2018 jyldyng 25 qyrkýieginde  «Abay.kz» portalynda jaryq kórgen jurnalist-qalamger Bolat Jәmkenovting «Qarqabat ana» maqalasyna óz pikirimdi bildirmekpin. Sóz basyn Anamyz Qarqabat (Kýnay) turaly B.Jәmkenovting jazghany jәne basqa jazbalardaghy jazylymdar men el auzyndaghy «Qarqabat» esimine toqtalayyn. Qazaqtyng sóz qorynda bir úghymdy bildiretin «qarqabat» degen sóz de, úghym da joq. Qarqabat degen adam aty ekenin erekshe bildiretin atau, sol dәuirde ómir sýrgender arasynda tek bizding Anamyzda ghana bar dese de bolady (keyingi qoyylghan attar bolmasa).

«Harhabbat» sózi arabsha eki týrli úghym beretin, eki arab sózinen alynghan qúrama sóz. Arab tilinde Har رك — ystyq, Qar رخ — suyq, Har رق — myrza degen úghymdy beredi.

Al, Habbat (habbat, qabbat) sózining arab tilinde ýsh maghynasy bar.

Birinshi, Habbat ةبح — dәn, ekinshi Qabbat ةبق — jagha, ýshinshi Habbat ةبه — jyly (shuaq) jelding soghuyn bildiredi.

Osy taldau boyynsha Har+habbat, Qar+- qabbat, Har+habbat sózderin bir-birine qosqanda:

1.Ystyq dәn (ركةبح(
2.Suyq jagha (ةبحةبق(
3.Myrza jel (jyly) (رقةبه (degen sózder tizbegi payda bolady. Yaghni, әrqaysy óz aldyna belgili bir týsinigi bar oidy tújyrymdaytyn sózder.

Endi, osy ýsh sózding ishinde adamnyng esimine ynghaylysy qaysysy?

1.Ystyq dәn degen úghym adam atynan góri dәndi-daqyldan pisirilgen taghamgha layyqty.
2.Suyq jagha sózi salqyndyqty bildiretin bolghandyqtan qatqan suly ózen, kól jaghasyn, yaghni, qatqan múzdyng anyqtamasyna kóp jaqyn.
3.Myrza jel (jyly) degen sózding úghymynda adamgha esim retinde qonggha tәn kóp úghym jatyr. Mysaly, «myrza» sózin alsaq, ol qamqorshyldyq, meyirimdilik, janashyrlyq, izettilik jәne basqa iygilikter tizimimen tikeley baylanysty. Al, «jyly jeldi» alsaq, adam janyna júmsaq bir sýiispenshilik, ystyq sezimdi, jaybaraqat rahatty, lәzzatty sezindiredi. Osy orayda, qazaqtyng tól sózinde kezdesetin qyz balagha qoyylatyn «Samal» esimi Harhabbat sózine tikeley balama bolary sózsiz. Endigi aitayyn degenim, Anamyz Harhabbattyng negizgi aty Kýnay da arabsha qosymsha qoyylghan HarHabbat atymen úghymdyq oiy úqsas «kýn men ai» degen sózden qúralghandyqtan, jylylyq pen meyirimdilikti jetkizip ýndesip túr. Kýnay anamyzdyng qosymsha aty «nege arab tilinen alynghan?», «ony qalay qoyghan?» degen oqyrmandar kókireginde osy maqalany oqyp otyrghanda tuyndaytyn súraqqa azdap bolsa da týsinik bereyin.

Osy maqalagha sebepker bolyp otyrghan Bókenning maqalasynda mynanday jyr joldary dәlelge keltiriledi :

«…Keng dalada birlikting otyn kósep,
Irgeli el bolypty Qarakesek,
Solardy er jetkizgen Qarqabatty,
Baq daryghan kiyeli ana desed.
Qazaqqa túraq bolghan Arqa jeri,
En jaylap ósip-óngen qalyng eli.
Qasiyetti Shadiyar Ály eken,
Qarqabat anamyzdyng arghy tegi…».

Endeshe, osy jyr joldaryn oqy otyryp, taghy sol Bókenning maqalasynda keltirilgen dәlelder ishindegi Shortanbay jyraudyng jyrynda aitylatyn sóz mәnine kónil bólsek, bilgimiz kelgen súraghymyzdyng aldy ashylary sózsiz… Shortekendi biz jaqtyng (Qaraghandy obl.Aqtoghay audany) sonau eluinshi-alpysynshy jyldary ómir sýrgen, ózim kózin kórip, әngimesin talay estip kókiregime týigen aqsaqaldar Shortanbay әuliyening myna jyryn aityp otyratyn:

«…Syr qyzyn Meyramsopy alghan eken,
Jengesi ertip kelip salghan eken.
Jau shauyp, eki arada el býlinip,
Qayta almay osy Arqada qalghan eken.
Emshekte jengesining bar balasy,
Ýsh adam kelgen edi ainalasy.
Bireui Arystanbab túqymynan,
Birge ósken bay qyzynyng jan joldasy…».

Olay bolsa, Kýnay anamyzdyng arabsha qosymsha Harqabbat atyn aluy ómir-túrmys salttar zandylyghy ekenin kórsetedi. Óitkeni, Múhammed payghambardyng tikeley elshisi tórt jýz (diny anyz boyynsha) jyl ómir sýrip, Qoja Ahmet Yassauiyge payghambarymyzdyng amanatyn qiyanatsyz jetkizip tapsyrghan, ústazy bolghan Arystanbabtyng túqymy búl atqa, yaghni, arab úghymyndaghy «Harhabbat» atyna sózsiz layyq ekeni kórinip túr.

Osy arada oqyrmandardyng nazaryna taghy bir sala ketetin mәsele, negizi búrynghy jazyp ketkender men qazirgi aitushylar jәne zertteushiler bizding anamyz Harhabbatty «kýn» dep aitulary negizsiz jәne oghash qate. Búl arada zerteushiler men jazushylar jәne әngimeleushiler óz taraptarynan myna erekshelikterge kónil bólmey, birining sózin biri qaytalaghan. Harhabbat – diny esim jәne Arystanbabtyng túqymy ekenine, Harhabbattyng Núrfiya anamyzdyng jan joldasy bolghanyna jәne Meyramsopynyng «kýn» qyzdy almaytyndyghyna babamyzdyng sol kezdegi qoghamdaghy yqpaldyq orny sәikes kelmeytinine jәne Harhabbatty Meyramsopygha Núrfiya anamyzdyng ózi qosqandyghyna mýldem nazar audarmaghan. Óitkeni, Meyramsopynyng «kýn» qyzdy almaytyny Haqnazar hannyng әskerbasy, aqylshysy әm batyr sardary bolghany Meyramsopy jóninde Qaztughan jyraudyng tolghaularynan belgili: «…Bes sopy aghayyndy Meyram sheshen, Arghynnyng taypasyna bolghan kósem. Kórkine kóz toymaytyn súlu edi, Ózi batyr, qartaysa da núrly әsem».

Osy aradaghy Meyramnyng jalpy Arghyn taypasyna kósem bolghandyghyna kónil bólsek te oryndy.

Harhabbat diny esim jәne Arystanbabtyng ýrim bútaghy ekenine jogharyda toqtaldym. Osy orayda, Arystanbabtyng óte qasiyetti adam bolghanyn bile otyryp, sol baba qasiyetinen Harhabbat anamyzgha bir qasiyeti darymady ma eken degen zandy súraq tuady. Múnday súraqqa jauap retinde ózim kózimmen kórip, qúlaghymmen tyndaghan eluinshi-alpysynshy jyldarda ómir sýrgen bizding auyldyng saqaly tósine týsip, alysta qalghan ata tarihtaryna ýnilgendey kókjiyekke oilana qarap otyryp, auyzsha jetkizip otyrghan әngimelerin bar yntaly maqtanyshpen shertetin dualy auyz qarttardyng әngimelerin eske týsireyin. Sol әngimelerdi estigen qarttarymnyng birazynyng esimderin de atay ketsem artyq bolmas. Tobyqty atannyng syily aqsaqaly Shaghalam, Tabyn atannan Jәmbek. Búl kisi keshegi Ámirening Parijde әn salghanda tartqan dombyrasyn jasaghan adam. Álteke Jiydebay batyrdyng úrpaghy Sary. Narmanbet Ormanbetúlynyng úrpaghy Yqymet. Kәdirbek, Jәziybek, Ádilbek, Músa, Kәrimhan, Sadyhan, qoja Sәtbek, Kәripjan, Bayjúman, Shaqa Qaramende әulie biyding úrpaghy Mahmet jәne basqa ondaghan aqsaqal bolatyn. Solardyng ishindegi eng jasy kishisi – mening әkem Aqtorghay. Ákey ýy basatyn ýishi, qolynan aghash ónimderin jasaytyn sheber edi. Ákem sol kezde eluding ishinde bolatyn. Mal óristen qaytar kezde aqsaqaldardyng bәri auyl shetindegi «Qalmaqoba» basyna jinalyp, mal óristen kelgenshe kezekpen-kezek birinen keyin biri әngime búlaghyn aghyzatyn.

Sonymen, Meyramsopy babamyz ózin shyn niyetimen qadirleytin Harhabbat anamyzgha su tógilmes jorgha ghana mingizedi eken. Ol jorghany basqalar minip qoymasyn dep, ýlken ýy tiktirip, sonyng ishinde arnayy atbegi jigitke aqysyn tólep qaratady eken. Meyramsopy babamyz alys sapardan kele jatqanda Harhabbat anamyz qasyna babamyzdyng estiyar eki balasyn ertip jorghagha minip, sýt pisirim jerden aldynan shyghyp, tayaghanda attan týsip, qolyna qysyraqtan sauyp, torsyqtan jana ghana qotarylghan qymyzdy kýmisten jasalyp, altynmen kómkerilgen sharagha qúiyp, betin aq jibekpen jauyp, aldynan jayau alyp shyghady eken. Harhabbat jaqyndaghanda babamyzdyng serikteri arqan boyy artta qalyp toqtaytyn bolsa kerek. Sol kezde Harhabbat anamyz babamyzgha:

– Alla dәmderinizdi әrdayym ýiden jazsyn. Ýiding dәmin ansaghan shygharsyz, – dep at ýstindegi babamyzgha bal qymyzdy úsynady eken.

Babamyz qymyzdan sabyrmen auyz tiyip, qalghanyn artyna ergen serikterin shaqyryp solargha úsynady da, olar auyz tiyip jatqanda ózi attan týsip balalarynyng qasyna baryp, olardyng tósterine qol qoyyp, tizerlep bergen sәlemderin mandaylarynan iyiskep baryp qabyl alady eken de:

Ensesi týspes er bolyndar,
Qanatyn jayghan el bolyndar.
Irgelerinnen jel ótpesin,
Birine biring tel bolyndar, – dep batasyn bergen son  ghana anamyzben tós týiistirip amandasyp mandayynan sýiip:

– Órkening ósip, úrpaghyng qara ormanday qalyng el bolsyn, Allanyng yrzashylyghyna kenel! – deydi eken…

Bir joly Babamyz sapargha ketip, auylgha aqsaqaldar bas-kóz bolyp qalypty. Áyelder men bala-shaghagha Harhabbat anamyz iyelik jasapty. Daladaghy jylqy ishinde bolatyn saqa jylqyshylar kórshi auylgha asqa ketip, ózderi kelgenshe jylqyny baqylap otyrudy auyldaghy bir-eki balang jigitke tapsyrypty. Besin namazy aldynda jylqyshylar jylqyny qaraylay túrugha tastap ketken balang jigitting bireui auylgha kelip, jylqyny barymtashylar toruyldap jatqanyn, kesh týsse quyp ketui mýmkin ekenin jetkizipti. Habardy estigen auyl aqsaqaldary sasqalaqtap, kórshi auylgha ketken jylqyshylardyng artynan habarshy jibermek bolyp jatqanda, Harhabbat anamyz mәn-jaydy bilgen son, olardy toqtatyp habargha ýlgermeytinderin aityp, ózi barmaq bolady. Harhabbattyng búl sózine qarttar jaghy qobalju bildirse, anamyz abyrjymaularyn súrap, baptauda túrghan su jorghasyn erttetip aldyrypty da, erining kemer beldigin, qanjaryn beline baylap atqa qonyp, jylqy jatqan jaqty betke alyp kete barypty. Jylqy jatqan jerge jetken song jylqydaghy jigitke: «Sen auylgha qayt. Qúryghyndy búlaq basyna shanshyp ket, ózim alamyn» dep jigitti auylgha qaytaryp jiberipti.

Jylqyny andyp, baqylap jatqan barymtashylar ýiir basyn qarauyldap, jalghyz әielding qalghanyn kórip, ózara isterining onaylanghanyna quanyp, qauqyldasyp qalypty. Tipti, bir-ekeui әieldi attan týsirip, jorghasyn tartyp almaq bolyp daulasyp ta qalsa kerek.

Barymtanyng basshysy әiel ne ister eken dep qarap jatyr eken. Anamyz aspay-saspay jylqy syrtyn ainalyp shyghyp, jylqyshy qúryghyn shanyshqan búlaq basyna kelip attan týsip, atynyng aiyl tartpasyn tartypty. Omyrauyna tyqqan ýlken aq oramaldy alyp mandayyn basa jelke túsynan shart týiipti de qolyna shanshuly túrghan qúryqty alyp, qúbylagha betin týzep basyn iyip bata jasapty da auany tilgiley ýsh baghytta, ýsh siltep «Qolda, qolda, qolda!» dep aiqaylapty. Sodan song attyng tasa jaghyna shyghypty. Áyelding búl qylyghyna tandanghan barymta basy basqalaryn qasyna shaqyryp alyp, әiel jaqty núsqap, kórinder degen belgi beripti. Barymtashylar baspalap kelip qaraghanda aspanda jelbiregen aq oramaldy, jylqyny ýrkitken qúryqty, jorghalaghan atty ghana kóripti. Barymtashylar janaghy ózderi kórgen, kóz aldylaryndaghy әielding joq bolyp ketkenine an-tang qalyp túrghanda, ainalalaryn baghyt-baghdar aiyra almaytynday qalyng qong túman basyp qantaryp, qosaqtap qoyghan attarynyng qay jaqta ekenin taba almay esteri shyghyp, ózderi men ózderi әure bolyp qala beripti…

Búl әngime Harhabbat anamyzdyng qasiyet pen kie qonghan adam bolghanyna dәlel. Múnday dúshpan kózine kórinbey ketu qasiyeti sol qarttardan estigenim boyynsha, Taraqty Bayghozy batyrda da bolghan eken. Jaryqtyq Bayghozy batyr babamyz da aq oramalyn basyna tartyp, aruaqtap jaugha kirgende basyndaghy oramaldan basqa jeri kórinbey, ainalany túman búlt basyp ketedi eken. Qarttardan estigen әngimening ras ekenine toqsanynshy jyldyry Aghybay batyrgha Ayyrtaudyng eteginde as bergende óz kózim jetti…

Mening bir qaghidam jazba tarihy joq auyz әdebiyetine sýiengen qazaq ýshin «Shyndyqtyng anasy anyz» dep oilaymyn. Biraq, bir ókinishtisi sol anyzdardy ózine qaray búrmalap jazushylar kóp bolady. Óitkeni, әlgindey kórinbey ketu men basqa da әngimelerdi bizding qarttardan estigen keybir ýlken jazushylar da ózderining shygharmalaryna paydalanyp ketken.

Núrfiya anamyz ben Harhabbat ekeuining auyly aralas-qúralas otyrsa kerek. Núrfiyanyng әkesi bay bolypty. Kýnaydyng әkesi din jolyndaghy bedeldi adam bolsa kerek. Ekeui dos bolyp, jaqsy aralasqan bolugha tiyis. Óitkeni, ekeui qúdandaly bolmaq bolyp Núrfiyanyng әkesi Kýnaydyng әkesine qyzyna qúda da týsken eken deushi edi qarttar. Sondyqtan da bolar, Núrfiya ózining kenje inisining qalyndyghy Kýnsúludy jaqyn tartyp, jas kezinen qasynda ústapty. Ekeuining de jastau kezi eken, Núrfiya Kýnaydyng tangha jaqyn úiqyly-oyau syrtqa shyghyp ketip, sýt pisirim uaqyttan keyin qayta kelip jatqanyn angharyp qalypty. Núrfiya búl elen-alang uaqytta dalagha shyghyp ketip ne isteydi eken dep oilap, bir kýni sonynan eripti. Kýnay ýiden shyghyp, eshqayda búrylmay auyl irgesindegi kisi boyy shiyding ishine baryp kiripti. Núrfiya da tasalanyp kelip shy ishine qarasa, kiyiz ýiding kólemindey jer tanghy alakóbege qaramay jap-jaryq eken. Orta túsynda appaq oyly tekemet jazylyp jatyr. Sol tekemetting ýstinde óte әdemi tórt-bes qyz bala quyrshaqtarmen oinap otyr eken, Kýnay da solargha qosylyp shetkeri jatqan er bala keypindegi quyrshaqty kiyindirip oinay bastaydy. Múny kórgen Núrfiya antarylyp túryp qalady. Oiyn jalghasyp, bir kezde Kýnay qasyndaghy qyzben taghy bir quyrshaqty almaq bolghanda talasyp qalady. Osy kezde ekeuining arasynda shaghyn túman payda bolyp, sol túmannyng arasynan óte әdemi, ýstindegi appaq kiyimi tógilip, búryn-sondy Núrfiya kórmegen әshekeylermen bezendirilgen, úzyn boyly súlu әiel birtinbirtin payda bolady da ekeuinen nege renjisip jatqandaryn súraydy. Ekeui kiykiljinderin aitqan eken. Áyel ekeuining mandaylaryna qolyn qoyyp túryp: «Beker daulasasyndar, ekeuine tiyesili әzelde mandaylaryna jazylghan úrpaqtaryng qoldarynda túr. Olardyng bolashaghy Allanyng erkinde» dep, ekeui talasqan quyrshaqty qolyna alyp, «Al, mynanyng iyesi basqa adam» dep Núrfiya jaqqa qarap ózi jay-jaydan kózge kórinbey ketipti. Sol sәtte shy ishindegi jaryq ta birtin-birtin kómeskilene bergen son, Núrfiya da sasqalaqtap ýige qaray jýgire jónelip kelip, tósegine qozghalmaghanday bolayyn dep jata qalsa úiyqtap ketipti. Shiyding ishinen kórgen әiel týsine qayta kirip: «Kýnay, saghan amanat, ómir boyy qasynnan tastama. Bas-kóz bol. Saghan atam batasyn beredi» dep joq bolyp ketipti…

Sirә da bolsa, týske kirgen Ana beynesindegi kiyening «…batasyn beredi» degen atasy Arystanbab bolar…

Al, Núrfiyanyng jan joldasy Harhabbat Arystanbabtyng úrpaghy ekenin Shortanbay әulie jyrynda aityp otyr emes pe? Osy arada, Harhabbat anamyzgha kemsitu ýshin kezindegi kýnshilderding sózine oray qazaqta dosyn, joldasyn eshqashanda, esh qazaq «qúl, kýn» dep atamaytyny beseneden belgili ekenin aitamyn. Onyng ýstine, qoja men tóreni qazaq qazaq bolghaly «qúl, kýn» dep kemsitken emes. Qayta, ekeuin tórine shygharyp ardaqtap, qúrmet tútqan. «Qúl men kýn» qanday da bolsyn jaulau kezinde qolgha týsip kelgen tútqyndargha beriletinin eriksizdik pen tәueldilik belgisi, tanbasy ispettes ekenin týsindirmesem de oqyrman biluge tiyis. Sondyqtan, Harhabbat atyna qosylyp kemsitu ýshin aitylatyn «kýn» sózi ózimizding qazaqtyng baqastyghy men kýnshildigining bir kórinisi. Onyng ýstine, jaqsy toqaldy kemsitu ýshin «kýn» sózi әielder arasyndaghy múqatu sózi. Mysaly, osy kýnge deyin әr qazaqtyng sóz qorjynynda «Toqal, toqaldyng balasy» degen nashar adamdardyng auzyna týsetin kemsitu sózi әli saqtalyp keledi emes pe? Aytpaqshy, Harhabbattyng qoja qyzy ekenine taghy bir dәlel Meyramsopynyng basqa balalarynyng attary Quandyq, Sýiindik, Begendik, Shegendik bolsa, Harhabbattan tughan balasy Bolatqoja. Nege onyng aty bir әkening balasy, bauyrlaryna úqsastyrylyp qoyylmaghan? Osy qoyylghan attyng ózi de, andaghan adamgha balanyng qoja túqymyna jaqyndyghy baryn bildirip túr emes pe? Sonymen, Harhabbat anamyz turaly aitar әngimemizding jalghasy barshylyq. Harhabbat anamyzdyng babamyzgha qalay qosylghany, Harhabbat anamyzdyng qalay úrangha ainalghany turaly qazynaly qarttarymyzdyng aitqan talay-talay әngimeleri kókeyde jatyr. Sonau eluinshi, alpysynshy jyldary keshki dәm ishilip bitken song jayau bilte shamnyng ala kólenke jaryghynda otyryp tyndalghan san qúndy dýniyeler ne taspagha, ne qaghazgha týspey, balalyq kezimning búldyr saghynyshy bolyp qala berdi. Basqasyn bylay qoyghanda óz әkem Aqtorghay jyrlaytyn dastandardy, batyrlar jyrlaryn esime alghanda alysta qalghan jyldar arasynan kókiregime emis-emis saghynysh sәulesin týsirip túrghanday bolady.

Sóz sonynda «Qarqabat ana» maqalasyn jazghan Bolat Jәmkenov bauyryma jәne osynday keleli oigha qozghaushy bolyp otyrghan yntaly topqa ózimning ýlken alghysymdy aityp, qoldaytynymdy bildiremin!

Amanolla ShAYBEKOV

Abai.kz