«Últtyq salt-dәstýrlerimiz, tilimiz ben muzykamyz, әdebiyetimiz, joralghylarymyz, bir sózben aitqanda, últtyq ruhymyz boyymyzda mәngi qalugha tiyis».

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyn

«Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynan.

Qazaq oishyldarynyng diny dýniyetanymy Qúran-kәrim, Hadiys-shәrip, Shariat sekildi islamnyng qaynar kózderiden bastau alyp, dәstýrli islam arnasynda qalyptasty. Jalpy dәstýrli islam degende, Qazaqstan jerine islam Hijaz ben Horasan jerlerinde qatang әhl әl-hadis mektebine tәn ortodoksaldyq kýiinde tarala qoyghan joq. Jergilikti músylman jamaghatynyng basym bóligi diny ústanymy men kózqarastarynda aqidada samarqandyq maturidiylik ilimdi, fykhta hanafiylik mazhabty basshylyqqa alady. Qúlshylyq, ghibadattarynda ata-baba jolyn ústanatyndyqtan, olardy «dәstýrli músylmandyq senimdegiler» dep atau әdetke ainalghan.
Qazaq halqynyng diny dýniyetanymynyng dәstýrshildigi, onyng sinkrettiligi múnda islamnyng ózgeshe týrkilik renge ie boluyna әkeldi. Búl aimaqta hanifiylik mazhabtaghy sunniylik islam, eng aldymen, jergilikti salt-dәstýrge degen tózimdiligimen jәne janashyldyqqa degen liyberaldyq qatynasymen erekshelendi. Sonday-aq islamdy taratuda yasauyia, nakshbandyia tәrizdi sopylyq aghymdar – tariqattar erekshe oryn aldy. Jalpy Yasauiyden Shәkәrimge deyingi qazaq dalasynyng oishyldarynyng dýniyetanymdyq kózqarastarynda sopylyq dәstýrding negizgi ruhany qaynarlardyng biri bolghany jәne búl tarihiy-mәdeny sabaqtastyqtyng keshegi kenestik dәuirge deyin saqtalyp kelgeni barshagha ayan. Áriyne, biz búl jerde, Shәkәrim zamanynda keng etek alghan «nadan sopylyq», «jalghan sopylyq» turaly, qazirgi zamanda boy kórsetken «kýmәndi sopylyq» turaly aityp otyrghanymyz joq.

Islam diny dәstýrlerining kóshpendi týrkiler seniminde basty oryn aluy iassauiya tariqaty týzgen filosofiyanyng myqtylyghymen týsindiriledi. Kók Tәnirining úlylyghyn qadirley bilgen týrki halqynyng tanym, týsinigine ortaq bolghan islam dinining ruhany qúndylyqtary da Ahmet Yassauy hikmetteri arqyly endi. «Diuany hikmet» shumaqtarynda qazaqtar osy kýnge deyin qadir tútatyn oishyldyng diny jәne filosofiyalyq ústanymdary naqty aiqyndaldy. Búl halyqtyng ruhany tanymynda, ómir talabyna ainalghan diny dәstýrlerde iassauiya ilimderining keninen qoldanyluyna alyp keldi. Tәnirge degen filosofiyalyq ústanym óz dengeyin keneytip, Allagha degen senimmen úshtasyp, ruhany mәrtebesin arttyrdy. Yaghni, sopylyq ilimdegi «qalb» mәselesi barynsha ashyq qarastyrylyp, bir Allagha moyynúsynu adamzat jýregine jazylyp qoyghan senim retinde qabyldandy.

Sopylyq dýniyetanymdaghy adam mәselesi, erkindik, ómirding mәni, ar-ojdan, «adamzattyng bәrin sýng» (Abay) siyaqty jalpyadamzattyq manyzy bar kóptegen mәseleler qay últta bolmasyn, uaqyt pen kenistikke baghynbaytyn, adam balasyna ortaq qúndylyq ekendigi eshqanday dau tudyrmas basy ashyq mәsele. Shәkәrimning negizgi filosofiyalyq traktaty «Ýsh anyq» pen dini-etikalyq sipaty basym poeziyasynda Qúday, әlem jәne adam taqyryptarymen sipattalatyn ýshtaghandyq mәseleni tanudaghy islamy kәlamnyn, sopylyq pen filosofiyanyng oilau jýielerining ózara yqpaly bayqalady. Onyng shygharmashylyghyn barlay otyryp, týrkilik islam filosofiyasynyng ózegin sopylyq qúraytynyn, al sopylyqtyng qazaqy músylmandyq týsinikting ózegin qúraytynyn, búl dýniyetanymdyq jýiening qalyptasu erekshelikteri tәfsir jәne tauil әdisterin taldau arqyly aiqyndalatynyn angharugha bolady.

Degenmen, onyng dini-aghartushylyq janashyldyghy ózinen búryn jәne qatar ómir sýrgen qazaqtyng úly aghartushylary Sh.Uәlihanov, Y.Altynsariyn, A.Qúnanbaev siyaqty demokratiyalyq ýrdiske, órkeniyetke jetudi nasihattaumen de sipattalady. Shәkәrim de aghartushy retinde dýmshelikke, dogmatizm men bukvalizmge qarsy boldy. Múnday kózqarasty qazaqtyng diny aghartushylarynyng kópshiliginen, mysaly, Ghúmar Qarash pen Mәshhýr Jýsip Kópeevten de bayqaugha bolady. Aytalyq Ghúmar Qarash:

«Mysaly, nadan sopy bir qara tas,

Halyq sory osy kýni kesirli su

Nadan sheyh tentek sopy eki joldas

Nadan sheyh dinning sory, kýnning sory

Bir qashpa olardan sen myng keri qash», - dep, 1911 jyly jaryq kórgen «Órnek» atty enbeginde: «Hazretter (adasqan sopynyng pirleri) ózderi bek dýniyauy ghylymdardan habarsyz qatty nadan bolady. Hәtta hәziretting týrleri, mýrid jiilarynyng ózi nadandyqtarynan keledi. Jәne búl joldaghy adamdardyng bәrinde hiyaly aurulyq bolady, ol hiyaly aurulargha kóp uaqyttar ridayat shegu (azap), qaranghy hanaqalarda kýn keshiru, begirekte nadandyq sebepti әhil tasauyftyng hiyaly kerimderine ishanyp (ilanyp) jýredi» dep tújyrymdaydy.

Al Mәshhýr Jýsip bolsa, aldynghy qatarly Batys Europa jәne orys mәdeniyetin moyynday otyryp, olardyng ozyng oilarynyng týp-tórkinining islam qaynarkózderimen ýndes keletindigin atap kórsetedi: «Iauropa (Europa) júrtynyng ýlgi-ónege alyp, ghylym-bilim alyp jatqan ýlgileri – osylardyng sózi. Bizding músylmandy qorlyqta qaldyryp túrghan – Qal ghylymynda jýrgen, qalghandardyng sózi. Toqsan auyz sózding týime-dey týiinin ústap, kýlli Europa adamdyqqa jetti. Odan bizding músylmandardyng ghylym-bilimge jetilgenderi perevodtap alyp, bizge tәrki-tәrjime qylyp týsindiredi. Molda attaryna qanyq bolghan: Lermontov, Saltykov, Tolstoylar bizding músylmannan shyqqan, júrttan ozghan alaayaq jýirikterding sózinen ýlgi-ónege alyp sóilegen. Onysyn ózderi sóilegen sózinen bildirip ketken. Múnan kelip bizding músylmannyng jýirikteri audaryp alyp, bizge sóilep jatyr. Bizding búghan jyldam týsinetinimiz: «Qúrannan alghan jerin audaryp Qúrannan kór!», - dep bilip túrmyz. Hadis Shariften alghan jerin Hadis shariften kórip, bilip túrmyz. Qay kitaptan alghan bolsa, sol kitaptardyng sózi bizding qolymyzda dayar. Sondyqtan sózge sózi ýiles kelgen son, olardyng sózine: «Qylsha moyynym múnsha!» - deymiz».

Aqylgha negizdelgen imandy qúp kóretin Shәkәrimning úly ústazy Abaygha qúlaq týrsek, otyz segizinshe sózinde «búl zamannyng sopy moldalary hakim atyna dúshpan bolady», deydi. «Pendelikting kәmәlaty әuliyelikpen bolatúghyn bolsa, kýlli adam tәrki dýnie bolyp hu dep tariqatqa kirse, dýnie oiran bolsa kerek. Búlay bolghanda maldy kim baghady, dúshpandy kim toqtatady, kiyimdi kim toqidy, astyqty kim egedi, dýniyedegi Allanyng pendeleri ýshin jaratqan qazynalaryn kim izdeydi? Hәrami, makruhy bylay túrsyn, Qúday taghalanyng quatymenen, ijtihad aqylynmenen tauyp, rahatyn kórmegine bola jaratqan, bergen niyghmetterine, onan kórmek húzurgha suyq kózben qarap, eskerusiz tastap ketpek aqylgha, әdepke, ynsapqa dúrys pa?» dep kórsetedi. Al, Shәkәrim bolsa:

Kónbeymin dindi teris búrghanyna

Sopynyng bara qoyman qúrbanyna.

Aqiqat syrymdy aitsam –

Tolstoydyn,

Myng sopyny almaymyn tyrnaghyna, - dep, «taza aqylmen tappaghan dinning shyn din emes jyndylyq» ekendigin algha tartady. Shәkәrim diny qúndylyqtardy nasihattay otyryp, jikke bólinushilikten, býlikten boydy aulaq ústap, qoghamnyng adamshylyq túrghydan tazaruyn, iman men ruhany núrgha bólenuin uaghyzdaydy.

Búl túrghydan alghanda, Shәkәrimning diny kózqarastary býgingi qazaqstandyq qoghamda qalyptasqan diny ahual ýshin de ózektiligimen kózge týsedi. Ghúmar Qarashtyng aityp otyrghan «tentek sopysynan» ózge jat jerlik «nadan sheyhtar» býgingi jastardyng sanasyn ulauda. Álemdik geosayasattaghy diny faktordyng kýshengi, qazaqstandyq qoghamnyng dinge qatysty jahandyq ýrdisterge ashyq boluy diny pighyldaghy ekstremizm, terrorizm jәne jalghan dinder mәselesin algha tartady.

Atyn atap, týsin týstemesek te, jalpy júrtshylyqqa belgili búl keri aghymdar ruhany izdenis ýstindegi jastardyng dýniyetanymdyq mәdeniyeti qalyptaspaghanyn paydalanyp, olardyng kez kelgen jas adamgha tәn bolyp keletin ruhany izdenisterin, keyde, tipti, әleumettik-materialdyq múqtajdyqtaryn paydalanyp, student-jastar shoghyrlanyp ornalasqan jerlerde tikeley uaghyz arqyly nemese internet resurstary arqyly olardy óz qataryna tartyp aluda. Nәtiyjesinde kóptegen qazaq balasy halqymyzdyng ghasyrlar boyy ústanyp kelgen hanafiylik dәstýrli islamnan jerip, qoghamnan, memleketten, tipti otbasy men qúrby-qúrdastarynan oqshaulanyp, mazhabtan tys, maqsaty kýmәndi jatjerlik aghymdardyng qataryn tolyqtyryp, ózderi bayqamay syrtqy yqpaldy kýshterding geosayasy oiynynyng qúrbanyna ainalyp ketude.

Jana ghasyrdyng basynda oryn alyp otyrghan búl ýrdister jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda da bolghan tәrizdi. Mysaly, halqynyng qamyn jegen Mәshhýr Jýsip «soldattyqtan qashqan qúmyra bórikti, tolaghay basty noghaylardyn», «Ferghana zamanynan aq patshagha qaramay, qashty, qudy, birin-biri ittey talap jýrgen zamannyng kezinde óz basyn ólimnen alyp qashqan sart-sauannyng qularynyn», «Mekke... Mediyne... eki shәripting adamdaryn jamandaytyn әpendilerdin» qazaq arasyna kelip din ýiretpegin bylay dep týiindeydi: «Qazaq maqalynda búrynghy әulie ótken ata-babalary aityp ketken: «Qoydy shartyq býldiredi, eldi qortyq býldiredi» – dep. Sol maqaldyng haqiqatyn, mine, bizder kózimizben kórip, qolymyzben ústaghanday bolyp nandyq. Qazaq ishine kim keledi? Onan qashqan, múnan qashqan, jamandyqpen kózin ashqan keledi».

Islam shekten shyqqandy jaqtamaydy, dinde shekten shyghushylyq pen nemqúraydylyqty sipattaytyn «tafriyt» jәne «ifrattyn» ekeui de qúptalmaydy. Dindi auyrlatpandar, jenildetinder, orta joldy ústanyndar, dúrys baghyt baghyt kópshilik jaghynda degen maghynada aitylghan islamnyng әz payghambarynyng ósiyetteri barsha júrtqa belgili. Shәkәrim qajy Qúdayberdiúly da «Mahabbat pen qúmarlyq» atty óleninde bylay deydi:

«Sýitse de ifrat bar, tafrit bar,

Jaray ma sony aiyryp rettemey.

Ne qylsan, qyl adamgha mahabbat dep,

Meyling sók, meyling ýiret,

ayla izdenbey.

Ol sýying shyn bolsyn, jalghan emes,

Búldyr bolma ózine-ózing senbey.

Dýniyeqúmar, zalalkes bola qalsan,

Ólimdi oila kelerlik kýni ertendey».

Jas kezinen bastap muzykamen de, metafizikamen de, etikamen de әuestengen Shәkәrim óz dýniyetanymynyng evolusiyasy barysynda boyyndaghy bilimin Batystyng zayyrly filosofiyalyq bilimimen de úshtastyra bildi. Sonyng negizinde darvindik jaratylystanudy, pәnshil, zatshyl materialistik filosofiyany, jannyng bir deneden ekinshi denege auysuy turaly spiritualizm men psihologiyany teriske shyghardy. Diny tanymnyng joghary dengeyine kóterildi.

«Keldim qaydan, baram qayda, ne etsem paydam» degen negizgi ómirmәndik mәselelerdi qozghaytyn oishyl-aqynnyng «Ýsh anyq» enbegi onyng otyz jyldyq ruhany izdenisining jemisin bildiredi. Onyng birinshi anyghy kóne grek filosoftarynan bastap, europalyq klassikalyq filosofiyagha deyin sheshimi birauyzdan tabylmaghan negizgi substansiyalyq mәsele bolyp kelgen týpnegizdi bylay dep tújyrymdaydy: «barlyqtyng týp sebebi jaratushynyng bilim, qúdiret sheberliginde ólsheu joq. Dәlelderim: ghylym jolynda búl barlyqtyng esh nәrsesi ózdiginen bar bola almaydy da, qozghala almaydy. Búghan sebep kerek. Eger ol sebepke de bir sebep kerek bolyp, sebepting týbi joq bolady delinse, eng týbi sebepsiz, bar sebep bolmasa bolmaydy. Sol sebepsiz bar bolu sebep jaratushy bolady. Eger sol sebepsiz bar bolghan atom, núr siyaqtylar delinse, olar sebepsiz bar bolghan nәrse emes, dәlelim – olarda qozghalys bar, qozghaluda, jýrisining ólsheui bar. Ólsheuli nәrse ózi bar bolghan, eger qozghalys prityajeniye, otrisanie ózine tartu, әri iyteru zanymen delinse, ol qozghalysqa da sebep kerek. Ol zandy salushy kerek… Sondyqtan olardyng týp sebebi sebepsiz bar sebep, týp jaratushy».

Shәkәrimning oiynsha jan ólmeydi, ol da tәn tәrizdi ózine azyq qajet etedi. Jan tәnning qojayyny, tәn ólse shirip basqa týrge auysady, al jannyng zaty gharyshtan. Jannyng ajalsyzdyghy, asa manyzdylyghy Shәkәrim kórsetken ekinshi – anyq. Búl fәny men baqilyq uaqytta da «jangha kerek azyq Shәkәrimining oiynsha ol – újdan. Shәkәrim újdandy ýsh qasiyet qúraydy dep sanaghan. Ol – әdilet, meyirim, ynsap. Shәkәrim jan turaly ózining izdenisining anyghyna kóz jetkizgennen keyin jangha eki dýniyege de kerek azyq újdan degen baylamgha kelgen. Búl «Ýsh anyqtaghy» qorytyndy oi. Shәkәrimning ýshinshi anyghynyng da sheshui osy – újdan degen dúrys». Qazirgi janartushylyq pen jahandanugha tap kelip otyrghan elimiz ben halqymyz ýshin bolashaqqa dúrys baghdar ústanuda ótkenning ósiyetinen tәlim alu manyzdy. Ásirese, býgingidey pluralistik qoghamda, dinder men dýniyetanymdar, mәdeniyetter men órkeniyetter qiilasqan zamanda dәstýrli din men mәdeniyetting qazbalanyp, onyng key tústarynyng qayta baghamdaluy, qaranghy týnde baghdar kórsetetin temirqazyqtay bolghan Abay men Shәkәrimning diny dýniyetanymyn qayta payymdau osy zamannyng ózekti mәselelerining biri.