«Qazaq әdebiyeti» aptalyghynyng 2015 jylghy 6-12 nauryzdaghy №9 (3438) nómirinde «Zere – meyirim, Úljan – danalyq» degen maqala jaryq kórdi. Ámina Qúrmanghaliqyzy atalghan enbeginde Múhtar Áuezov «Abay joly» epopeyasynda qazaq әielderining ghajayyp galereyasyn jasaghanyn aita kelip, últ әdebiyetining klassiygi somdaghan beynelerge «Tansholpan – erlik, Sary apang – aduyndyq, Zere – meyirim, Úljan – danalyq, Mәnike – tәkapparlyq, Qarajan – dýniyeqonyzdyq, Toghjan – súlulyq, Áygerim – óner, Ýmit – mahabbat, Kerimbala – namys pen qayrat, Jýztaylaq – asqan aila men mekerlik...» degen bagha beredi. Bir demmen jazylghan shygharmany túshyna oqyp shyqqannan keyin, osynshama kesek oy men kesteli sózding avtory Abaygha bozbala kezinen jan serik bolyp, taghdyryn qosaqtaghan әielding jan dýniyesine boylamaghanyna, «Dildә – shydamdylyq» dep aita almaghanyna qynjylyp-aq qaldym...

Arada biraz uaqyt ótip, sanadaghy maqala mazmúny kómeskilene de bastaghan-dy. Tayauda ghalamtordan Asan Omarov degen zertteushining «Abay jәne Áygerim» degen maqalasyna úshyrasyp qalghan son, úmytylugha ainalghan taqyryp qaytadan kóldeleng tartyldy. Zertteushining aituynsha, Abay men Áygerimning arasynda kesteli sezim, keremet jarastyq bolghan. Tipti, avtor: «Abaydyng Áygerimge ýilenui onyng ómirine eleuli ózgerister әkeldi... «Abay jolynan» ayan, Abay men Áygerim – móldir mahabbat iyeleri. Berekeli, baqytty ghúmyr keshti. Biraq, ondaghan jyldar ótkende aralarynda birlik kemip, qamyryq pen týsinbeushilik aralasqany ótirik emes. Nege? Sebebi, ómirdegi Áygerim – óte malsaq adam bolghan... – dep, solarmen qatar jýrgen zamandas, qúrby siyaqty shalqyp ketetin kezderi bar.

Tek, aqsýiek biyding túqymy Dildәning ynghayymen qayyn júrty Áygerimdi «toqal» dep kemsitip ataghan eken. Sonda, shynymen-aq, Dildә – bóki, Áygerim perishte jan bolghan ba? Sózdi úly Múhannyn, Múhtar Áuezovting ózine bereyik: «Búlar kelgen kýnning erteninde Erbol ghana baryp, Dildәgha amandasyp, jýz kórisip qaytty. Qalyndyqtyng týsin, otyrysyn Erbol aitqysy kep edi. Ol ózi ajaryna qatty yrza bop, sýisinip kelgen» (Áuezov M. Shygharmalarynyng elu tomdyq tolyq jinaghy. Almaty: «Dәuir», «Jibek joly», 2014. 22 tom: 1-kitap: Abay joly: Roman-epopeya. 257 b.).

«Abaylar Dildәning boyyn ghana kórdi. Ol kebisin sheship jatqanda syrt symbaty taldyrmash, biraq asa súnghaq boyly, biyik kórindi» (sonda. 259 b.).

«Ayrylysar kezde Abay men Dildә bir-birine ýirenisken bolatyn, oqta-tekte qaljyndap ta otyrysady. Dildә Abaygha sýikimdi, súlu kórindi...» (sonda. 263 b.). Búl – 1-shi kitaptaghy Dildә. Ári qaray kettik. Qúnanbaydy Mekkege, qajylyq sapargha shygharyp salatyn jol ýstinde, Abay apasy Mәkish ekeui bir kýimede kele jatyp óz ólenderin, sonyng ishinde «Jarq etpes qara kónilim ne qylsa da» degen shygharmasyn aitatyny bar ghoy. «...Eki yntyq. Ekeuin de jalyn órteydi. Biraq sharasyzdyq – qatal taghdyrday. Sonyng songhy kezderde kónilge kóp oralyp jýrgen bir tynysy osy tәrizdi.

Biraq Mәkish búny úqqan joq. Ol búryn ózi estip kórmegen, janaghyday tosyn sózderden bir ghana «jar» degendi angharyp, toqtap qaldy da, Abaydan súrady:

– Úqpadym. Búndaghy jar degening kiming ózi?

Abay apasyna onshalyq sheshilmek emes.

– Jar degenim kýiik salghan bir jan da. Jar degendi bilmeushimen?

– Bilsem, jar dep kisi ýy joldasyn aitat ta!

Abay selt etip, jalt qarady.

– Dildә demeksing be?

– IYә. Dildә bolsa qaytushy edi?

Jas jigit búl jerge jetkende aitqanyna ókingendey bop, shúghyl ainalyp búrylyp qaldy. Kýiip, qinalyp ketip:

– Oibay, jaratqan, Mәkish-ay, Dildәng ne? Ne dep kettin.

Mәkish ózining Abaygha qatty batqan sózinen qysylyp qaldy. Ynghaysyzdanyp kýldi de:

– Yapyray, sózim saghan týrpidey tiydi-au, Abay. Dildә bayghústyng ne jazyghy bar edi?

– Ras, Dildәning jazyghy joq. Biraq oghan yntyqqan arman ólenin aitar mening de jazyghym joq. Tórt bala tapqan Dildәni aitqanyng ne?

– E, bala tauyp bergenine jazyqty ma, saghan?

– Jazyghy joq. Qayta balalary jaqsy. Ol – balalarymnyng anasy. Ata men ana qosqan joldasym. Bar bolghany sol ghana. Al jýrek jalyn, yntyq dostyq desen, onday ottyng bәri de ol keudede óshken. Bolghan shaghynda da, sonshalyq mazdaghan shyraq joq edi. Kónili erterek biteu tartyp, erte suynghan jan ghoy ol! – dedi de, Abay endi búdan ary sóilegisi kelmey, toqtap qaldy» (23 tom: 2-kitap: 21-22 better).

Epopeyanyng alghashqy kitabynda keremet jan retinde keskindelgen Dildә turasynda Múqana Abaydyng auzymen sonshalyq auyr ýkim aitqyzghan ne? Áriyne, otarlyq kiriptarlyq jaghday, kenestik keritartpa iydeologiyanyng yzbary. Bar bolghany topas, týsinigi tar salpyetek qatyn beynesindegi Dildә romanda búdan song núrly shúghyla shashyp bir-aq mәrte kórinetin sәti bar: «Dildә osy keliste Ábishti óz qasynan jibermey, eki kýndey qonaq etti. Ýshinshi kýni balalary attaryn erttep, әke qasyna qayta ketpek bolghan jerde, Ábishting qasyna jabysa jaqyn otyryp, sheshesi oidaghy bir armanyn aitty... Analyq aryz etti.

Búl jayyn Maghashqa aldyn ala bildirgen bolu kerek. Ol da sheshesining endigi sózin ýlken yqylaspen quattap, tyndap otyr.

– Sәulem, – dep, Ábishting jinishke qolyn óz qolyna aldy. – Keshegi ótken eneden mening de úqqan ósiyetim bar-dy. Bayaghyda, sender jas shaqta, Abay qalagha oqugha ketem degende «Talabyna tilek qos, tizginin almay, ong shyrayynmen úzat. Bilim izdep barady. Adam bolam dep attanyp otyr. Ol sening de, myna kishkentay kýshikterinning de yrysy» degen edi. Sening úzaq shyrqap jýrgen jýrisindi solay úghyngham. Áli de jolyng bolsyn, – dep kózine jas aldy. Oramalymen betin de basty. Qimastyq sherge toly saghynyshty ana kónili zorgha shydap jýrgenin sezdiredi» (24 tom. 3-kitap: 179 b.). «– Zorlyq joq, janym! Býgin ýilenip ket dep te aitpaymyn. Jalghyz-aq maghan kelinin, qúday qossa, mynau bolady dep únatqan janyndy atap ket. Biyl aittyryp qoy da, jolyna jýre ber. Sonyng bary da júbanysh. Ózinnen songhy quanyshym, ýmitim bolady da otyra beredi! – dedi.

... – Ózing kóresin. Kóniling únatsa ghana qúp dersin. Mening ózdigimnen saghan aitar kisim de bar. Mynau noghay Mahmúttyng ýiinde, Maghripa degen, sonday asyl zat, jaqsy boyjetken bar. Sony bir kórshi, sәulem! Kórip túryp maghan jauap aitshy. Men senen әzir basqa sert súramayyn. Osynyma uәde beresing be? – dedi (sonda. 180 b.). Múqang ózi úsynghan kórkem tuyndyny zamana aghymyna qansha layyqtasa da, keybir tarihy aqiqatty ainalyp óte almaghan tәrizdi. Dildәning adam tanyghysh súnghylalyghyn eriksiz anghartyp ketedi. Ana kónili qalaghan arudy kórgen sәtte Ábishting de jýregi lýpildep qoya beretinin qaytersiz.

«Abay jolynda» Múhang úsynghan kórkem shyndyq pen naghyz tarihy shyndyqtyn  ara jigin ashyp alu ýshin, epopeyanyng jaryqqa shyqqanyna 70 jyl toluyna oray Sabina Zәkirjanqyzynyng professor Túrsyn Júrtbaymen jýrgizgen «Qazaq әdebiyeti «Abay joly» romanynsyz qalar edi» jәne «Jetpis jyl júrtyn susyndatqan súlu sóz» degen súhbattardy («Abay» portalynda jaryq kórgen) sholyp shyghu artyqshylyq etpeydi.

«... – IYә, birinshi kitapta jaghymdy beynede sipattalatyn Dildәning ornyn ekinshi kitapta Áygerim basady. Sonday-aq әuelde óz atymen berilgen Shәkәrim esimi ózgertildi. Onyng ornyna biografiyalyq tarihy belgisiz, jazushynyng qiyalynan tughan Dәrmen atty dәneker beyne payda boldy. Bazaraly men Abaydyng tartystary, Qúnanbay men Abay arasyndaghy syilasymdyq keri sipat aldy. Bazaraly men Áygerim jaghymdy obrazdardyng qataryna qosylyp, Bójey jәne basqa da Qúnanbay bastatqan tútqaly keyipkerler jaghymsyz jaqqa auystyryldy, – deydi Abay әlemining bilgiri, әuezovtanushy Túrsyn Júrtbay. – ...birinshi kitapta bastalyp, ekinshi kitapta ózining ilgeri damuyn kýtip otyrghan Abay men Dildә arasyndaghy oqigha da basqa mazmúnda bayandalghan. Talqy kezinde «kedeyding qyzy jaghymdy obraz boluy kerek» degen prinsipti ústanghan qalamgerler. Múhtargha: «Alshynbaydyng qyzy Dildәdan jaghymdy obraz shygharyp, basyndy daugha qaldyrma. Áygerim obrazyn ózgert», – degen Áljappar Ábishevting pikirine Áuezov kәdimgidey ashulanyp, qatty qinalghan. Biraq búlay etpese, «Abay» romanynyng jaryq kórmeytinin bilip, Abaydy eriksiz Áygerimge ghashyq etken. Al, ómirde Áygerim men Abaydyng ortasyndaghy jarasym óte kýrdeli bolghan.  Degenmen, avtor ómirlik shyndyqty saqtap, ýshinshi kitapta «Abay men Áygerimning arasyna bir salqyndyq kirip edi» dep jazady. Biraq Áygerimge әn aitqyzu arqyly sol jarasymdy qaytadan ornyna keltirgendey bolady.

...Romannyng birinshi kitabynda Abaydyng sýiikti jary retinde Dildә kórsetilgen bolatyn. Áygerim bolsa jaghymsyz obraz sanatynda kórsetilui tiyis bolatyn. Osyghan baylanysty «Áygerim kedeyding qyzy. Ol jaghymsyz bolmauy kerek» degen aitys bastalady. Osy mәseleni Áljappar Ábishev basty talap etip qoyady. Búl Áljekenning esteliginde de bar. «Abaydyng mahabbaty kedeyding qyzy Áygerim boluy kerek. Ony shyn sýiip ýilengen jary etip jazsa, Abaydyng demokrattyghy ashylady», – dep romandaghy keyipkerlerdi sol kezdegi taptyq prinsip zandaryna mәjbýrli týrde sәikestegen. Eger de Áygerim jaghymsyz obraz bolyp kórinetin bolsa, onda «Abay joly» romanynyng aldaghy uaqytta jariyalanuyna tosqauyl qoyylatyn edi.

Jalpy, shygharma ýsh kitappen ayaqtaluy tiyis edi. Biraq 1949-1953 jyldar arasynda birjaqty syndar payda boldy. KPSS Ortalyq Komiytetining mәdeniyet bólimining mengerushisining orynbasary P.Polikarpov: «Egerde bәri de «Abay» romanynda surettelgendey bolsa, onda qazaqtar kommunizmnen bayaghyda ótip ketipti, olargha Kenes ókimetin ornatyp keregi joq kórinedi»,– degen syn aitty. Múnday syndardyng basynda KPSS ortalyq komiytetining Suslov bastatqan hatshylary, «Pravdanyn» Qazaqstandaghy menshikti tilshisi Chernichenko jәne qazaqtan shyqqan S.Bәiishev, S.Núryshev  sekildi belsendiler túr edi. Búl syndar M.Áuezovti shyrghalangha týsirip, 1951-1953 jyldary romangha esh qatysy joq «Qara shyghyn» sekildi taraudy engizdi. Sonyng nәtiyjesinde kitap tórt tomgha sozylyp, romangha 1954 jyly 18 aqpan kýni nýkte qoyyldy».

Dala danyshpanynyng ómirbayanyn naqty tarihy derekter negizinde tanbalau barysynda Múhan  bylay deydi: «Abay Erkejandy almay túrghanda, kóbinese Dәldәning aulynda bolyp, kishi әielining balalaryn sol auylda óz qasyna alyp jýrip Maghauiyamen birge tәrbiyelegen. Áygerimning qystauy Araltóbede, ol Erkejan qystauynan 70 shaqyrym jerde bolady» [M.Áuezov. Jiyrma tomdyq shygharmalar jinaghy. – Almaty: Jazushy. – T. 18. Zertteuler, maqalalar. /Jauapty shygharushy M.Myrzahmetov. – 1985. – 448 bet, 1 p. suret, port. – (Qazaq SSR Ghylym Akademiyasy M.O.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner instituty), 118 bet]. Múhannyng suretteuinde, Abay Áygerimsiz ómir sýre almaytyn ghashyq jangha sonsha úqsamaydy. Soghan qaraghanda, zertteushi A.Omarov sәl-pәl asyra, asygha týiin jasaghan synayly.

Úmytpasam, 2006 jyly, qazaqtyng úly rejisserlerining biri Bolat Atabaev Qaraghandygha kelip, Abay shygharmalary negizinde S.Seyfullin atyndaghy qazaq drama teatrynda «Júmbaq jan» dramasyn qoyghan edi. Sóitip, sahnagha birneshe – dana Abaydy (búl beyneni birtuar talant Ramazan Baymaghanbetov marqúm somdap edi-au), aqyn Abaydy, qatynjandy Abaydy, jauyz Abaydy... shygharghany bar.

Teatr tarihynda aitarlyqtay qúbylysqa ainalghan qoyylymnan әrkim oy óresine, sana dengeyine say pikir týigeni haq. Qazirgi әngime aqynnyng әielqúmarlyghy jayly. Erkek kindiktining kóbine ortaq osaldyq «Qanday qyzda lәzzat bar jan tatpaghan» degen Abaygha da tәn bolypty. Múhana nazar salayyq:  «Abay – jas jigit kezinen beri úlghayyp kelgen uaqytyna sheyin, óz basynan mahabbattyng kóp romandaryn keshirgen adam. Sonda әsirese jaqsy kórgen әielderi toghay boyyndaghy Núreke degenning qyzy bolady. Onymen Semeyde, Tinibay ýiinde kezdesip, bir ay boyy barlyq ózge isterin úmytyp, jýrip alghan uaqyttary bolghan. Syban ishinde sondaylyq jaqsy jaqsy kórisken әieli Sabyrbay aqynnyng qyzy Quandyq. Búl ózi de aqyn qyz bolghan. Aqyn Ayagózge bir top kisimen bara jatyp, sol qyzdyng aulyna qonady. Abaydyng qasynda Sýiindik balasy Asylbek bar eken. Ol – Quandyqtyng jezdesi. Sol arqyly qaljyndasyp otyryp, aqyry Quandyq pen Abay aitysyp ketedi. Búlardyng aitysyn Sabyrbay ýy syrtynda tyndap túrady.

...Janaghy aitylghan әielder siyaqty Abaydyng jas kýninde qatty qadyrles bolghan әielining biri Múryn Tananyng qyzy Túrjan súlu eken. Búl keyin Syban ishindegi Byjy degen ózbekke tiyip túrghanda, Abay әdeyilep baryp amandasyp qaytyp jýrgen [M.Áuezov. Jiyrma tomdyq shygharmalar jinaghy. – Almaty: Jazushy. – T. 18. Zertteuler, maqalalar. /Jauapty shygharushy M.Myrzahmetov. – 1985. – 448 bet, 1 p. suret, port. – (Qazaq SSR Ghylym Akademiyasy M.O.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner instituty), 79-80 better]. Erkejandy Abay óle-ólgenshe jaqsy kórumen ketken. Múny alghan son, ózge eki әielinen, әsirese, songhy kezde kónili qalghan Áygerimnen alystap ketedi. Dilda erte qartayyp, balalarynyng anasy bolghan qalpynda jәy ghana syilas dosy bolyp qalady. Endigi әieli ózge ekeui emes, jalghyz Erkejan bolghangha úqsaydy... [sonda, 118 bet]. «Abay jolyndaghy» kórkemdik sheshimning yqpalymen keybir avtorlar Abaydy Áygerimge óle-ólgenshe ghashyq bolyp ótken adam etip kórsetkisi kelgenine qaramastan, ómir prozasy mýlde basqasha órbigen synayly. Sózimiz derekti boluy ýshin Ysqaqtyng (Abaydyng tete inisi) nemeresi Árham Kәkitayúlynyng esteligine den qoyalyq:

«...Bayshoradan shyqqan atqaminer pysyq Aybaydyng Músasy Elamannyng juandyghyna, zorlyghyna kónbeymin, it úyalasynan qorqa ma dep jýrgen jigit eken. Sol Músa Abaydy qonaqqa shaqyrghan son, Abay qasyna ýsh-tórt jigit ertip barady. Músanyng jamaghayyn auyldasy Bekey, Shekey degender bar eken. Qonaq kýtip, shay qúiyp beruge Bekeyding boyjetken qyzyn Músa shaqyrtyp alady. Keng mandayly, núr jaynaghan qara kózdi, aqsha jýz, alqyzyl betti, kýlkisi búlbúldyng sayraghanynday qyz eken. Ataghy zor bolghanmen, 30 jasqa jana kelgen jas Abaydyng jalyndy jýregi súlu qyzgha boy úrmay túra almaydy. Tamaq jep, ýiine qaytqannan keyin de kóz aldynan ketpeydi.

Ol zamanda bozbalashylyq etek alyp túrghan kez. Abay Músanyng әieline kisi jiberip, sol arqyly qyzdy kóndirip, kónil qosady. Anda-sanda jolyghyp, mauqyn basyp jýredi. Búl eki el pishen shabar mezgilde eki airylyp kóship, auyl ortasy alystap ketedi. Endi kýz bolyp, el qystaugha qonyp, qarashanyng qary jauyp, erip ketip túrghanda Abay jyldaghy әdetimen býrkit salugha shyghyp, týlki quyp, Orda tauyna baryp bir-eki týlki alyp, kesh bolghan son, kishi Ordanyng Shiliktikezeng deytin jerin qystaytyn Bókey aulyna kelip qonady. Bekeyding ýii tar, jaryghy shyraghdan, alakólenke eken. Gýl jaynap túratyn Bekeyding súlu qyzynyng beti súrlanyp, ajary qaytqan, qayghy-qasiret shekken adam siyaqty, kisi betine jóndep qaray almaydy. Abay búghan qayran qalady. El jatyp úiyqtaghannan keyin qyzdyng qasyna baryp hal-jәiin súrasa, jylap otyryp jauap beredi. Ózinizge ayan, búryn men erkek kórmegen jan edim, atastyrghan kýieuim jaqyn arada kelip qol ústaymyz depti. Men ekiqabat bolyp qaldym, búryn kýieui qalyndyq oinamaghan qyzdyng ong jaqta otyryp ekiqabat bolghany qanday masqara. Kýieuim men elime ne betimdi aitamyn? Menen sorly jan bar ma, qúr jylaudan basqa dәrmenim joq deydi. Abay múny estigende jany qatty týshirkenedi. Bir jaghif jangha múnday zәbir qiyanat etkenine ókinedi. Biraq laj joq, ótkenge ókingenmen ne payda, Abay ol auyldan erte attanyp, 5 shaqyrym jerdegi Músanyng aulyna keledi. Músa ýiinde eken, qalbaqtap kýtip alady. Abay Músany onasha alyp ótken isti bayandaydy. Sonda Músa:

– Abay sen nege qysylasyn? Atang Óskenbaydyng bes qatyny bolghan, әkeng Qúnanbaydyng tórt qatyny bar. Kóp qatyn alu senderding saltyng emes pe, sol qyzdy únatsan, men erteng әielimdi qosyp berip aulyna aparghyzyp bereyin. Qyzdyng qayny bergen malyn alar, el býlinerlik týk joq, – deydi. Oiy on sangha bólinip otyrghan Abaygha Músanyng myna sózi qamshy bolyp, jaraydy dep kelisedi. Sol kýni Abay Músanyng ýiine qonyp, Bekeyding qyzyn shaqyrtyp alyp, kiyindirip, Músanyng әielin qasyna ertip aulyna qaytady.

Abaydyng bәibishesi Dildә, kelinshek bolyp týskenine 14 jyl bolghan. Sol jyldarda alty qúrsaq kóterip, túnghysh úly Aqylbaydy Qúnanbaydyng kishi әieli Núrghanym bala qylyp bauryna salyp alghan. Odan keyingi úly Ákimbaydy Ysqaqtyng qatyny Mәnike bala ghyp alghan. Endi qolynda Kýlәnda, Rayqan degen eki qyz, Ghabdyrahman, Maghauiya degen eki úl. Olardyng aldy 9, arty 5 jasta. Jaratylysynan sýiegi bostau Dildә balabasty bolyp, tez qartaigha ainalghan. Betine aighyzdanyp әjim týsip, sarkidir qatyn bolghan. Jas toqaldyng kelgenine renjigen joq. Qayta baryldaghan juan dausymen: – Abaydyng kýni-týni aghylyp kelip jatqan kóp qonaghyn kýtem dep әbden silem qatyp edi, endi myna toqaly kýtsin. Balalarymdy ermek qylyp otyra beremin, – dep yrzalyghyn bildiredi. Abay jas súlu toqal alyp kelipti, qayyrly bolsyn aitamyz desip kórshileri, tughan-tuysqandary jinalyp, toy jasap jatqanda, Ánet Masaqpay degen kirip kelip: – Abay, toqalyng qayyrly bolsyn, aiday kerim eken. Kópshilik oghan kýlisip, aiday kerim desip, ayaghy әkesi Bekeyding qoyghan aty qalyp, Áygerim atanyp ketedi. Keler jaz shyqqanda Áygerim mandayy men múryny Abaygha tartqan, óni, shyrayy ózine tartqan bir úl tabady. Atyn Túraghúl qoyady. Túraghúl emshekten shyqqanda, Dildә Áygerimge: – Bay seniki bolsyn, bala meniki bolsyn, – dep Túraghúldy óz bauryna salyp, bala ghyp alady (Árham Kәkitayúly. Jýregimning týbine tereng boyla: (Abay turaly estelikter) – Almaty: Jazushy, 1995. 91-94 better).

Osy taqyrypqa baylanysty Dildәning shóbere bauyry, Qazdauysty Qazybek babamyzdyng zerli shapanyn úzaq jyl saqtap, Túnghysh Preziydent múrajayyna tapsyrghan altynshy úrpaghy Altyn Qojametov aqsaqal (toqsannyng juan ishine kelip, bertinde, 2015 jyly qaytys boldy):

– Áygerim ekiqabat bolghanyn bilgen Abay búny Dildәgha qalay aitudyng jónin tappay, dostary Jiyrenshe men Erboldy júmsapty. Olardy tyndap alghan song Dildә: «Sharuany jasaghan Abay bolsa, sen ekeuindi nege júmsaydy? Ózi kelsin» deydi. Abay kelgen son: «Bala seniki me? Seniki bolsa, al. Kóp qatynnyng aldy da men emes, sony da men emes. Balalarymdy ermek qylyp otyra beremin», – dep, rizashylyghyn bergen eken, – degen edi bir esteliginde.

Angharghanymyzday, Abay Áygerimge romanda suretteletindey ghashyq bolyp ýilenbegen, bozbalashylyghynyng sony nasyrgha shapqan son, eriksiz bas qosqan tәrizdi. Telefon men telegraf, ghalamtor payda bolmaghan zamanda ómir sýrgenimen, «El qúlaghy – elu», Abaydyng bozbalashylyghyn Dildә bilmeui mýmkin emes. Sóitse de, «Búqa – kóptiki, búzau – iyesiniki» degen qaghidany ústanghan, onyng ýstine óz ata-babalary, agha-bauyrlary da kóp qatyn alyp jәne sony qalypty jaghday sanaghan qoghamnyng qyzy bolghandyqtan, erining osaldyghyna keshirimmen qarap, taghdyrdyng mandaygha jazghanyna kónbistik bildirgeni haq.

Abay әielderining ara qatynasy jayly estelikterde Dildә Áygerimdi «toqal» dep atap, keyin auyl-aymaq, tughan-tuystary sonyng ynghayymen toqal dep ketipti degen oy aitylady. Qazaqtyng «Bәibishe – qúday búiryghy, toqal – itting qúiryghy», «Keshe kelgen toqaldar – shómish alyp qoqandar» tәrizdi maqal-mәtelderi kishilikke kelgen әiel beynesin jaghymdy sipatta kórsete qoymaydy. Degenmen, dala qoghamynda ekinshi qatyn әrdayym toqal atana bermegen (aytalyq, «Abay jolynyn» óne boyynan Úljandy ne Qúnanbay, ne qayyn-qaynaghalary «toqal» dep aitqanyn kezdestire almaysyz). Kemsitushilik dengeyindegi onday atau kóbinese minezi jaysyz, aghayyn-tuys, kórshi-qolangha mazasyz әielderge qatysty qoldanylghan. Áygerim osynday qylyqtarymen, A.Omarov aitqan «malsaqtyghymen» (dýniyeqonyzdyq) «toqal» atansa kerek.

Qazaq qoghamynda ene qartaya kele, kýtimi kelisui ýshin kelinderining arasynan adamgha meyirimi baryn, úyasy tatu, otbasy berekeli, minezi jaylysyn tandaydy. Qúnanbaydyng tórt qatyny ishinen anasy Zere Úljandy qalap, sonyng qolynda bolsa, Úljannyng kýsh-quaty tayghan kezde ony Dildә kýtimine aluy da kóp jaydy anghartsa kerek. Áulet anasy otyrghan ýy qashan da ýlken ýy sanalghan. Yaghni, Abaydyng ýlken ýii – Dildәning shanyraghy.

Abaytanu taqyrybynda zerdeli zertteulerimen tanylghan ghalym Bauyrjan Erdembekov bylay deydi:

«...Óskenbay men Shanshar túqymdary arasyndaghy qúdalyq shyn mәninde myng jylgha jalghasqan tuystyqqa úlasyp, keyin Qúnanbay Abaygha Qazybek biyding nemenesi Dildәni aittyrady. Dildәdan tughan Ákimbay degen balasy jastay dýniyeden ótip, ata-ana qabyrghasyn qayystyrghan «jarasy ýlken jas ólim» ýstinde aqynnyn:

Ata teging múndaghy –

Orta jýzding úlyghy;

Ana teging ondaghy –

Ózen sudyng túnyghy.

Eki asyldan qosylghan

Som altynnyng synyghy.

Ólgenshe esten qalmaydy

Ózgeshe bitken qylyghy ,-

dep joqtauynda ýlken mәn jatyr. Atalghan esimder – Abaygha asa qymbat jandar. Sózding qúdireti daryghan úrpaqty danyshpan aqyn sudyng túnyghyna balaydy. Abaydyng tughandarynan airylghandaghy qayghysyn aitqanda, jastay ketken Ákimbay qazasy, onyng aqyn jýregine qanshalyqty batqany turaly әngime az aitylady. Qashanda bayqaghysh Abay Ákimbaydyng әli býrshik jara qoymaghan erekshe qasiyetin tanyp ýlgergen eken. Dýniyeden óter ótkenshe «imanyn aityp ketken», «ózgeshe qylyqty» balany «oramdy tildi auyzdym, aqylgha jýirik manyzdym» dep aqyn tekten-tek ólenge qospasa kerek. Som altynnyng synyghyna balanghan jas órimning boyyndaghy óner shirkini «artyna belgi qaldyrmay» kóktey oryldy. Ákimbaydyng ólimi aqyngha ýlken qasiret әkelgen, jýregine syzat salghan ókinishi zor qayghy boldy. Demek, Abay men Shanshar әuletin tek naghashyly-jiyendi tuystyq qana jaqyndastyryp túrghan joq, odan әldeqayda zor ózen sudyng túnyghy – Shanshardan Abaygha deyin jalghasqan ruhany arnanyng tasqyny tabystyryp jatyr (Erdembekov B.A. Abaydyng әdeby ortasy: Monografiya: – Óskemen: S.Amanjolov atyndaghy ShQMU baspasy, 2012 jyl).

Dildәgha qatysty sóz qozghalghanda «Sary ton» әngimesi aitylmay qalmaydy. Búl әngimening birneshe núsqasy bar. Birinshisinde, ol – Dildәning tórkininen kelgen qúndy jasaudyng biri. Ekinshisinde – óz qolynan shyqqan búiym.

B.Erdembekov atalghan enbeginde Aqylbaydyng aqyndyq talantyn sipattay kelip: «...Ákesi  Abay bolsa, sheshesi  Dildә – Alshynbay biyding nemeresi. Sonau qara tilding dilmary Qazybek biyden ýzilmegen naghashy júrtyn Aqylbaydyng suyryp salyp óleng qylatyny da bar. Dildәning tórkinimen birge kelgen altynmen zerlengen әdemi tongha balalarynyng kózi týsip, talasqan eken. Sonda Dildә Abaydyng mashyghyna basyp:

– Mening tórkinimdi kelistire maqtap taban astynda kelisti óleng shygharghanyna beremin myna tondy, – degende, әnsheyinde samarqau jýretin Aqylbay arghy naghashysy Qazybek biyden bastap Bekbolat bi, Tilenshi bi, Alshynbay, Dildәning әkesi – Jýsipti jyrgha qosyp, bәigeni jenip alghan eken. Aqylbaydyng shygharmalary jariyalanghan Q.Múhamedhanúlynyng «Abaydyng aqyn shәkirtteri» enbeginde osy ólenning songhy jaghy enbey qalghan.

...Tilenshi odan tuyp el biylegen,

Arghyngha odan qorqyp jan tiymegen.

Biylikte búiyrghany ghadil shyghyp

Tentegi men telisi zar iylegen.

Alshynbay – atasynan sary qasqa,

Bir adam sóz aitpaghan odan basqa.

Bireudi agha súltan qoyam dese

Eshbir jan eshqashan bas shayqamas  ta.

Ózime myrza Jýsip – naghashy ata,

Sózimde keshiriniz, bolsa qata.

Atandy arghy-bergi týgel aittym

Aruaghyn naghashymnyng tongha sata, – dep sonyn qaljyngha salyp jibergen eken», – degen ýzindini úsynady.

«Jýregimning týbine tereng boyla...» kitabynaghy ekinshi núsqasynda:

«...Dildә on qara toqtynyng terisin iylep, Shynghys tauynyng zerdey qyzylsary qynasyna boyap, adam qyzygharday ton tigip bolyp otyrsa, oghan kózi týsken Aqylbay maghan beriniz dep jata jarmasady. Ózin sheshem dep bilmeytin Aqylbaydy pang minez Dildә bauryna tartudy min sanaytyn. «Ózimning bauyr balalarymnyng birine berem, saghan ton tabylmay ma, ary jýr!» – dep tondy bermepti. Sonda Aqylbay otyra qalyp óleng jazyp, ony Abaydyng aldynda oqyp beripti:

Qazybek – arghy atang әulie ótken,

Dýniyeden fәny jalghan ol da ketken.

Qiyr shetten bir adam babam dese,

Aruaghy sol saghatta baryp jetken.

Bekbolat tuyp qaldy artyq zattan,

Ol-daghy qarghaghanyn dereu atqan,

Orta jýzdi biylegen Abylay da

Qaymyghyp, aqyl alghan Bekbolattan

(basqa núsqasynda:

Súltany Orta jýzding Abylaydy

Tiyding dep qytyghyma saydaqtatqan).

Tilenshi odan tuyp el biylegen,

Odan qorqyp arghyngha jau tiymegen.

Aldyna barghan jangha әdil eken,

Tentekti lebizimen nansha iylegen.

Alshynbay odan tughan, orny basqa,

Eshbir jan sóz sóilemes jýirik qasqa.

Bireudi eger súltan qoyam dese,

Teris dep, búza tartyp shayqamas ta.

Odan song myrza Týsip naghashy atam,

Sózimde, sókpenizder, bolsa qatam.

Arghy-bergi atasyn týgel aityp,

Apama osy ólendi tongha satam, – depti.

Abay otyryp: «Tonnyng qúny jeterlik boldy, Dildә», – depti. Dildә kózine jas alyp, Aqylbaydy qúshaqtap, mandayynan iyiskep, tәu etip, tondy óz qolymen kiygizedi», – dep kestelengen eken.

Hosh. Sonymen, aitpaq әngimemizding arqauy – Dildә. Ras, romandaghy Dildә beynesi maqtaugha túrarlyq emes. Qaytalap aitayyq, bolisheviktik-fashistik iydeologiyanyng qylyshynan qan tamyp túrghanda agha súltannyng balasy, ózi bolys, ózi bay, naghyz ýstem taptyng ókili Abaydy jaryqqa alyp shyghu ýshin Múqang sanaly týrde kóptegen qúrbandyqqa bardy. Sóitip, Qúnanbaydy qanshelek jauyz, Maybasardy danghoy, Dildәni qytymyr, Jabayhanovty (Bókeyhanov Álihannyng prototiypi) esersoq etip, kerisinshe, ózin satyp ketken Erboldy adal dos, qaraqshy Bazaralyny halyq joqshysy, ar úyalar is qylghan Qodar men Qamqany jazyqsyz qúrbandar etip kórsetuge tyrysty. Áriyne, qazaq qoghamynyng kenestik biylikke deyingi kezenin «Abay joly» arqyly ghana tanityn oqyrmangha búlardyng bәrin tәptishtep týsindiruding eshbir aghattyghy joq. Tipti, búl – qajetti, sauapty is. Biraq, qalam ústap, últtyng joghyn joqtaugha tiyis aghayynmen búl taqyrypta sóz talastyru qasiret demeyik, úyat. Shyn mәninde Abayday alyptyng adal jary, otbasynyng berekesi bolghan aqyldy, sabyrly, Múhana Abaydyng ómiri men shygharmashylyghy jayly kóp qúndy derekter bergen, qartayghansha (jasy seksennen asyp, 1924 jyly qaytys bolghan) syr-symbatyn joghaltpaghan Dildәning aruaghy osylay istetuge mәjbýr etip otyr.

Ermek Baltashúly, QR Mәdeniyet qayratkeri   

Abai.kz