Álem nazaryn qazaq eli taghy da ózine audardy. Búl joly Atyraudaghy tolqugha qatysty jahan baspasózi men sayasy sarapshylary ózderining jón sózderin aita bastady.

Osy uaqytqa deyin Batys bizdegi biylikting sayasy qauqarsyzdyghyn, әlipting artyn baghyp otarsyzdanu prosesin jýrgizbey otyruyn oryndy syngha alyp keledi. Batys bizdi osy uaqytqa deyin Qytaygha bir jaltaqtap, Reseyge bir jaltaqtap jýrgen el dep tanyp keldi.

Biraq qazaq últy turaly pikiri ondy. Oilary jaghymdy. Sózderi týzu. Endi biz turaly Batys ne deydi?..

Qazaq oppozisiyasy ókilderi Qytay faktoryn búrynghy preziydentting sayasy rejimine qarsy qoldansa, endi jana saylanghan preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa da týrli ataqty enshiletip otyr. Ári qazaqstandyq elitanyng Reseyge jaltaqtaushylyq daghdysy men ýrdisi ana tilin qúrmettegen orystanbaghan qazaqtar arasynda jaryluy mýmkin bombagha ainala bastaghanyn algha tartyp, qazaq biyligin aqylgha shaqyryp, Atyraudaghy etnikalyq bas kóteru últtyq sipatta emes, qazaq pen sheteldikter arasyndaghy enbek tensizdiginen tuyndady dep ashyp aitty.

Solay bolsa da shetel baspasózi men sayasy sarapshylary bizding elde últaralyq qaqtyghys jii tuyndap túratyndyghyn da joqqa shygharmaydy. Óz kezinde qazaqtardyng juan júdyryghynyng dәmin alash elinde jalghandy jalpaghynan baspaq bolghan sheshender, týrikter, tәjikter men әrmender tatty. Biraq tituldy últtyng basty qoqynyshy Resey imperiyasy men KSRO kezindegi 300 jyldyq otarlau barysynda әr kezde kelip qonystanghan orys, ukraiyn, belarus, sheshen syndy últtardan emes, QHR ekonomikalyq jәne sayasy búghauyna týsuden tuyndauy yqtimal qytaylargha qarsylyqqa úlasuda dep batystyq jәne arab elderindegi beldi basylymdar ashyp jazdy.

Livannyng Qorghanys ministr Ilyas Bu-Saab 30 mausymda qazaq әriptesterine qonyrau shalyp, osy eldegi livan diasporyn qorghauyn ótinip súrady. Óitkeni, tayauda livan, iordan jәne qúdys (palestina) júmysshylary qazaqtarmen osy elding «Tenizshevroyl» (TShO) memkompaniyasynyng múnay aidau zauytynyng qúrylys alanynda tóbelesip qalghan bolatyn. 30 asa adam týrli dәrejedegi jaraqatpen dәrigerlerding kómegine jýgindi.

Bәlening basy livandyqtyn  ózimen birge isteytin qazaq qyzyna jergilikti últtyng diline jat óreskel qylyq kórsetip túrghanyn WhatsApp jariyalauy týrtki boldy. Qyzdarynyng ýstinen qylshyq jolatpaytyn últtyng búghan shydamay sheteldik júmysshylardy jappay sabauy oryn aldy. Búghan kinәli orys tiline jaqyn Qazaqstandyq biylikting respublikadaghy etnikalyq arasalmaqtyng mýldem ózgergenin eskermey, taza qazaq tildi últtyng sany kóbengin esepke almay, soltýstik kórshisi RF siyaqty ózge elden keletinderge arnap jergilikti últtyng tili men dәstýrin qúrmetteudi ýiretetin aqyly kurstardy ashuda jolgha qoymauy da negizgi sebepterding biri.

Ári batys baspasózi búrynghy biylik jergilikti halyqqa óz ana tilinde últtyq partiya men kәsipodaq qúrugha qos tildilik shenberinde zanmen bekitilgen tyiym salyp tastaghan, endi zorlyqpen ýsh tildilikti orys tilining paydasyna tanyp otyr. Ári búrynghy preziydentting qyzy Darigha Nazarbaeva búghan qytay tilin qosyp eldi dýrliktirdi dep jazady.

Endi biylik qazaqtargha qatysty ózge sheteldikter tarapynan tuyndaghan enbek tensizdigi men últtyq kemisitushilik syndy eki faktordy eskermese, óz elinde búrynghy azshylyq jaltaqtyqtan arylyp, joghaltqan sayasiy-әleumettik qúndylyqtaryn qorghau jolynda búdanda auqymdy bas kóteruler tasqynynyng astynda qalady degen oidy әlem BAQ jariya etti.

Týiin

Bizding býgingi biylik osy eki faktordy qazaqtyng paydasyna sheshe ala ma? Orys tildi biylikting «Bar bolu men borday tozuy» da qazaqtardyng óz qolynda. Al tili men dili qorlanudan kóz ashpaghan qazaq qaysyn tandaydy, orys tildi biylik qaysyn tandaugha mәjbýr etetetinin uaqyt ózi kórsetedi. Óitkeni, Qazaqty qorlau – jarylmaghan bombamen oinau!

Ábil-Serik Áliәkbar

Abai.kz