Bayaghyda, ertede, әlimsaqta (toqsanynshy jyldargha deyin) bizding halyq anghal edi. Bala edi. Anghaldyghy sol – әndi kompozitorlar ghana shygharady dep oilaytyn. Ózimiz sekildi qarapayym adamdardyng mandayyna әn shygharuy baqyty bitpegen, ol degeniniz tabighattyng talantty, daryndy etip erekshe jaratqan adamdarynyng ghana qolynan keletin is dep oilaghan. Solay oilaghandyqtan әn degeninizdi solardan ghana kýtetin. Ne degen anghaldyq desenshi.

Olar da (kompozitorlar) tegi kesirding kesiri boldy. Aydyn-kýnning amanynda, Qúdaydyng qútty kýni otyra qalyp bir әn jazyp jýre berse bolady ghoy. Jo-o-oq, olar óitpeydi. Anda-sanda bir әn. Jәne ol әndi ýiinde otyryp taghy jaza salmaydy. Mindetti týrde ýiinen úzap shyghuy kerek. Tebirenui kerek, tolquy kerek!

Barghan elining yqylasy men peyiline malynyp, sol jerding tabighatyna sýisinip, abaysyzda jolyqqan jәudir kóz qyzdyng janaryndaghy shoq jýregine týskende baryp qana jazatyn. Onda da әr sapary bir әn degen garantiya taghy joq. Keyde tuady, keyde tumaydy. Tamdynyng aruy, Dýngen qyzy syndy kónil terbetip, jan tolghandyra alsa jaqsy, óitpese, qayyr joq. Moyynqúm men Arys ózeni Qúday qút berip qana qoymay, baq qondyrghan jer eken. Áytpese, Shәmshi әuliyening tabany tiymegen jer az shyghar. Shәmshi demekshi, búl jerde valis koroli jәy mysal ghana. Áytpese, Ábilahatynyz, Mynjasarynyz bastap, basqalary qostap bәri sol «әuliyeler». Qúday-au, sol Qúdaydyng bergen talanty men darynyn tughan elinen ayap, anda-sanda bir әn shygharyp qoyyp qarap otyrmay, kýnine bes әnnen, keyde alty әnnen jaza berse nesi keter edi deysin. Joq, óitpeydi ghoy. Mindetti týrde shynymen tolquy kerek, tolghanuy kerek. Búlardiki jón eken. Tolqyp, tebirenip, әserlenip alyp jaza bergen. Arydaghylarynyz mýlde kisi bolghan ghoy.

Anau Aqan, mynau Birjan deysing be, kez-kelgeni sol. Syrttay tamsanyp, kýshti eken ә dep jaza salu degen atymen joq. Mindetti týrde taghdyryn keship, tayaghyn jep, basyn taugha úryp, tasqa soghyp, soryn keship baryp jazghan. Oipyrmay ne degen әpendeler edi. Bir әn jazu ýshin jarty ómiri men tútas jýregin qúrban qylu, kýndiz kýlkiden aiyrylu degeniniz endi aqyryndatyp aitqanda aqylsyzdyq bolghan ghoy. So zamanda halyq qana emes, halyq kompozitorlary da anghal bolghan ghoy. Án degen kәdimgi әn bolu kerek dep oilaghan ghoy. Ol da adam balasynyng ómirge kelgeni siyaqty әrtýrli prosesten ótui kerek dep týsingen. Balalyq qoy. Bala deyin deseng bala da emes. Al, qazir she? Qazir shýkir, tәube, elding de, sazgerding de kózi ashyldy.

Ándi әrkimning jaza beruine bolatynyn týsindi. Búl әsirese әnshi bolsam degen jas talap ýshin ontayly boldy. Núrghisaday birtuardyng jylyna bir tuatyn klassikasyn kýtip jýruding dymgha da keregi joq eken. Iamahasyn shúqylap otyrghan kez-kelgen «sazgerdin» studiyasyna jetip bara sal.

Brat, bir әn kerek edi,-de. Boldy.
Birdi-ekili әni ainalymgha shyghyp ýlgergen, bú kýnde ózin kәdimgidey ONNER adamy sanaytyn kókeng birinshi shylymyn óshirip, artynsha kelesi shylymyn tútatyp, qong týtinin kókke qaray bir ýrlep, asa bir oily pishinde, komputerining jana әnder degen papkasyn ashyp kep jibersin. Ishi tola «qazyna». Qalaghanyndy al. Sening qolayyna jaghatyn әn joq bolsa, sәl kýte túr. Suyryp salyp bere salady. Bayaghyda Shәmshiler, Ábilahattar, Núrghisalar bes syzyqtyng boyyna nesine nota tizip әure bolghan deysin. Eshe basyna kilt qoyyp qoyatyn. Ol ne ýshin kerek eken desenshi?. Sóitse, ol kisiler әn jazudy әdeyi qiyndatyp jýrgen eken ghoy. Áytpese toghyz kýn tolghatyp, on kýn oilanyp, on birinshi kýn degende qolgha qalam aludyng týkke keregi joq eken. «Iamahana» otyr da aq-qara pernelerdi basyp-basyp kep qal, boldy. Komputerinning jadyna saqtalyp qalghan janaghy әuendi tyndap kór. Eshqanday әnge úqsamaydy ma? Úqsamasa boldy, jana әn degen sóz! Jarq ete qalsam degen bauyrynnyng qolyna ústat ta jiber. Ol ony aty shyghynqyrap qalghan aqynnyng uatsabyna jibersin. «Brat, myna әnge sóz kerek edi»,-degen ótinishpen. Aqyn úyaly telefonyna kelgen әuendi tyndaydy. Klavish pen gitaranyng bolymsyz әuenine sazger ynyldaghan eken.

Daydarym, daydarym, daradaydym,

Araydym, araydym, aradaydym.

Naraynym, naraynym, naranaymyn.

Halaylim, halaylim, halalaymyn.

Iship pysyp otyrghan júmyssyz aqyn sol zamatty әnshining ótinishin oryndaydy.

Ayaulym, altynym, aqmandaylym,

Ózindi kóp izdep tapqandaymyn.

Sezimim sel bolyp saghynghanda,

Ózindi qúshaqtap jatqandaymyn.

Bitti. Án dayyn, әnshi dayyn. Tyndaushyng ol. Halqyng búrynghyday oqyrman, kórermen, tyndarman bolyp jik-jikke bólinbeydi. Bәri bir top. Halqyng tútas tyndarman. Kitap oqityn, teatr tamashalaytyn biren-saran oqyrman men kórermenning bary bar. Biraq, olar óte az. Osy betimizden qaytpasaq, birer jylda olardy qyzyl kitapqa kirgizemiz. Sosyn jýrsin ózderin ózderi oqyp. Aytpaqshy, qazirding ózinde solar birin-biri ghana oqyp jatqan joq pa? Jә, әngime olar jayly emes. Ángime tyndarmannyng moldyghy jayly. IYә, tyndarman mol.

Búrynyraqta on shaqty kompozitor men jiyrma shaqty әnshining qyryq shaqty әnine shóli qanbay, әbden qatalap qalghan halyq emes pe, ne berseng de simire beredi. Qolynnan kelse sen de óz mýmkindigindi paydalanyp, arzanyndy marjan dep qúlaghyna sinire ber.

Aytpaqshy, qazir әnshilerding de kózi ashylghan. Birinshi temekisin óshire berisimen, ekinshisin tútatyp, tipa túlgha bolyp otyrghan «sazgerge» jyny kelse ózi-aq jazyp alady. Aynalanyzgha qaranyz, tyndap otyrghan «әninizdin» toqsan payyzynyng oryndaushysy avtor. On payyzy әlgi birinshi shylymyn óshirisimen, ekinshi shylymyn tútatyn aghaydiki.

Shýkir, tәube, elding kózi ashyldy. Búrynghy anqaulyq joq. Ándi kompozitor shygharu kerek, ony әnshi oryndau kerek degen anghal qazaqty tapqan ekensin. El bildi. Án degenindi әrkim-aq shygharady eken. Jәne bir shygharyp ýirenip alsan, kóptep shyghara beruge de bolady eken. Bayaghyda Shәmshilerdi nesine әulie qylghan osy júrt. Olardy qoyshy, arydaghy Aqan, Birjan, Baluan sholaqtardy aitamyn da. Býgingilerdiki siyaqty jangha jaghymdy, qúlaqqa sinimdi emes. Áyteuir bir bitpeytin aighay. Qyzdyng atyn atap, anyraydy da jatady. Jәne olaryn әrkim aita alsa bir jón eken. Erkin Shýkimәn degen syndy engezerdey bireu bolmasa, bizdey shibuttardyng әrqaysysynyng ontayyna kelip, qolayyna jagha bermeydi.

Jәne olargha әn jazdyru ýshin Balqadishaday súlu, Lәilidey kerim, Ghaliyaday kerbez kerek bolghan ghoy. Qazir qyzdyng keregi joq. Osy dúrys qoy. Qúda da tynysh, qúdaghy da tynysh. Qyz da jylamaghan, onyng aittyryp qoyghan jigiti de búlqan-talqan bolmaghan.

Taghy bir qyzyghy jogharyda aitqanymyzday olardyng әr әni bir taghdyr. Jazyluy tútas bir tariyh. Ony myna jaqta jyrdan qyzyq qyp aityp, mәre-sәre bolady. Ne qyzyq sol. Sal saldatyp, seri seriletip jýrip kórip qalghan eken. Kórip qalghasyn únatyp qalypty. Sosyn… Óitipti, býitipti. Aqyn sonynda dýniyeden baz keshken әlgi bayghús sol әndi jazypty.

Qazirgi әnderding jazylu tarihy da jaqsy. Eshkimning basyn qatyrmaydy. Senbeseniz kez-kelgen sazgerge baryp osyndayda-osynday әninizding tuu tarihyn aityp berinizshi denizshi, jauabynyz mynaday bolady. «Qaybir jyly Bәlenchik degen әnshi kelgen, sol bir әn bar ma degesin, dayyn túrghan eshtene bolmaghasyn, erteng habarlasshy degem. Sodan otyra qalyp osy әndi jazgham. Basynda dostar turaly dep bergem, ózi sózin aqyngha mahabbat turaly qylyp jazghyzyp alypty ghoy». Kýshti emes pe, iyә. Ne ol, bir әn jazu ýshin bala-shaghandy tastap, el kezip azyp, jer sharlap tozyp. Odan da sol uaqytta on әn jazyp almay ma?.

Qazir uaqyt qymbat. «Qayyqta» degen әn jazu ýshin bir qyzben aidyn-kólding betinde sylbyr qimyldap, bappen qozghalyp, qyzdyng betine qarap, «eskegindi bershi qúrbym, men eseyin sen espe» dep otyratyn zaman emes. Qazir skuterding zamany. Qyzdy artyna mingestirip al da, zyr etip ary jýz, dýr etip beri jýz, sharua bitti. Shyn talant bolsang bir әn jaz. Jәne ol skuterding jyldamdyghynday remiks bolsyn. Valis jazghyng kelse, katamarangha otyra sal. Sen es, men es dep eregespey, ekeuing de tebe ber.

IYә, qaytken kýnde de ónerdi zamangha ynghaylauymyz kerek. Oghan bizding jastarymyz bel sheshe kirisip ketken. Jәne ol enbekteri jemissiz de emes. Osy betimizden qaytpasaq kýni erteng ózbek, qyrghyz túrypty, kәristen de kalorit qosyp, zamanauy qazaq әnin tudyramyz. Jәne ol ghajap әn bolady. «Qúrttyng gho taghy» degen әp-әdemi jyr joldaryn basqalay estip qalsanyz, oghan sizding kәri qúlaghynyz kinәli. Jas-óspirim jetkinshekter, «qúrttyng ghoy taghy» dep ókingen, óksigen zamandasynyng múnyn úghyp otyr.

Solay. Qazir halyq búrynghyday anghal emes. Sol kezde halyq anghal ghana emes, úyalshaq, úyang da bolghan eken ghoy. Qaybir bozbalanyng shyn jýreginen tәp-tәuir әn tua qalsa jәne sol әni halyqtyng kónilinen oryn alsa da, eli sýiip aityp jýrse de avtorlyghynan qashyp, azarda-bezer bolghan. Ánning bar aiyby sol, Shәmshinikindey, Núrghisanikindey biyik dengeyde shyqpay qalypty. Sol sebepti bir kezderi «Kóshe әnderi» kóbeyip ketti. Tym-tym әserli kóshe әnderi әr kóshening tórinde shyrqalatyn. Al, qazir kóshede jatqan әn joq… Shetterinen «shedevr». Qanshama jyldar, ghasyrlar boyy nege aldanyp kelgenbiz. Án degeniniz osynday bolady eken. Aytpaqshy, osy talghamymyzben qarap, әdil baghasyn bersek, «Tukanyn» «Shanshardaghy» aitqan «hәlәu-lilau-lilau, igog-gigog-gigok» degeni óte tamasha әn. Qazirgi shyghyp jatqan әnderding bәri de sol qaraylas qoy.

Beybit Sarybay 

Abai.kz