«Manghyt» etnoniymi XIV ghasyrdan belgili bola bastaghanyn bilemiz. Derekterde týrki tildes manghyt júrty Qazaqstan territoriyasynyng batys aimaghynda, Oral aumaghy, Edil-Jayyq, Astrahanmen shektesetin aumaqtarda meken etken. Etnikalyq-sayasy qúrylymy  noghay taypalyq tarihy birlestigimen qatar atalady. Tarih sahnasynda kórinu kezeni XIV-XV ghasyrlar shamasy. Keybir qújattarda manghyt júrtyn shyghys aimaqtan (monghol jerinen) kelgen, genelogiyalyq jaghynan mongholdardan taratady. «Manghyt» etnoniymin qarastyrghan ghalymdar ataudy mongholdyq tildik birlikke jatqyzyp jatady. Alayda, búghan bizding keltirer lingvistikalyq dәlel-dәiekterimiz bar.                    

B.Kәribaev «Noghay» men «Manghyt» sózderining mәni men maghynasy turaly bylaysha týsindirip ótken. Avtor eki etnonim sózdi termin dep alyp qarastyrghan. Syrttay qaraghanda eki termin sóz sinonim bolyp kórinetindigin aitady. Biraq, «Noghay» men «Manghyt» sózderining eki týrli mәni bar ekenin bayqaugha bolady.

«Noghay» termiyni – birden etnonim nemese halyqtyng atauy retindegi mәnge ie bolghan joq. Kisi esiminen halyqtyng atauyna deyin «Noghay» sózi birneshe mәnde qoldanylghan. Birinshiden, Noghay, ol – kisi esimi, tarihi  túlgha. XIII ghasyrdyng 70-90-shy jyldarynda sol esimmen úlys jәne úlys adamdary atala bastaghan. Al XIV ghasyrdyng sonynda búl atau – qaytadan Edil men Jayyq aralyghyndaghy jana qúrylymdaghy ru-taypalardyng jalpy jiyntyq atauy retinde qoldanylyp, etnikalyq mәnge ie bola bastaghan. Sóitip, Noghay degen etnonim dýniyege keledi[63. 14-15b].

«Manghyt» atauy da basynda, antroponimdik sóz. Keyinnen, Noghay tildik, etnikalyq arealynda keninen qoldanylatyn etnonimdik ataugha ainalady. Búny ghalym Zardyhan Qinayatúly «Manghyt» atauy eng әueli Noghaydyng myndyqtaryn sipattaghan ming – myng sózi dep týsindiredi[64]. Ghalym  ming – myng atauyn «Manghyt» sózining formasyna býtindey jalpylay kórsetken synayly. Negizi, «Manghyt» (man-ghyt) sózi eki buynnan qúralghany bayqalyp túr. Etnonimning syryn ashu ýshin osy eki buynnyng nendey úghym, maghyna beretinin anyqtauymyz kerek. Biraq, ghalym kórsetken ming – myng formasy shyndyqtan alshaq ketpeydi, «Manghyt» sózining týbir ózegi osy boluy kerek. Qazaq ghalymy úsynghan «ming-myn» sózin ataghan sheteldik ghalymdar da boldy.

«Manghyt» sózi XIV-XVII ghasyrlarda Shyghysta noghay sózining sinoniymi retinde jii qoldanylady, óitkeni Noghay Ordasyndaghy biyleushi әulet manghyt taypasynan shyqqan bolatyn» – dep jazady orys tarihshysy V.V.Trepavlov. Manghyt – týrkilengen monghol taypasy, XII ghasyrda Mongholiyada borjigender men Amur ózenining orta aghysy boyyndaghy Tungus taypalarynyng aralyghynda mekendegen. V.V. Trepavlov manghyttardyng manghyttardyng Mongholiya jerinen Edil men Jem aralyghyna kelu mýmkindigin kórsetedi. Manghyt taypalarynyng bir bóligi Mongholiya, Manichjuriya men Zabaykalieden batysqa, Mauerennahrgha kelip qonystanghan[63.15b].

Osy orayda, XV ghasyrdaghy Deshti Qypshaqtaghy ómir sýrgen («kóshpeli ózbek» nemese «toqsan bauly ózbek» dep toptastyrylyp jýrgen) taypalar arasynda «ming» degen taypanyng atauy bar, osy atau noghaylarda da bolghan eken: V. Trepavlov noghaylar arasynda ming, alan-ming, alshyn-ming, kazayakly-ming, yaby-ming, teleu-ming, toghay-ming siyaqty basqa da 12 (jalpy sany 19) ming ruynyng atyn ataydy, soghan qaraghanda XIV-XV ghasyrlarda «myn» dep atalghan ýlken rudyng bolghanyn, XV-XVI ghasyrlarda olardyng jeke toptarynyng basqa ru toptarymen qauymdasyp qosarlanghan esimdi jana rulardy qalyptastyrghanyn topshylaugha bolady[50.50b].

Etnonimdik tirkesterding ekinshi komponentindegi «ming» formasy negizinen tól týrkilik «myn» sózining orys-europalyq aitylu ýlgisi. «Myn» sózi kóne týrkilerden kele jatqan eng belsendi forma. Ony san ghasyrlyq әdeby tilimizden jii kezdestiremiz. Eng basynda orta aziya týrki tilining ejelden kele jatqan «myn» sózi әskery termin sóz retinde qoldanylsa, keyin búl sózding leksikalyq shenberi auqymdalyp «el, halyq, júrt» degen maghynalardy berip kelgen. Oghan dәlel týrkilerding ataqty jylnamashysy Qadyrghaly Jalayyriyding XVI ghasyrda jazylghan «Jamy at-tauariyh» atty enbeginde «Alach Myny» degen etnonimdik tirkes kezdesedi. Sonymen birge, enbektegi «myng aghasy, myng begi» tirkesteri әskery basshy lauazym maghynasyn bildiredi. Al, ALACh MYNY – qazaq halqy. Qazaq taypa odaghynyng jalpy alghashqy atauy. Maysara aqum qaum alach myny erýr... Ámmә alach myny arasynda úlúghy taraq tamghaly Jalayyr bolghay[1.325b].

Alash myny – qazaq taypalarynyng jiyntyq atauy, Shoqan Uәlihanovtyng týsindirui boyynsha, XIII ghasyrda qazaq taypalary alty san alash (múndaghy san sózi – «on myn» degen maghynada), al XIV-XVI ghasyrlarda alty alash, alash myny, alash qauymy, alash úlysy dep atalghan. Qadyrghaly Jalayyridyng «Tauarihynda» qazaq, qazaq qauymy, qazaq handyghy degen ataular joq, búl úghymdy shejireshi alash myny dep beredi[2.119b].  Búl jerdegi myn sózi «odaq, qauym» degen úghymdy bildiredi, sonda alash myny – «alash odaghy» degen sóz. Sirә, o basta myn kóne dәuirlerden belgili týrki monghol qauymdarynyng ondyqtargha (ondyq, jýzdik, myndyq) bólinetin әskery әkimshilik jýiesining bir buynyn ataytyn sóz bolghan da «keyin kele nominativtik (tura) maghynasynan aiyrylyp, «odaq, birlestik, qogham» degen úghymdy bildiretin bolghan[8.65-68b].

«El, júrt, qauym, halyq» sózderining úghymy da «odaq, birlestik, qogham» maghynalarymen bir leksikalyq qatardaghy tizbekter bolyp tabylady. Bir-birin tolyqtyryp túratyn sinonimdes sózder. Ghalym S. Qondybay «Manghystau» («Binkishalh ˃ Mynqyshlaq ˃ Manqyshlaq»)  toponim sózin  zerttey kele «Man» sózining «myn» (ming), «byn» (bing) týrindegi aitylu núsqalarynyng bar ekendigin ghylymy túrghyda dәleldeydi[50. 45,46b]. Yaghni, týrki-qazaqtyq «myn» sózi kóne «man» týp-ózek antroponimdik sózining bir formasy. Osy negizde biz «Manghyt» etnonim sózining tibiri «man» nemese «myn», «man+ghyt, myn+ghyt» bolu mýmkin dep oilaymyz. «Manghyt» sózining týbir – birinshi buynynyng bastapqy formasy «man» ne «myn» bolsyn týpki úghymdary bir negizden bastau alady. «Manghyt» etnoniymin tildik túrghydan qarastyrghan ghalym G.A.Geybullaev kóne týrkilik jәne mongholdyq etnonim sózderinde jii kezdestin «mang» komponentin qarastyrady. Osy formamen keletin birneshe týrkilik etnonimderdi mysalgha alady.

Mangut (manghút) (Shyghys aziyadaghy mongholdardyng bir taypasynyng atauy. Batystaghy týrki halyqtarynyng arasynda da búl taypanyng aty belgili) – mangiy (manghy) (Zabaykalie – Priamurieni mekendeytin túnghús-manichjurlyq taypa atauy); monghol (manhol); mangas, menke, miyne jәne t.b. «Monghol» etnonim sózi sonymen qatar, «moghol» formasynda da jazylu ýlgisi tarihy jazbalardan belgili (ng~g). Al «qanghlyq» (kangar, kanglyk) etnoniymining «qanly»  formasynda keluin kóremiz (ng~n). Erte kezdegi etnonimder de osynday fonetikalyq erekshelikter bar. Ejelgi etnonim sóz «manga» formasy «mangush» aitaluy (mangysh jәne mangash) qyrghyzdarda; munget (mangattan) hakastarda; mangush tuvindikterde[65.140b]. Ghalym Man sózining týrkilik etnonim sózderde kezdesuindegi  formasynyng sóz arty «ng~n» fonemdik ýlgilerining bolu mýmkindigin jan-jaqty kórsetken. Manghyt etnonim sózining týbir formasyn osy negizde de alyp qaraugha bolady. Óitkeni jogharda atap ótken týrkilik «myn» sózining europalyq «miyng» atalu formasyn da bayqadyq. Osy negizde Manghyt etnoniymining týbir formasyn anyqtay alamyz. Eger ghalym kórsetken «ng» fonemdik formasyn alsaq, «manghyt ˃ mangh-yt» (búl jerde ng ˃ ngh) sózdegi ekinshi komponent «-yt» fomasynyng maghynasyn ashu qiyngha soghady, әri búl býtindey sózdi bólip qarastyruda formalyq túrghydan qisyngha kelmeytin siyaqty. Alayda, búl turasynda da tildik taldauymyz bar.

T.IY.Gadjiyev (Azyarbayanyn paleoonomastikasyndan. «Azyarbayan onomastikasy problemlyari, Baky, 1988, s. 131) mana etnoniymindegi (Mana – әzirbayjan tarihyndaghy ejelgi týrki tildes taypa atauy) «n» fonemasy altay til semiyasyna tәn tilarty aitylatyn valyarly «ng» dybysy boluy mýmkin degen qyzyqty gipotezasyn úsyndy. Biraq, atalmysh dybys birtindep «g» dybysyna ainalyp, nәtiyjesinde «mang» etnoniymi «mag» (ertedegi tarihy qújattarda) formasy bolyp ózgergen. Ghalym mana etnoniymining tarihy leksikalyq kezenderdegi әr týrli formasyn anyqtay kele, «ng» dybysynyng birde «n», ekinshi bir jaghdayda «g» dybysyna ainaluy týrki tilderine tәn qasiyet» degen tújyrymyn aitady[65.139b]. Keltirgen teoriyagha oray, Manghyt etnonim sózining týbirin «mang» formasynda da alyp kórsek bolady. Mang-ut (mangh-yt) mang týbirine jalghanghan qosymsha –ut (-ot, -ýt, -yt, -út) formasy kóptegen týrkilik sózderde qoldanylghan. –ut affiksi kónetýrkilik jetekshi forma. Kóne týrki kezeninde etnonim sóz jasauda belsendi oryn alghan. Ony alpout, mangut (manghyt), oirot (oyrat) tirkut (týrkit), ongut (onghút) t.b etnonim sózderden kóruge bolady. G.IY.Ramstedt t, ut aktiv affiksterin altay tilderinde eng aldymen týbir sóz qyzmeti baryn, keyin kópshe maghyna beretin qosymshaly qyzmetine auysqanyn aitady[65.173b].

Búghan qosa biz –ut (-ot, -ýt, -yt, -út) qosymshaly qyzmetimen keletin týrkilik «tanghút, merkit, shýrshit, túrmauyt, oimauyt» etnonimderin atar edik. Manghyt etnoniymining dybystyq ereksheligine sәikes «Manghút» aitylu ýlgisi de bar. Ekinshi komponenttegi y dybysynyng ú –gha ainaluy, búny tolyq fonetikalyq qúbylys dep aita almaymyz. Dybystardyng sóz ishindegi múnday ózgerisin tek fondyq sәikestikterge oray fonetikalyq túraqty tabighy zandylyqqa jatqyzamyz. Akustikalyq erkindik barysynda sóz ishindegi (n-q ˃˃ n-gh) dauyssyz dybystar ózara assimilyasiyalanghan. Mysaly, ghalymdar «Manghystau» toponiymin qarastyru kezinde sóz týbirin «man» formasy dep tanyghan. Sol siyaqty biz qazirding ózinde «manghyt» dep aitylyp, jazylyp jýrgen etnonim sózding bastapqy týbir komponentin «man» sózi dep alghanymyz әbden dúrys. Oghan jalghanghan ekinshi komponent tolyq leksikalyq maghynasy bar «qút» sózi.

Manghyt (Manghút) etnonim sózining týbiri syrttay qaraghanda man sózi ekeni anyq kórinedi. Etnonim sóz «man» jәne «qút» leksemalarynyng biriguinen jasalghan. Man sózi «Manghyt» etnonim sózining jasaluyna úiytqy bolghan uәj forma. Eng әridegi úghym-mәni antroponimdik maghynany qamtyghan jeke birlik. Búl sózding etnonim sóz sipatyna kóterilui kommunikativtik kenistikte óte aktiv qoldanyluynan. Yaghni, birbýtin úghymdy birlik jasauda «man» sózining monoleksikaldy – kópsalaly mýmkinshiligining boluynan.         «Manghyt» ˃ «Manqút» formasyndaghy ekinshi komponentti biriktirip etnonim sóz jasau túrghysynan «man» sózining de «qút» leksemasymen dengeyles ekenin anqytay týsedi. Eki sóz de kóne týrkilik tildik qaynardan shyqqandyghyn anghartady. Ony ekinshi komponentting úghym, maghynasyn tanu arqyly kóz jetkizemiz.

Qút leksemasy tól týrki-qazaqtyq úghym. «Sózdik qorymyzda qútty, qútsyz, qútang, qútpan, qútekey, qútty, qúttylyq, qúthana, qúty qashty, qútty bolsyn, qútty jerine (ornyna) qondyru, qútty qonaq bolu, qút-bereke degen leksikalyq birlikter bar. Qazirgi týrki halyqtary tilinde qút (qut) leksemasynyng jalpy semantikasy bir-birinen alshaq ketpeydi. Tanymdyq-taghylymdyq tereng mәn-maghynany boyyna sinirgen tarihy qút sózi – qazirgi qazaq tilining týp-tamyryn XII ghasyrgha alyp baratyn bir ghana tildik birlik» – deydi B.Batyrhan «Qútadghu bilik» eskertkishin tildik túrghydan zerdeleu kezinde[66.8-9b]. «Qút» sózining semantikasyna ghalymdarda kóbine filosofiyalyq kózqaraspen týsindirushilik beleng alyp keldi. Biraq, búl leksemany lingvistikalyq túrghydan qarastyruymyzgha kómektesedi. Filosofiyada «qút» sózi – týrki ontologiyasynyng negizgi úghymy. Onyng ishinde qazaqtardyng dәstýrli dýniyetanymynyng semantikalyq dingegi «qút» úghymy bolyp sanalady. Ony «ómirlik kýsh», «órkendeu basy», «ómir potensiyasy», sonymen qatar «baqyt», «iygilik», «ýles», «taghdyr» degen úghymdarmen sәikestendiruge bolady. Týrki-qazaqtarda «qút» – rәmiz. Búl úghym ontologiyany antropologiyany jәne әleumettik filosofiyany birtútas etip biriktiredi[67. 406b].

«Qút» sózi kóne týrkiler úghymynda jeke kulit dengeyine kóterilmegenmen sakralidi sipatta qoldanylatyn úghymnyng biri. Sonyng dәleli Orhon-Eniysey jazba eskertkishterindegi «qút» sózining semantikasyna nazar salsaq: «Qút – ómirlik kýsh-quat, ruh»: tenri jarylqadun ushin, ozim qutym bar ushun qagan olurtym «Tәniri jary qaghany ýshin, ózimning qútym bar bolghany ýshin qaghan (bolyp) otyrdym»; On jasta Umaj teg ogim gatun gutyna, inim Kultegin er at bolty «On jasta, sheshem Umay tektes qatynnyng qútyna inim Kýltegin er atandy». Kóptegen zertteushiler Úmay men Qútty tyghyz baylanysta qarastyrady. Qazirgi týrki halyqtary tilinde qut leksemasynyng jalpy semantikasy bir-birinen alshaq ketpeydi: tuva: kuwt «miyf. Jan ómir berushi kýsh» (TRS, 253); altay: kuwt «ómirlik kýsh-quat maghynasyndaghy jan; úrpaq, baqyt syilaushy ruh» (Verb. 103); hakas: xuwt «tiri adamnyng jany». Eger ol adamdy tastap ketse adam auyra bastaydy, qaytyp kelmese ómirden ótedi; ózbek: qut «I. as, tamaq; II. baqyt, molshylyq» quwtij ushqyj «qatty qorqu» (UzRS, 663); úighyr: quwt «baqyt» (URS, 611); qyrghyz: kuwt 1. «miyf. týndikten qolamtagha týsetin kýreng qyzyl týsti zat. Qútty ústap alghan adamgha baqyt keledi»; 2. «adam men maldyng qorghaushysy»; 3. «kie (idol)»; 4. «ómirlik kýsh-quat, ruh, jan» (KRS I, 452), tatar., qaraqalpaq, qúmyq, bashqúrt tilderinde de gut leksemasy «otbasyna jeke adamgha bereke-baqyt әkeletin kiye» mәninde júmsalady, kóne týrki tilinde qut monosillabynyng «schastie», «blago», «udacha», «uspeh», «schastlivyy udel» maghynalary tirkelgen (DTS, 471). Zertteushi L. Potapov «Úmay» men «qútty» sózderin birlikte qarastyryp, sinonimdes úghymdar dep tanidy. Sonday-aq ghalymnyng pikirinshe, týrkiler tanymynda qút turaly halyqtyq týsinik biylik basyndaghy aristokrattyq top tarapynan, memlekettik qúrylymdy nyghaytu, óz ýstemdikterin ornyqtyru maqsatynda qatardaghy kóshpelilerge ýgit-nasihat jýrgizu ýshin tuyndauy mýmkin[72. 288-289b]. Keybir týrki tilderinde «qút» leksemasy sozylynqylau aitylady. Jogharyda bayqaghanymyzday «kuwt» (kuut nemese qúut). Qút sózining formasy әu bastaghy eski «qú//qu» men G.IY.Ramstedt kórsetkendey «t, ut» týbirtekterining biriguinen «ku+ut// kuw+ut//quut ˃ kuwt, qut, quwt» jasalghan boluy mýmkin. Oghan tolyq negiz bar. «t, ut» formanty kóne leksikalyq týbir siyaqty. Monosillabtyq varianttary tilimizde kóp úshyrasady: et (aghyl: meat) ot, iyt, at, (ót, út etistikteri), búlar eng kóne «t, ut» týbir sózining leksikalyq tuyndylary bola bolady. «Qút» sózining jasaluyna birinshi eng kóne «qu, ku» ilki týbiri. Dәlelimiz, orta ghasyrlardaghy qypshaq-polovesterding «quman» sózining jasaluyna negiz bolghan kóne «qu» týbirin zerttegen aqyn O. Sýleymenov búl sózding ertedegi maghynasy «aq» (belyi) degen týs(svet) týrin bildiredi eken[75.109b].

«Qút» sózining semantikasy da erteden týrki-qazaqtar úghymynda «aq» degen bir sózge syyatyn – «ayran, sýt, qymyz». Búlar últtyq qúndylyq retinde dәriptelip qazaqtar tanymynda «qút» sózining ózi osylargha qaratyla «aq» týspen beynelenedi. «Aq jol bolu//qútty qadam basu» tirkesteri qazaq tanymynda «qút» pen «aq» sózderining semantikasy paralleli úghynylady. Sonymen, «qút» leksemasynyng týbirtegi kóne «qu» (qu//quw) sózi ekenine kóz jetkizdik dep oilaymyz. Alayda, «qu» týbirtegi jayly tolyghyraq basqa taqyrybymyzda qozghaymyz.

Qazaq tilinde «qút» sózi «yrys», «baylyq» maghynalarymen sinonimdes bolyp ta keledi. Kóne týrki jazba eskertkishterinde, ertedegi sózdikte «qút» sózining eki maghynasy kezdesedi. Biri – «baqyt, iygilik, yrys, sәttilik», ekinshisi – «adam jany, ruhy»[68]. Kóne týrki tilinde kezdesetin osynday eki maghynany ghalym R. Syzdyqova da kórsete otyryp, qazirgi kezde keng qoldanylatyn «qút(y), qúttyqtau, qút, qúty» formalaryna toqtalady. Qút(y) sózi qazaq tilinde qútyn alu, qúty týsu degen tirkester qúramynda da keledi. Songhy tirkesterdegi qút sózining maghynasy basqasharaq: qútyn alu – «qatty qorqytu, shoshytu», qúty týsu – «kónili týsu, kónili kelu».

Qúttyqtau sózining de týp maghynasy – «baqyt, sәttilik», «tabys tileu». Ózge keybir týrki tilderinde qúttyqtau sózi qútlau («qút-baqytqa syy kórsetu, yaghny onyng payda boluyn tileu») túlghasynda keledi (Ahmetiyanov, 34). Qazaq tilinde esimnen etistik tudyrushy –la júrnaghy qút sózine tikeley jalghanbay, onyng qútlygh/qútlyq degen syn esim qalpyna jalghanyp jasalghan: qúttyqta (qút+lyq+ta) – «baqytty boludy qalau, tileu». Al týsindirme sózdikting qút sózine bergen anyqtamasyndaghy «bereke, baylyq» maghynalary týp negizindegi «baqyt» maghynasynan auysqan: «bereke men baylyq – baqytty qúraytyn, baqyttylyqty bildiretin nәtiyjeler.

Sóitip, búl kýnde qút/qúty sózining ertedegi tura maghynasy kómeskilenip, odan tughan auyspaly maghynada qoldanylatyn tirkes komponenti jәne tuynda sózding negizi retinde ghana saqtalghan[1.132b]. Sózdikterde de «qút sózi – jan, ómirlik quat, ruh» degen maghynalardy beretindigin kórsetken. Jalpy qút sózi kóne týrki tilinen kele jatqan tól aktiv birlik. Ejelgi týrkilerding bar bolmysy men is-әreketin tanytatyn erekshe úghym bolghan. Kóne týrkilerding qaghandarynyng eng jogharghy lauazymdyq atauy da qút sózimen anyqtalyp otyrghan. Ony kóne týrki tilderinde kóp kezdesetin «Qútlyq», «Tәnirqút», «IYdiqút» antroponim sózderinen bayqaymyz. Búl sózder kóne týrki el basshylarynyng joghary lauazymdyq ataqtaryn kórsetetin sayasiy-taptyq termindik úghym. Kóne týrkiler «qút» úghym-formasy tirkesken sózder arqyly ghana ózderining biyik satydaghy obiektilerin dәriptep otyrghan. Mysaly «Tәnirqút», «IYdiqút» antroponim sózderine qazirgi kýnde mynaday leksikalyq týsinik berilgen: «Tәnirqút»  degenimiz «mәngi jan» degen maghyna boluy kerek. Al, «iydi» - «qasiyetti, qúdiretti jan» degen maghynagha kelinkireydi[69.28b]. XVII ghasyrdaghy týrki tarihshysy Ábilghazy bahadýrding shejiresinde: «IYdiqút» maghynasy «halyqqa ómir berushi» dep kórsetilgen[70.37b].

R. Syzdyqova týsindirgen qútlygh/qútlyq (qútty) degen qazirgidegi syn esim qyzmetindegi sóz kóne «qútlyq» úghymynyng býgingi tildik ayagha leksikalyq shenberi kishireyip jetken formasy. Kóne týrkilerding basshylarynyng barlyq esimi «qútlyq» («Qútlúgh qaghan, Bilge Qútlúgh qaghan, Elteris Qútlúgh qaghan»)sózimen tirkesip aitylatyn bolghan. Ony VII-IX ghasyrlargha jatatyn Orhon-Eniysey jazba eskertikishterinen de, odan da kóne jazbalardan kezdestiruge bolady. «Qútlyq» sózi býgindegi «qút» leksemasynyng qazir tilimizde kóp qoldanylatyn «qútty» formasyndaghyday syn esimdik qyzmetin emes, termindi qatparly leksikalyq qabattardan túratyn úghymdy qamtityn zat esim qyzmetinde júmsalghan. Kóne týrkilerde «Qútlyq» pen oghan týbir negiz bolyp túrghan «qút» leksemasyn bólek alyp qoldanyluda eki formanyng júmsalu nysanyna baylanysty bolu kerek. Eki sózding júmsalu nysanyna baylanysty eki formanyng leksikalyq kategoriyalaryn anyqtap otyrghan. Kóne týrkilerde «qútlyq» formasy negizi býtindey antroponimdik nysangha qoldanylghan bolsa, «qút» sózi tabighattaghy tanym-bolmystyq obiektilerding derekti, dereksiz týrlerin ataytyn jetekshi birlik bolghan. Al, әr týrli tarihiy-әleumettik ózgerister men damu kezenderinde sózderding ózindik tildik etaptary boldy. Sonyng nәtiyjesinde «Qútlyq», («qútlúgh») formasynyng til arty fondyq «q/gh» dybystary joyylyp, sóz «qútly», «qútty» formasynda syn esim qyzmetinde qazirgi tildik kezenge jetse, odan góri aktivtengen «qút» leksemasy orta ghasyrlardaghy tildik kezende onomastikalyq qabattardy kórsetetin túlghagha ainalghan. Al, qazirgi kýnde «qút» sózi kórkem mәtinderding qoldanysynda ghana bolmasa, qoghamdyq ashyq tildik kenistikte kóp qoldanylmaydy. «Qút» leksemasynyng orta ghasyrlarda antroponimdik, etnonimdik qabattardy ataytyn dәrejege kóterilu sebebi kóne týrkilik «qútlyq» («qútlúgh») sózining ornyn sol zamandarda basqa leksikalyq birlikterding ( «hakim – «hakim Úlyqbek myrza», «әz – «Áz Tәuke han, Áz Jәnibek batyr» , «úly – «úly túlgha, úly Abay aqyn» t.b.) aktiv qoldanylu saldarynan. «Qút» leksemasy orta ghasyrlarda «Manghút» («Manghyt»), «Tanghút» etnonimderin tildik kenistikte  qalyptastyruyna tirek bolghan. Ekinshi komponentti qosymshaly qyzmeti negizinen týbir leksemasymen tirkesimi kómeski ne eng arghy etnonimning týrkilik ekenin jәne sol tildik orta týrki halyqtarynyng etnogeneziysi ekenin anghartady. Búny tek taghy da zertteu qajet. «Qút» leksemasy qatysqan búdan basqa orta aziya kenistigindegi biz әli kórmey, bilmey jatqan kóptegen týrkilik etnonimder men antroponim sózderding bary anyq. Qazirge qaraytynymyz «Manghút» («manghyt») etnonim sózi, oghan qosymsha «Tanghút», dәiekter retinde qosymsha «monghol» etnoniymi.

Ejelden Qazaqstannyng batys aimaghy tarihy oshaghy bolghan Manghúttardyng shyghu tegin kóptegen derektemelerde shyghystan – Mongholiya, manichjuriya jerinen keldi dep jatady. Tipti, genetikasyn týrkilik emes, monghol tektes degen pikirler bar. Tipti B. Qaliyev «Manghút» pen «Manghyt» formalaryn eki týrli, eki tektes taypalar dep týsindirgen: «Manghút – manghol taypalarynyng biri (E. Túrysov, Temirlan, 159). Manghyt – Noghay taypalarynyng búrynghy aty»[78. 407,409b]. Tolyq dәleli joq búnday aitushylar negizi orys tarihshylary, europalyqtar nemese solargha sýienip jazyp kelgender. Olardyng týrkilikten alastatyp «mongol» («monghol») dep atap jýrgen etnonimning jәne sol etnonimdi iyelenushilerding XI-XII-XIII ghasyrlardaghy tildik birlikteri men antroponimderin kóne týrkilik birliktermen tym sәikes, úqsas keletindigin eskermey keledi. «Monghol» etnoniymi negizinen, «man+qol ˃ myng qol» kóne man sózining varianty, jogharyda keltirgenimizdey «el, júrt, halyq» úghymyn beretin tól týrkilik birlik «myn» sózi, A.Mahmutov boyynsha ekinshi «qol» sózi de týrkilik «әsker» maghynasyn beredi. Antroponimdik maghynalary da kóne týrkilikten beri kele jatyr, mysaly, mongholdarda (mynqoldarda) «Shynghys qaghan», kóne týrkilerde «Qútlyq Bilge qaghan», «Móde qaghan» nemese «Shynghys han», týrki-qazaqtyq «Kerey han, Jәnibek han» t.b. Búl turaly tolyq taldaytyn bólek taqyrybymyz bar.

Manghúttardyng shyghys aimaqtan kelui jónindegi orys-europalyq jazbalar (V.V. Trepavlov jәne t.b.) shyndyqqa janaspaydy. Sebebi, negizinen XII ghasyrda Onon ózeni boyynda mekendegen mongholdyq Manghút taypasynyng qypshaq dalasyna qonys audarghany turaly derekter joq[64]. Búny kelesi tildik taldaularymyz da dәleldeydi.

Ghalym S.Qondybay Aral, Kaspiy kenistiginde kómeski «Man» atty halyqtyng óte erteden meken etkendigi jayynda anyq tildik, tarihy derekterdi dәleldeydi[50.46-47b]. Jәne de Kaspiy arealynan batysqa qaray qazirgi týrki tildes әzirbayjan últynyng etnogenezdik etnoniymi «Mana» sózi ekeni búrynnan moyyndalghan. Jalpy alghanda býgingi Aral-Kaspiy-Qara teniz geo-aymaghy tym ejelgi týrki tildes «Man» dep atalatyn halyqtyng tól mekeni (shyghys bóligi Altay ) bolghany kórinip túr. Endi, «Manghút» etnoniymining týbiri kóne «man» sózi ekenine kóz jetkizdik. Etnonimning til arty «ng» fondy «mang» dep atalu formasyn úsynghan G.A.Geybullaev ózinen búrynghy orys-europalyq sóz tanushy ghalymdardyng kóp jerde núsqaghan ýlgilerine sýiengeni anyq. Óitkeni kóne týrkilik sóz formasynyng tabighatyn orys-aghylshyndar ózderining orfoepiyalyq normasyna say beyimdep ony tarihy zertteu әdebiyetterine kóptep qoldanylghan. Mysalgha, «Ming» formasy aghylshyn-saksondyq tilderde «Listening», «Reading» t.b siyaqty «Ming» nemese «Meanig». Qytay tilinde «Ming» formasy tilarty fony «n» nemese «n» dybysymen ayaqtalady: «Miyn», «Miyn». Eki tilder tobyndaghy «Ming», «Miyn», «Miyn» formalary, tól týrkilik «man» sózining varianty «myn» formasynyng shet tilderdegi kórinisi. «Manghút» etnoniymi ózbek tilinde: «Mangʹit» («Manghiyt»), halha monghol tilinde: «myangat», qalmaqtarda «mangiyd», «mangyd», týrki tilderining keybir toptarynda «Man(g)qúrt» (úighyr tili boluy mýmkin) degen aitylu týrleri bar eken[«Manghyttar», «Manguty» Uikiypediya paraqshasynan]. Atalghan әr tildegi núsqalar týbir sózding «man» formasy ekenin dәl kórsetip túr. Al, ekinshi buynyn bólip qarauda, leksikasyn angharu qiyn. Mýmkin kóne týrki tilindegi «qút» leksemasynyng әr tilde aitylu orfoepilyq varianty boluy kerek. Týrkilik kiyeli úghymdardy bildiretin «qút» sózi aghylshyn, nemis pen birqatar europalyq tilderdegi aktiv birlik «gud» («good»), «gott» sózimen formalary syrttay qaraghanda tym úqsas. Leksikalyq jaghynan da jaqyndyghy bar: «good» jaqsy degen maghynany bildiredi. Endigi qaraytyn mәselemiz, «man» sózine tirkesip býrbýtin etnonim sóz jasaudaghy «qút» sózining mýmkindigi boluyn oilasaq: b.z.b eki mynjyldyqtar shamasynda europa kenistiginde búl sóz dara býtin tildik «GOT» (kóne german taypalarynyng atauy «Gottar», shved tilinde:Guta, Gutar) etnoniymi bolyp tarih sahnasyna shyqqan. Nemisterding tildik birlikterinde de «qút» sózine formalyq jaghynan óte jaqyn әrtýrli sózder úshyrasady. Mysalgha, «Gott» sózi german tilinde «qúday» (bog) degendi bildiredi[43.16b]. Týrkilik «Qúday»  sózining týbiri de «qút» sózinen («Qútty+ay, «Qút+ay – «t/d») jasalghan. Sonda, nemistik «gott» sózi men týrkilik «qút» sózining týp úghymdary bir. Europa-nemisterding ejelgi osy «got» taypalarynyng arghy geneziysi kóne týrkilik altaydan shyqqan boluy mýmkin. Týrki men germandardyng tildik birlikterining úqsastyghy kóptep kórinedi.  Ony aldaghy taqyryptarymyzda qozghaymyz. «Got» etnoniymi anyq kóne týrkilik «qút» sózining varianty. Tek, Europa kenistiginde etnonimdik sóz dәrejesine kóterilgen. Al, «qút» sózining etnonim sóz dәrejesindegi kórinisin biz orta aziya týrkilik «Manghút» jәne «Tanghút», «Onqút» formalarynan ap-anyq angharyp túrmyz.

«Tanghút» etnoniymi týrkilik «tan» jәne «qút» degen eki sózding biriguinen jasalghan. Alayda, XI ghasyrdaghy týrki lingvist ghalymy M. Qashqarida búl etnonim «TANUT» formasynda keledi de, «tanghút: shyngha jaqyn meken tepken, bir taypa el týrikterding aty. Olar arab nәsilinenbiz dep esepteydi» dep jazylghan[77. 487b]. Demek, tarihy logikagha say týrki-tanghúttargha arab konsepsiyasy taralu uaqyty bolu kerek. Ol jóninde bólek әngimemiz bar. Bizding maqsatymyz etnonimning mәnin úghu bolmaq. Etnonimning jasaluyna negiz bolghan «Tan» leksemasy týrkilerdigi «Tәnir» («Tan+yr») sózining týbiri bolyp ta sanalady. Al, «Tan» sózining jasaluyna negiz bolghan kóne shumerlik «an» týpki týbiri. «Tan» nemese «tang» sózining ózi «ty» jәne «ang» degen týbirlerding biriguinen shyqqan. Múndaghy «t» – prototýrkilik «ómir, tirshilik, qozghalys» degendi bildiretin praforma[37. 253b]. S. Qondybaydyng búl dәiegin B. Saghyndyqúly dәleldey týskendey: «tariyhqa belgisiz kóne zamanda jekelegen dauyssyz fonemalardyng leksikalyq maghyna bergen» deydi. Ghalym, S. Qondybay kórsetken «t//ty» týbirin bir kezde kóptik úghymdy bergen *t (s/sh) – gipotezalyq kýrdeli affrikat qataryna jatqyzyp, dәlel retinde orhon-eniysey, orta ghasyr eskertkishterindegi tarqa+t, tegiy+t (jekeshesi tarqa+i, tegiy+n) sózderin búghan tolyq aighaqtaydy[76. 163b]. Eski «an» týbir sózi ejelgi shumerlerding tilinde «qúday», «tәnir» (aspan qúdayy) úghymdarymen qosa «kenistik» degendi bildirgen[18.12-13b]. Tang sózining kóne týrki tilinen saqtalyp kele jatqan (qazirgi týrki-qazaq tilderinde de osylay) «kýn, jaryq» maghynalary, әu bastaghy úghymy da ejelgi týrkilerding kýnge tabynu ghúrpynan qalyptasqan. Qazirgi qytay tilinde kýn sózi: 天( oqyluy: Tiān), yaghny «tyani» jaryq, kýn, (shúghyla, sәule) maghynalaryn beredi. Osy kýngi «Tyani Shani» tauynyng atauyn da qytay tilining sózi dep qaraydy. Aytushylar boyynsha qytay tilinde «Tyani Shani» toponiymi «Tәnir tauy» degen maghynany beredi eken. Búghan aitar qarsy uәjimiz bar. Birinshi «Tyani» -  taza kóne týrkilik «Tan» sózi Batys týrik qaghanatymen tyghyz tarihy qarym-qatynasta bolghan kezdegi qytay tiline týrki tilinen engen. Tipti, etnonim sóz dәrejesine kóterilip týrkiler negizin qalaghan «Tang patshalyghy» tarih sahnasynda qazirgi ortalyq-shyghys qytay jerinde VII-X ghasyrlar aralyghynda ómir sýrgen. Sol kezenning ózinde býkil shyghys pen batysty jalghap, tildik auditoriyasy ken, mýmkindigi joghary kóne týrki tili qytay tiline óz yqpalyn tiygizdi, yaghny tildik tranzit prosesi bolghan. «Tan» sózining týrkilik leksikasy qalay qalyptasty qytay tiline de solay formalyq, leksikalyq jaghynan da solay kirikken. Ekinshi komponenti «Shani» sózin týsindire ketsek: shan formasy «tan» formasyndaghyday eng kóne shumer-týrkilik «an» ilki týbirinen jasalghan. «Tan» men «shan» sózderi leksikalyq jaghynan da juyqtas. Shan//sham//shyn, shan men sham bir leksikalyq qatardaghy úghymdar, tek aiyrmashylyghy artqy n//m sәikestikteri ghana. Parsy tilinde «kýn» sózin «sham» dep atasa, aghylshyn tilindegi kórinisi «sun». Shan//sham sonymen, shan búl da kýn, jaryq úghymdaryn tanytady. Pikirimizdi әigili ghalym B. Saghyndyqúly da qoldaydy: shan (kýn jaryghy) formasy til-tilde belsendilik kórsetip, «kýn» úghymyn berip ketken, al búl ejelde qalyptasqan auyspaly maghyna[76.161b]. Shan//shyng sәikestikterin aitugha bolady. Shyn sózi kóne týrki tilinde biyik, joghary nәrselerge qaratyla aitylatyn bolghan. Shyng men shan fonomorfologiyalyq jaghynan alghanda birtýbirding fonetikalyq varianttary a ≈ y (n,m//n) bolyp sanalady. Sonymen, «shan» sózining «biyiktikti» de bildiretin úghymy bar. Qytay tilining sәl ghana fondyq orfoepiyalyq normasymen aitylatyn týrkilik «Tyani shani» sózi «Tang shyny ˃ Tәnir shyny (Tәnir kýn)˃ Tәnir tauy» degen maghynalardy bildiredi. Týrkilik «tan» sózi de, «man» sózi de eng ejelgi «an» ilki týbirinen jasalghan.

Qazirgi qazaq ru-taypalar qúramynda da osy kóne týrkilik «tan» sózimen keletin («tanat», «tanbiy») mikroetnonimder de kezdesedi. Jalpy alghanda, «tan» sózi kóne týrkide «tәnir», «qúday» úghymdaryn berse, oghan jalghanghan «qút» sózi de jogharyda atap ótkenimizdey osy maghynalardy kórsetedi.  Tarihta atalatan Tanghúttar turaly qytay derekteri búl halyqty monghol, kóne tiybet tildes degen derekterin osynday tildik taldau dәlelderimizben joqqa shygharuymyzgha bolady. «Qútlyq» atalghan kóne týrkiler keyin býtin halyq bolyp tarih sahnasynda kóringen tamyry bir taypa-rularyn da osy sózben «qút» dep atap otyrghan. Sonyng nәtiyjesi, tarih betterine «manghút», «tanghút», «onghút» deytin etnonimderin qalyptastyrdy. «Onqút» («Onqút») etnoniymi jayly Ábilghazynyng enbeginen kezdestiremiz. «Onqút» etnoniymining maghynasy, qytay tilinde «onku» –  qaqpa degendi bildiredi. Sóz ayaghyna jalghanghan «t» semasynyng maghynasy týrik tilindegi kәsiptik, qyzmettik maghyna jasaushy «shy» -men dengeyles. Sonda, «onqút» sózi «qaqpashy» degendi bildiredi[70.41-42b]. Ábilghazyda atalghan  etnonimning búnday etimologiyasy týrkilik sózding qytay tilinde atalu formasyn avtor ózindik pikirine arqau etken bolu kerek. Birjaghynan tarihshynyng halyqtyq etimologiyagha sýiengeni bayqalady. «Onqút» etnoniymi, bizdinshe týrkilik «on», «on» jәne «qút» leksemalarynan qúralghan. Bastapqy, týbir sózding rolin atqaryp túrghan «on», «on» formasy taza týrkilik, әuel bastaghy etnonim sóz. «On» sózining bir varianty «on». Erte týrkide «On oq bodun» tirkesi «on oq halyq» degen maghynany bergen. Nemese keyingi tildik kezeninde «on san noghay», «on san alash» búlardaghy «on» sózi týrkidegi dәstýrli tandem sipat. «On» sózi erteden kele jatqan aktiv forma. Qazirgi Mongholiya jerindegi ejelden qalyptasqan «Onon» men «Boldon» toponimderi de kóne týrkilik «on» sózinen jasalghan.  «Onon» toponiymi eki ret qaytalanudan. Búl toponimder turaly tolyq deregimiz joq bolghandyqtan, osylay toqtay túrugha mәjbýrmiz. Jalpy, jana týrki tilderi dәuirinde týrki-qazaqtyq etnonimder men toponimderdi jasaugha jetekshi birlik bolyp júmsalghan.

Jogharydaghy keltirilgen dәiekterimiz ben taldaularymyzgha nysan bolghan «man» / «myn», «tan», «qút», «on» leksemalary, býkil týrki bolmysyn ashatyn, týrki tanymyna tereng kodtalghan úghymdar. Osy bir týbirli monosillabtar ejelgi, orta, keyingi, jana týrki tili, týrki tilderi etaptarynda agglutinativtik aspekti boyynsha kóptegen sózderding jasalyp shyghuyna sebepshi aktiv uәj formalar. Tildegi әr týrli kórinisin әli de zerttey týsu qajet.

Qortyndylay kelgende, әrqanday etnonim men toponimning ózindik shyghu arnasy, uaqyt mejesi bolady. Etnonim sóz teginnen tegin jasalyp shyqpaydy. Atau sóz bolghandyqtan ol sol eldin, ru-taypanyn, halyqtyng tarihymen, bolmysymen týpkilikti sabaqtasyp jatady. «Man» sózining etnonim boluyn S. Qondybay qazaq jerining kóptegen geo-aymaqtarynan, tarihy derek, tildik faktilerden kóp qarastyrghan. Jazba derekterde tam-túmdap kezdesip qalghany bolmasa, túshymdy naqty dýnie tapqan joq. Al, kóbine jergilikti jerde óte erteden saqtalghan anyz-әfsanalar men jyrlardan toponim sózderdi zerttedi. Tildik faktilerden birshama dýniyelerdi kórgendey boldy. Biraq, tolyq zertteudi  qajet etedi. «Manghyt» etnoniymining tildik fakti retinde tarihta tanyluy әri degende XII-XIII ghasyr, kóptegen jazbalarda XIV ghasyr dep belgilengen. Búl etnonim Orhon-Eniysey jazba eskertkishterinde kezdespeydi. Kezdespeui qalypty jaghday, óitkeni manghyttardyng ejelden atamekeni Oral, Edil-Jayyq, Astrahan kenistigi. Odan búrynghy oshaghy qazirgi Shyghys Týrkistan, Jetisu, Suyab, Ontýstik Qazaqstan aimaqtary (Mankentke jaqyn) bolsa kerek. Ghúndardyng shyghystan batysqa úly kóshi barysynda Batys aimaqtargha túraqtap «Manqút//Manghyt» etnoniymimen tarih sahnasyna tanylyp shyqqan. Olardyng artta qalyp qalghan júraghattary Manqu, manghylar ataularymen qazirgi Batys Mongholiya, Ontýstik Sibir aimaqtaryndaghy keyin tarihta belgili qalmaq, oirat taypalaramen sinisip ketken. Manqúttardyng taghy bir etnikalyq bólshegi merkit taypalary boluy mýmkin. Manqút etnoniymining qalyptasuyna negiz bolghan eng arydaghy Man taypasy. «Man» atalatyn taypanynyng bolghanydyghyn qazaq jerindegi toponimderden de bayqaymyz. Ontýstiktegi Mankent, Manqúr, Manghystau jerindegi Manghyr/Manqyr («mannyng qyry»), ólketanushy ghalym S. Qondybay kóptegen man týbirli toponimderdi zerttegen. Búlardyng barlyghy ghúndardyng úly qonys audaru kezindegi nemese kómeski tarih betterindegi ýsh-bes myng jyl búrynghy prototýrkilerding jýrip ótken jolyndaghy Man júrtynyng izderi boluy kerek dep boljaymyz.

Ekinshi komponent týrkilik bolmysty sipattaytyn «qút» sózining oghan jalghanyp «Manqút ˃ Manghyt» ataluy onyn, kóne týrkiler arasynda ertede biyleushi orta, etnikalyq yqpaly kýshti «Man» taypasynyng ne ruynyng bolghandyghy. Erekshe mәnge ie «qút» sózi týrkilerde kez-kelgen esimge, ataugha tirkestirilmeydi. Qoghamdyq ortada bet-bedeli zor, lauazymdy túlghagha nemese rugha ghana «qút» sózi qosylyp aitylady. Demek, orta ghasyrlarda arabtardyng býtindey konsepsiyasy órshigen uaqytta kóneden kele jatqan «Man» júrty turaly aqparlar tasada, bolmasa bizge mýldem belgisiz sayasy sýrginge úshyrap bizge tek betki jarqyraghan qalpy jetken. Búl aitqanymyz tek boljam ghana, ony zerttey týsuimiz kerek. «Manqúttar» sonymen ejelden týrkilerding biyleushi ne ziyaly toptyng úrpaqtary bolu kerek. Ony jogharyda zertteushi L. Potapovtyng qút sózine bergen týsiniktemesi de dәleldeydi. Taghy da zerttep, zerdelep shyndyqqa qol jetkizu ýshin biz aldymen Man negizdi etnonimderdi izdep shyqsaq, әlem tarihy men geokenistiginen Manchijuriya, «Manqol», әzirbayjandardyng ata-babalary Mana elin keziktiremiz.

Yqylas Ádilet

Abai.kz