Postkenestik kenistiktegi tónkeris pen jappay tәrtipsizdik kezindegi eng «qorqynyshty» kórinisti ýnemi bizding esimizge salyp otyrady. Búl kenistikte kóp nәrse boldy, olardyng auqymy da әrtýrli, biraq qazaqtar ýshin dәl osy nasihattyng ótimdi bolatyny nelikten?

Tarihyn ózi jazghysy kelgen, taghdyryna betbúrys jasaghysy kelgen halyqty kórgende nege bizding tóbe shashymyz tik túrady dep oilaydy? Olardyng әreketi sonshalyqty qorqynyshty ma? Shyndyqqa tura qarasaq, júrttyng maydanynda túrghan týk te joq ekenin kóremiz. Osynday oqighalar bolghan sayyn bizding sanamyzda 1986 jylghy Jeltoqsannyng jarasy janghyrady.

Jeltoqsan bir jaghy  Ar-namys mәselesi (qúqyghyn talap etip shyqqan barak túrghyndarynyng namysy) bolsa, ekinshi jaghynan Tragediya da. Últymyzdyng búl jan jarasy әli jazylghan joq. Onyng eng birinshi sebebi ótkenmen birge tarih qoynauyna ketpegeninde; ol qazir de bizben birge, bizding kýndelikti sayasy ómirimizde, quanyshy az, týnergen qys ta ony eriksiz esimizge salyp túrady.

Arada qansha jyl ótkenimen, әli de Jeltoqsan yzghary qaytqan joq. Jeltoqsannyng týnergen bir sәtinde jym-jyrt kýzding dauysy, alda kele jatqan kóktemning shuaghy, Jana jylgha degen bir ýmit, qystyng atyp bolmaytyn tany men batyp bolmaytyn kýni, bәri-bәri aralasyp ketti. Qazaqstannyng kýndelikti tynysyn kórsetkendey. Al eger shyndap nazar audarsaq, shyn mәninde kóp eshtenening (nemese eshkimnin) ózgermegenin kórer edik. Tipti sayasy «qughyn» jónindegi oppozisiyanyng uayymyna da jauap bar: jylu da yzghargha say bolmaq.

Jeltoqsannyng yzgharynan arylu ýshin shyndyqtyng betine tura qarau kerek. Ábigerge salyp,  әri-sәri etken jaghdaylarmen jәne tarihy toqyraumen osynday jolmen ghana kýresken jemisin beretin kórinedi. Al aldymen osynday yzghardy attap ótip, shuaqty kýnge jetkenderge nazar audarghan dúrys.

Bizge eng jaqyn mysal – Armeniyanyng jaghdayy

Uaqyt kenistigi boyynsha ghana emes, tarihy jaghday túrghysynan da eng jaqyny osy. Búl eldegi jaghday korrupsiyagha qarsy tónkeristing jeke bir mysaly ghana emes, әrtýrli elde boluy mýmkin jalpy sayasy ssenariy.

Armeniyadaghy eng negizgi pozisiya – Últtyq mýdde degen ssenariy jýzege asty, sayasy kýres ekinshi oryngha ysyryldy. Ádette tónkeris bolghan jaghdayda qughyn-sýrgin, qyzmet atqaruyna shekteu qoy jәne esep aiyrysu iske qosylatyn tústa Armeniyada mýldem basqa variant algha shyqty jәne ol qazirgi kezge deyingi eng dúrys núsqa der edik.

Biylikten ketip jatqandar biylikting qansha manyzdy bolghanymen, qarghys arqalaugha túrmaytynyn aitty. Atyna kir keltirmeu әldeqayda abyroyly, al ómir osymenen toqtap qalmaydy. Kóp jyl el basqarghan Sargsyan óz erkimen otstavkagha ketti. Premierlik qyzmetke barghan Sargsyan el aldynda qatesin de moyyndady. Al ishtey kýtken qyzmetine qol jetkizu ýshin ólerdegi sózin aityp, qulyqqa basqany belgili. (Tolyqqandy biylik jýrgizgen preziydentten dәl sonday biyligi bar premierge ainalghysy kelgen).

Bir ghana ótirikting býkil pragmatikalyq tabys pen sayasy maqsatty juyp-jayyp jiberui kezdeysoqtyq emes.

Biylikti qolgha alyp jatqandar sayasy tartys pen «óz» adamdaryndy biylikke tartudyng manyzdy ekenin, biraq soghan bola úsaqtalugha túrmaytynyn aitty. Onday úsaq-týiek alayaqtar men kórtyshqandardyng joly, al kóshbasshylardyng әreketi auqymdy, peyili keng boluy tiyis. Ózgelerdi keshire bilui, qajet bolghan jaghdayda ózin de qúrbandyqqa shala bilui manyzdy. Aylaker retinde tanylghannan anghal bolyp kóringen abzal. Sondyqtan da jana premier Pashinyan komandasyna búrynghy biylik ókilderin de aldy.

Últtyq mýddemen qatar qoyghan uaqytta sayasattyng ekinshi kezektegi mәsele ekenine basa nazar audartty. Halyqtyng yqylasy sayasy qúityrqylyq pen biyliktegi talas-tartystyng barlyghyn juyp-shayyp jiberdi, úsaq klandardyng ambisiyasyn qanaghattandyrudyng qajeti de bolmay qaldy. Osynyng barlyghy ainalyp kelgende Ortaq maqsat ýshin, alandarda jýzdegen myng adamnyng jýregi bir kisidey soqqanyn sezinu ýshin edi. Ártýrli dengeydegi sheneunikter men ýgitshilerdin, biylikting ainalasyndaghy jaghympazdardyng qorqatyny da osy bolatyn. Óitkeni olar biylik degendi ózim dep biletin.

Biylikke Kelushiler biylikten Ketkendermen birlesip әreket etuge erikti týrde barghany asa manyzdy ekenin taghy da qaytalap aitayyq. Dәl osy sheshim men әdette qalay bolatyny jóninde egjey-tegjeyli bayandap kórelik. Biylikke kelushiler biylikten ketken qarsylasqa jyghylghan ýstine júdyryq júmsaghan joq, onyng ornyna ortaq jauapkershilik jýktedi. Eng ozyq, iydeal ýlgi. Biylikten ketip jatqan funksionerlerding ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda bolghan zang shygharu organy odaqtas degennen góri kedergi keltirushi degenge kóbirek keletin edi. Soghan qaramastan, Parlamentti taratudan da bas tartty.

Armyan núsqasy halyqtyng syrtynan sheshim qabyldau da, sayasy elitanyng biylikti bólisu ýshin kelisimge kelui de emes, mýldem basqa jol. Kiyevtegi qyzghylt-sary tónkeris kezinde, mәselen, elita biylikti bólisuge kelisken bolatyn (parlament qayta saylau ótkizudi belgileydi, esesine oppozisiya parlamenttik respublikany qoldaydy, osylaysha qarsylastarmen kelisimge keledi).

Joq, Pashinyan bastapqyda aldyna naqty әri auqymdy mindetter qoydy, kelissózge barghan joq, mәmilege kelmedi, jýieni qúlatty, tek sodan keyin ghana ózi últtyq kelisim jónindegi paktini úsyndy. Ekonomika, syrtqy sayasat, kýshtik qúrylymdar salasyndaghy manyzdy qyzmetke kýni keshe biylikte bolghan partiyanyng ókilderin úsyna bastady.

Nelikten? Qazaqstangha ýilespeytin eng negizgi jәne basty týitkil osy tústa. Armyan elitasy shyn mәninde patriot. Pashinyan kýshtik qúrylymdardyng basyna Valeriy Osipyandy alyp keldi, al ol revolusiya kýnderi sherushilerge kedergi keltirgen arnayy jasaqtyng basshysy bolatyn. Nazar audarynyz, ol qaysybir әskery bólimder sekildi sherushilerding jaghyna ótken joq. Biraq, basqa bir manyzdy jaghday bar: birneshe jyl búryn Osipyan radikal toptardyng biri kepilge alghan adamdardy azat etken. Ol kezde qúrbandar da boldy. Sayasy kýresting sonshama ushyqqanyna qayran qalghan milisiya basshysy: «Armeniyada sayasy maqsat ýshin armyandy óltiru degen ne súmdyq?» – degen bolatyn.

 Búl shyn mәninde tragediya edi

Al Qazaqstannyng jaghdayy mýldem bólek, Janaózennen keyin mәselening dәl osylay qabyrghasynan qoyylmaghany anyq. Biylik pen halyq bir tilde sóilemeydi. Bir-birin estimegennen emes, ekeui eki bólek últ bolghandyqtan. 1986 jylghy oqighanyng manyzy әli de zor. Ayausyz basyp-janshu, halyqqa qarsy qyrghyn әreket etkisi keletin últtyq qozghalysty janyshtap, qazaqtardyng ózin qorghau niyetin birjola óshirudi kózdedi. Degenmen, sodan bastap qazaqtar ózining últtyq ústanymyn aqtala otyryp bayandaytyn boldy, búl ekinshi bir jasyryn maqsattyng oryndalghanyn kórsetedi. Áli kýnge deyin solay jalghasyp keledi. Kez kelgen últtyq baghdarlama aqtalu, keshirim súrau túrghysynan jasalady, әri mindetti týrde kópúltty ekenimiz, basqa úlystardyng mýddesi úmyt qalmaytyny eskertiledi.

Kenesary han nemese Janna d`Ark maqsat-múrattaryn osylaysha qorqaqtap jariyalauyn elestetip kórinizshi!

Armyandar ýshin Qarabah qanday manyzdy bolsa, qazaqtar ýshin Jeltoqsan sonday manyzdy bola alar edi. Dәlirek aitsaq, basym maqsattardy dúrys belgileuge kómekteser edi. Sonda biz de sayasy reformanyng manyzdy bolghanymen de birinshi kezektegi mәsele emes ekenin týsiner edik. Sayasy reforma mәdeny revolusiya nemese ekonomikalyq ósim sekildi manyzdy. Biraq, odan da manyzdysy – qazaqtar óz jerinde ózi biylik jýrgizetin Derbes el qalyptastyru. Al demokrattar men kommunisterding qaqtyghysyna kelsek… әriyne, býgingi tanda kommunizmdi qoldau әbestik, degenmen ol birinshi kezektegi manyzdy mәsele emes. Eng manyzdysy – eldi últtyq mýddeni jýzege asyratyndardyng basqaruy.

Eng bolmaghanda, sony týsinetin adamdardyng saltanat qúruy.

Jeltoqsan biz ýshin qúndylyqqa ainala almady. Al Armeniyada ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynda «Birinshi kezekte Últtyq mәsele» degen ústanym myqtap ornyqqany sonshalyq, Kompartiya OK birinshi hatshysynan bastap, qarapayym malshygha deyin Últtyq azattyq degendi eng manyzdy jәne eng negizgi qúndylyq dep bildi.

«Armeniyada armyan ólmeui kerek» degen týsinik te sol kezden bastap ornyqty, Nikol Pashinyan men Valeriy Osipyandy tatulastyrghan da osy týsinik. Olar bir-birinen jenilgen joq, eshqanday taktikalyq kelisimge de kelmedi. Olar ýshin shyn mәninde manyzdy Bir ghana mәsele bar, qalghanynyng Barlyghy sonyng qúrbany. Osynday jaghdayda ghana ekinshi kezektegi sayasy talas-tartys kezinde Myqtylardyng koalisiyasy sekildi eng negizgi odaqty qúrugha bolady. Tabysqa qalay salyq salu sonshalyq manyzdy emes. Biraq, aldymen eng negizgi nәrse boluy kerek.

KSRO taraytyn tústa Qazaqstanda basqa ústanym manyzdy boldy, bizding halyq óte shashyranqy edi. Árqaysysy әr tarapqa bytyrap ketken bolatyn (bólinetin sala әrdayym tabylady ghoy). Bizding jasyq azamattyq qoghamda Jeltoqsannyng iydeologiyasy men sabaghy emes, Nevada-Semeydiki algha shyghyp ketti: petisiyalar jazylyp, újymdyq hattar jóneltildi. Bizding últshyl demokrattar preziydentke ótinish aytady. Talap etu erkimizdi joyyp jibergendikten, ótinip súrau qisyndy da. Keyde bizge sayasy mәdeniyet, mәn-jaydy bilu jetpey jatady deydi, solay da shyghar. Biraq, bizge eng bastysy abyroy jetpeydi. Qatang talap etu, mәmilege jyghyla ketpeu jetpeydi.

Bizge jalyn jetpeydi. Al onday jalyn boyymyzda bar edi...

Áriyne, sayasy erekshelikter, halyqaralyq mindettemeler bar. Tәrtipke baghynu. Basqalardyng mýddesine syilastyqpen qarau. Álemge ashyq bolu. Basqa últ-úlystarmen birge ýlken memlekette tatu-tәtti ómir sýru. Qoghamdaghy barlyghyna syilastyqpen qaraytyn qarapayym adamnyng mysaly memleketke de tәn. Alayda, múnyng bәrin jalaulatu mindetti emes. Búlar ýshin ómir sýruding qajeti joq, jәy ghana olarmen birge ómir sýru kerek. Sonda sayasy elita shaqyrylmaghan qonaqtyng keypine týsip, «keshirinizder, búl qazaqtardyng memleketi…» dep alyp, artynsha onyng kópúltty ekenin aityp ynghaysyz jaghdaygha qalmaydy.

Osylay bolghany dúrys dep oilaysyzdar ma? Biz kimning aldynda jәne ne ýshin aqtaluymyz kerek? Álemdegi býkil elde kópúltty qauym tirshilik etip jatyr, biraq búl bir Halyq turaly aitugha kedergi emes! Basqa halyqtardy tanu men baghalau degen olardyng jaqsysyn alu degen sóz. America first! Bar bolghany sol ghana. Aytpaqshy, múny aitqan Tramp emes. Búl sózdi 1916 jylghy saylau kampaniyasy kezinde Vudro Vilison aitqan. Ol kezdegi Amerika qanday edi, qazir qanday boldy?

El Bolashaghyna qatysty eng negizgi týiin osy arada. Soydyng sózimen aitsaq, «myqty bolugha tiyissin, әitpese bar bolghanynnan ne payda». Auyldan shyqqan qarapayym halyq isteblishmentti týsine ala ma degen saualdyng jauaby da osynda. Eng bastysy, olargha aitatynday dýnie boluy kerek.

Ádil Toyghanbaev, Qazaq Últtyq Kongressning jetekshisi

Abai.kz