Senbi, 23 Qarasha 2024
Anyq 9051 64 pikir 15 Qantar, 2019 saghat 10:16

Dos Kóshim. Qaraghandygha qatysty oi...

Kýntizbelik jana jylymyzdyng alghashqy kýni Qaraghandy qalasynda bolghan qayghyly jaghday qazaq qoghamyn tiksintip te, silkintip te tastady. Alayda, búl oqigha da halyqtyng dýrliguimen, ashu-yzalaryn әleumettik jelige salularymen, biylikting bar kýshterin salyp, «búl – últaralyq mәsele» emes dep, aqtaluymen, t.t ayaqtalatyn siyaqty. Degenmen, osy oqighagha baylanysty mening de alty pikirim bar. Shydamdarynyz jetse, tanysyp kórinizder:

1. Barlyq órkeniyetti elderde osynday qoghamdyq dengeyde kóterilgen mәselelerge, oqighalargha, qylmystargha bir kýnning ishinde polisiya tarapynan týsinikteme beriledi. Taghy qaytalap aitamyn, ministrlikterding nemese prokuror jaghynan emes, sol qylmysqa qatysty is-әreketti qolaryna alghan qarapayym polisiya qyzmetining basshylary halyqtyn, búqaralyq aqparat qúraldarynyng aldyna shyghyp, brifing ótkizedi, súraqtargha jauap beredi. Bizde búnday is-әreket eshqashan bolghan emes. Zanda da qarastyrlmaghan siyaqty. Bizdi biylik osynday mәlimet alu ýshin kóshege shyghugha ýiretti. Sonda ghana olar ministrlikting dengeyinde mәlimet taratady (jurnalisterding súraqtaryna tikeley efir aldynda jauap beru –týsimizge de kirmeydi). Amal joq aptap ystyqta ne ayazdy qysta kóshege halyqty qaptatatyp, alangha shyghugha tura keledi. (Eng qyzyghy, shyqsaq – «nege shyghasyndar» dep qabaqtaryn týiedi, jauapqa tartugha tyrysady) Sonyng ózinde, suyqtan shydamaghan halyq ýilerine tarap ketu qaupi bolghannan keyin dep oilaymyn, bir jetiden keyin ghana Ishki ister ministrining orynbasary mәlimdeme taratty.

2. Jeti kýnde búl oqighanyng sebebi jóninde san týrli ótirik-shyny bar aqparattar tarap ketti. Sony toqtatu maqsatynda qúqyq qorghau organdary «jalghan aqparat taratushylargha jaza qoldanylatyny» jóninde eskertu de berdi. Óz basym, halyqqa mәlimdeme jasaghan Ishki ister ministrining birinshi orynbasary Janat Sýleymenov myrza jazagha tartylady ma dep qauiptenemin; onyng «tóbeles últaralyq janjaldan emes, túrmystyq negizde tuyndaghan» degen aqparatyn rastaytyn, sol tóbeleske qatysqan, tayaq jegen, sol qandy oqighanyng kuәgeri bolghan azamattardyng bir de biri jurnalister men qoghamdyq belsendilerding aldynda, nemese teledidarda sóz sóilegen joq...Ayta ketu kerek, tergeu de әli bitken joq. Adam óltirdi degen qylmysker de әli ústalghan joq. Sol azamattardyng ashyq әngimesin estimeyinshe, «túrmystyq negizde tuyndaghan» degen aqparat men ýshin de, qogham ýshin de jalghan aqparat bolyp tabylady.

3. Janat myrzanyng aituynsha, tóbeles (ministrding orynbasarynyng tóbeleske qatysy joq, jәne sol jerde bolmaghan shyghar dep oilaymyn) restoran qyzmetkerleri tarapynan restorandy jabatyn uaqyt jetti dep, al ekinshi, qangha boyalghan jaq tarapynan, búghan qarsylyq bildiruden tusa kerek. Meninshe, osy aqparattan-aq kinәli qay jaghy ekeni anyq kórinip túr... Ol – restorannyng jabyluyna qarsy jaq. Alayda, eger qonaqtar eskertuge qaramay taghy da otyra beretin bolsa, restoran qyzmetkerleri, sóz joq, polisiya shaqyrady. Búghan eshkimning talasy joq bolar. Álde, pyshaq pen armatura alyp, «taghy sәl otyra túrayyq» degenderdi óltiruge kirisedi me? Búl – aqylgha simaytyn, eshkimdi sendire almaytyn boljam. Demek, zandy restorannyng qyzmetkerleri búzyp otyr.

4. Taghy bir oilandyratyn mәsele – «túrmystyq negizde» bolghan tóbelesten keyin el asyp, shetelege qashqan azamatty kórdinder me? Onyng qashyp jýrip, beynejazu jibergenin kórdinder me? Moyyndauymyz kerek, bәrimiz de ómirimizde talay kiykiljinderge, dau-damaygha aralastyq, tóbelesting de talayyn kórdik. Alayda, sodan keyin shetelge ótip ketken bir adam bar ma eken... Al adam óltirgegennen song syrt asyp qashu ekining birinde kezdesedi.

5. Kýni býginge deyin «Jeltoqsan kóterilisi» kezinde sol uaqyttaghy BAQ-tar Almatydaghy jaghdaydy bir auyz sózben ghana berdi, Kenes Ókimetining adamdary naqty aqparat ala almady» dep renjiymiz. Qazir sol jaghday ózgerdi me?  «Shanyraqtaghy shayqasty», «Janaózen qyrghynyn», «Jer dauyn» qazaq elining BAQ-tary jurnalistik tekseru jasay otyryp jan-jaqty jazdy ma, telekanaldar polisiya men qúqyqqorghau organdarynyng ókilderin, sol oqighagha tikeley qatysy bar adamdardy tikeley efirge shygharyp, býge-shigesine deyin taldady ma? Bayaghyda, týn ishinde dauys әreng shyghatyn jaman radiomen «Amerika dausy», «Biy-biy-siy», t.t. tyndap, ózimizding elimizde bolyp jatqan oqighalardan habardar bolatynbyz. Qazir de «aytugha bolmaytyn» (búl sózding naqty maghynasy – «halyq aqymaq, olargha qanday janalyqty, qay týrde berudi bizder bilemiz» degen úghymdy beredi) oqighalardy әleumettik jeliden ghana biletin kýige týstik. Demokratiyalyq elmiz degen Konstitusiyamyz, adamdardyng aqparatty alu erkindigi degen úghymdar әdiram qaldy! Mening estuimshe, ar-úyaty, azamattyghy bar talay jurnalister Qaraghandydaghy «túrmystyq tóbelesti» kórsetuge, jazugha kýsh salypty, biraq basshylary jibermegenge úqsaydy. Meninshe, Qazaq elindegi últaralyq qaqtyghysty ansap, tilep otyrghandar da – sol gazet-jurnaldardyn, telekanaldardyng basshylary. Olar shyndyq aitylmaghan, shyndyq izdelinbegen jerde qanqu sózderdin, alypqashty әngimelerdin, arandatudyng jýretinin jaqsy biletin jandar.

6. Búl qandy oqighanyng aiqay-shuynyng astynda taghy bir, mәdeniyetti tilmen aitqanda, ynghaysyz әreket qalyp qoyghan siyaqty. Búl – Qaraghandy armiyan etnomәdeny birlestigi tarapynan aitylghan keshirim...Áleumettik jelige salynghan búl keshirimning astyndaghy myna sózderdi bersek te, olardyng qanday aqymaqtyq jasaghanyn anyq kóremiz: («bir auyz qazaqsha bilmeydi, neghylghan diaspora», «mynau odan beter basynghany», «ne ottap túr shet tilde?», «qazaqsha bilmeytinderding bәrinen azamattyqty alyp ketu kerek», «qazaqsha nege súramaydy? Qazaqsha biletin armiyan joq pa?», t.t.). Shyndyghyda da men búl «keshirimdi» «senderding ana tilderindi de, memlekettik tilderindi de úryp qoyghanmyz bar!» dep qabyldadym da, olardyng ne aityp túrghandaryna qúlaq salmadym. Ókinishke oray, búl, jiyrma jyldan astam tatulyqtyng «kepili» bolyp otyrghan, biraq júmystarynyng bәrin kórshi elding tilimen ótkizetin Qazaqstan Halqy Assambleyasynyng da ústanymy...Qaraghandydan Armiyan etnomәdeniyeti birlestigine aqyl aitatyn bir adamnyng tabylmaghanyna qayran qalamyn.

Dos Kóshim  

Abai.kz

64 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407