Aqparattyq vakuum tuyndaghan joq, qoghamnan eshtene de býgilip qalmady
Qazaqstannyng Aqparat jәne kommunikasiyalar ministri Dәuren Áskerbekúly Abaev «QazAqparat» tilshisine súhbat beripti. Onda Denis Tenning ólimin tergeuge qatysty polisiya júmysyna jәne osy qayghyly oqighadan keyin qoghamda tuyndaghan rezonansqa qatysy ózi kózqarasymen bólisken eken. Atalghan súhbatty biz de jariyalaghandy jón kórdik.
- Saualdarymyzgha jauap beruge kelisim bergeniniz ýshin rizashylyghymyzdy bildiremiz. Al biz ózinizben býginde әrbir azamatty tolghandyratyn elimizdegi qúqyqtyq tәrtipti qamtamasyz etu mәselesin talqylaghymyz keledi. Búl mәsele әsirese danqty mәnerlep syrghanaushy Denis Tenning qayghyly qazasynan keyin ózekti bola týsti. Biylik pen qoghamnyng arasyndaghy kommunikasiyagha jauap beretin ministr retinde mynany aitynyzshy, Ishki ister ministrligi tosyn jaghdaylarda resmy mәlimdeme jasauda nelikten ýnemi kesh qalyp jatady?
- Eng aldymen mynany aitqym keledi, Denis Ten ólimine qatysty jaghdayda IIM jedel tәrtippen tilshilerge eng ózekti aqparattardy úsyndy.
Al sol aqparatty tekseruge biraz uaqyttyng ketetindigi basqa mәsele. Tipti eng shúghyl jaghdaydyng ózinde de memlekettik organ olardy sәikesinshe tekseruden ótpesten faktilerin jariya etuge qúqyghy joq.
Búghan qosa, Qylmystyq-prosestik kodekske sәikes sotqa deyingi tergeu mәlimetterin jariya etuge bolmaydy. Ol prokurordyng kelisimimen rúqsat etilgen kólemde ghana jariya etuge beriledi.
Degenmen, taghy da qaytalap aitamyn, búl joly aqparattyq vakuum tuyndaghan joq, qoghamnan eshtene de býgilip qalmady.
- Qoghamda ministr Qasymovty otstavqa shaqyrushylar jiyilep barady. Osy mәselege qatysty ne aitar ediniz?
- Ózderiniz de bilesizder, elimizding eng tanymal, milliondardyng sýiikti sportshysynyng ólimi qoghamymyzdy kýizeltti. Búghan qosa, búl qayghyly jay elimizding qúqyqtyq tәrtibin qamtamasyz etu bóligindegi birqatar kýrdeli problemalardyng betin ashty. Osynday jaghdayda jappay emosionaldy kýizelisting oryn aluy, kóptegen azamattardyng múnday talap qoyy tang qalarlyq jayt emes.
Degenmen, emosiya esh uaqytta ta tiyimdi sheshimderdin, búghan qosa kadrlyq mәselelerding odaqtasy bolghan emes. Biz múny týsinuimiz qajet.
Qalmúhanbet Qasymov - júmys tәjiriybesi óte mol óz isining ýlken kәsibi kadrlyq poliyseyi.
Barlyq syny pikirlerge qaramastan onyng basshylyghy barysynda qúqyqtyq tәrtipti qamtamasyz etu salasynda qylmystardyng ashyluy, kriminogendik ahualdyng tómendeui bóliginde bayypty nәtiyjelerge qol jetkizildi.
Dәl osyny Almaty qalalyq IID bastyghyna qatysty da aita alamyn. Almaty qalalyq ishki ister departamentining bastyghy Serik Kýdebaev qauipti qylmyskerlerdi ústaumen baylanysty polisiya operasiyalaryna ózi de qatysady.
Tenning ólimine qatysty jaghdayda da Kýdebaev qylmyskerlerdi ústau operasiyalaryna jeke ózi qatysty. Búl isti ashugha tәulikke jetpes uaqyt qana qajet boldy. Demek, qalay desek te búl polisiyanyng qolynan keledi jәne olar júmys istey alady.
BAQ-ta polisiya qyzmetkerlerining kәsiby sheberlikterining tómen dengeyi turaly maqala jariyalandy. Jekelegen jaghdaylarda ol solay boluy da mýmkin. Alayda, óz isine berilgen, qoghamymyzdyng әl-auqaty men tynyshtyghy ýshin janyn qúrban etuge dayyn qyzmetkerler de bar. biz nelikten olar jayynda tis jarmaymyz? Barlyghyn bir ólshemmen qarap, jappay býlinshilik jayynda aitugha bolmaydy. Múnyng auyly tym alys.
- BAQ-ta Almaty «mәdeni» astanadan «qylmystyq» shahargha ainaldy degen pikirler de qylang bergen edi...
- Esinizde bolsa, jana Qylmystyq-prosestik kodeks qabyldanghannan keyin qylmys syndy barlyq qúqyq búzushylyq turaly býkil dabyldyng tirkelui kózdelgen edi. Qaladaghy qylmys dengeyi 10 payyzgha tómendep, olardyng ashyluy jaqsara týste. Búghan qosa, kisi óltiru, qaraqshylyq, tonau, kólik úrlau syndy auyr qúqyq búzushylyqtardyng kórsetkishi aitarlyqtay tómendedi.
Jәne de osy kezende Almatygha qosymsha әkimshilik-aumaqtyq birlikting qosylghanyn jәne ishki kóshi-qonnyng joghary dinamikasy bayqalghanyn esten shygharmauymyz qajet. Óitkeni, ontýstik astana respublikadaghy eng basty ekonomikalyq ortalyqtardyng biri bolyp qalady.
Dәl osy Almaty kósheleri men audandardy syrtqy baqylau kameralarmen jabdyqtauda eng joghary qarqyngha ie bolyp otyr. Áriyne, polisiya bәrin biylep-tósteushi emes, biraq, biz qylmystyq haosta ómir sýrip jatyrmyz deu de әdiletsiz.
- D.Tenning ólimine qatysty iske arnalghan keshegi brifingte Q.Qasymov nelikten ózi shyghyp, jurnalister aldynda sóilemedi?
- Búl saualgha jauap berildi ghoy. Ishki ister viyse-ministri Rashid Jaqypovtyng atap ótuinshe, IIM basshysy qyzmettik is-saparda jýr.
Degenmen, baspasóz mәslihaty barysynda tuyndaghan barlyq saualgha IIM ókili jan-jaqty týsinikteme berdi. Óz tarapymnan qosarym, Qalmúhanbet Qasymov oryn alyp jatqan jayttar turaly aqparattardy biledi jәne ahualdy óz baqylauynda ústap otyr.
- Ádep túrghysynan alyp qaraghanda, Siz IIM sportshynyng ólimi ýshin keshirim súrauy kerek dep esepteysiz be?
- Denis Tenning ólimi - búl Qazaqstan ýshin ýlken tragediya. Oryn alghan jaytqa baylanysty adamgershilik jauapkershilik pen auyr qaza qayghysyn bizding әrqaysymyz da sezinemiz. Búl qoghamdyq reaksiyadan-aq anyq bayqalady. Ishki ister ministrligine jariya týrde keshirim talap etuding qanshalyqty әdiletti ekendigin aitu qiyn. Degenmen, Ishki ister viyse-ministri Rashid Jaqypovtyng keshirim súrau mәselesi zandyq túrghydan tysqary jatyr degen pikirimen kelisemin.
Óziniz de biletindey, qazirgi uaqytta Almaty qalalyq IID júmysyna qyzmettik tekseru jýrip jatyr. Tekseris qorytyndysyna qúqyq qorghau organdarynyng jauapkershiligi bekitiletin bolsa, onda qajetti sharalardyng qabyldanatyndyghyna senimdimin. Sondyqtan da onyng nәtiyjelerin kýteyik.
- Qazaqstandyqtargha travmatikalyq jәne qysqa oqpandy qaru ústaugha rúqsat berudi qoldaysyz ba?
- Eng aldymen múnday zattardy zandastyru ýshin qaru asynudyng joghary mәdeniyeti qajet ekendigin basa aitqym keledi. Búghan qosa, qarudy erkin alyp jýru qylmys dengeyining tómendeuine alyp kelerine eshqanday kepil de joq.
Kóptegen elde, әsirese Qúrama Shtattarda osy mәsele tónireginde oryn alghan qayghyly jayttar az emes. Ótken jyly Las-Vegasta oryn alghan eng qayghyly oqighalardyng birin eske alynyzdar. Sol kezde jappay oq atu barysynda 59 adam ólip, jaraqat alghandardyng sany 500-den asyp jyghyldy. Demek, búl rette eng aldymen múnday zattargha qoghamnyng dayyndyghy mәselesin algha qoyghan jón.
Al endi tolyqtay aitar bolsaq, ókinishke oray biz eng teris ssenariylerden esh uaqytta da saqtandyrylmaghanbyz. Osydan birneshe kýn búryn ghana Torontoda, qalanyng adam kóp jýretin kóshelerining birinde jýike auruyna shaldyqqan qylmyskerler ótip bara jatqandargha oq jaudyrghan. Sonyng saldarynan eki adam qaza tauyp, ondaghan adam jaraqat aldy.
Múnday jaghdaylardan dúrys sabaq alyp, problemaly mәselelerdi jýieli sheshu ghana qalyp otyr.
- Súhbat bergeniniz ýshin rizashylyq bildiremiz!
Abai.kz