U
Úrttasa ashy kim- kimge
Essiz әlem es jiyar ma bir kýnde?!
Men sýienish bola salam nesi bar,
Biraq ony sen eshkimge bildirme!

Menen basqa syilay alsyn kim ýmit?
Qayghyrmashy múnsyzdardan tyghylyp.
Ózindi ózing júbatasyng bayqamay,
Mening móldir kóz jasymdy simirip...

Ehonyng jyry

Terendik izdedim kendikten
Izdeydi bilemin el bitken.
Kórkine jútyna qaraytyn
Narys pa en, sen әlgi men kýtken!
Kónildi ekensing sen býgin
Qaytemiz әlemning kendigin.
Qúshaghyng kenistik tar ghana
Aldyna jyghyldym arlana.
Jyghylghan joqpyn men, qúladym
Janymdy jaypady myng aghyn.
Janghyryq bolmysym mazalap
Keledi atyndy súraghym.
Tanyghym keledi ózimdi
Tabystap beymaza sezimdi
Esime týrgim keledi
Janghyrmas jan bolghan kezimdi.

Tughanyn týsinbes
Ehonyng baghy ýshin!
Sәuirde solatyn Narysym.
Tau-tastan, ormannan izdep jýr
Ózindi Janghyryq-namysyn!

***

Sóz edi...
Janymnyng ózegi!
Ol jayly sýikimdi estelik
Esimdi kezedi.

Ótirik sezimder,
Kóshede jalghan kýz.
Sózi joq ýn estip,
Ýrpiyip qalghanbyz,
Sebebi biz keshe
Sóz deytin túlpardy
ýrkitip alghanbyz.

Júp- júmyr jýregim
Sózsiz san týnildi
Ol barda sәule edim,
Kýn edim.
Sóz keshe tulady,
Sodan song sýrindi.
Jetkizbek bolghan em
Jetimek syrymdy,
Eshkimge kereksiz shynymdy.
Sózim joq bolghan son,
Estimey qoydy әlem
Menireu múnymdy.

Kie sóz kóshipti
Túqymy qalmastan.
Biz jaqta sózsizder
Úiyqtatyp úyatty
Bireuding sózinin
Jalyna jarmasqan.

Betimnen shygharyp otymdy,
Túlpar-sóz osy dep,
O, netken qasiret!
Sózsizder
Mәstekti mәpelep otyrdy!

***

Qalay qalyn?
Jýrsing be aman, tekti adam?
Osy seni izdegende, keudemde,
Jýrek emes, syzdauyq bar dep qalam...

Álem-ghashyq,
Jýrek syndy syzdaydy eken býr degen,
Jarylarday deminen, kóktem- qyzdyng ýrlegen.
Jylp- jylp etken jylghadan,
Keng dýniyening etegi,
Myng san ret tazaryp,
San myng mәrte kirlegen.

Kelesing be?
Saghynyshym, sarala qaz qanqylyna úlasty.
Sanghyryqtan kirlemeydi Kýn asty.
Amalsyzdan aqtap alyp ózindi,
Ayyptaymyn ashylmaghan qúlashty.

Haos keshe ýrkip úshqan qansyrap,
Qanatynan mún-ýilesim tamshylap-,
Ýning sening ótken shaqta túnshyqty,
Ýilesimder tamghan túsqa gýl shyqty.

Kóktem sayyn kýshiktedi jýz ýmit,
Biz ýmitke qaray berdik sýzilip.
Qay kóktemde kep túrady ekensin,
Meyirimsiz mezgilderge mýjilip?..

***

Tizeni qanatu týk emes.

Ol kezde ózimiz sýrindik.

Kórgendey mezgilden myng eles

Uaqytty qualap jýgirdik!

Al býgin beymәlim tis batyp,

Baltyrdy qanatyp jyghyldyq!

 

Ýndemey qabady aramdyq!

Eskertu onyng qay serti edi?

Biz býgin ayasyz talandyq.

Janymdy qanymmen órtedi.

 

Qolymda qalamym.

Kóshesin kóp kezdim qalanyn!

Bayqadym... Bәri de talanghan, bәri de talaghan.

Bәrining baltyry jaraly.

Bәrining jyrtylghan balaghy!

 

Aldygha úmtylghan balama

Aytarym eki auyz sóz ghana,

Tizeler qanaydy jusandy dalada.

Baltyrdyng taghdyry qalada!

***

Tanydyng ba?
Tanydyng ghoy, bilemin!
Keshe ghana órtten qalghan Kýl edim.
Gýl bop qayta týledim!
Endi ózindi órteu - mening tilegim.

Yntyghasyn,
Júpar jútqúng keledi!
Esinde joq órtegening sebebi!

Týsinbep em,
Túrghan jerim qay alap?
Mezet sonda tang ba,
әlde kesh pe edi?
Móldir-móldir kóz jasymdy
Alaqanmen ayalap,
Órtke sepsem,
Óshpedi!

Synyq qanat janyndy alyp
Jelmen úshyp kelding be?
Jalandaghan Jalyndy Alyp
Sanamaymyn men mýlde!

Kýiki әlemge qabaghymdy bir shytpay,
Kýidireyin,
kózinnen jas yrshytpay,
Kýlip túryp
órten eger ór bolsan,
Bilip túryp,
týtin júttym, túnshyqpay...

Sol bayaghy ólendi oqy
tang qylyp,
Birinshi ret estigendey,
Pang kýlip,
Túra berem
Tu syrtynnan
Seni shala jandyryp!

***

Qala

Kóshesinde temir kóshi.
Tynshymaydy búl qala!
Kóz aldynda kýlimdep,
Oghan qymbat
qún súraydy búldana!
Búl qala ma -
Kóktemimdi qymyz qylyp simirip,
Jastyghymdy jútyp jatqan qúlghana!

Manghaz qala kir etegin jasyrmay
Auyz ashty әlemde joq aranmen
Basynan sóz asyrmay,
Jymiyady júldyz syndy janarmen.

San qiyaldyng qyrqyp tastap qanatyn.
Júldyz jayly oilamaydy qala tym.
Aspan oghan ne kerek?
Áz oty bar óz ishinde janatyn!

Úry-uaqyt onyng izgi dosynday,
Qalghan oghan taghdyrymyz arbalyp,
Ekeumizding jýregimiz jylaghanda qosylmay,
Qala túrghan qyzyl-jasyl sham jaghyp.

Jasyrmaymyn,
jii kórem jiyren kýzdi týsimde,
Kómeyime kómiledi kóp oilar.
Biz adastyq osy qala ishinde,
Osy kýzde
adasady bizdey taghy talaylar!

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434