Belorustar men qazaqtardyng tili qyl ýstinde. Alghashqy últ óz jerinde 81%-dy qúrasa da, bar bolghany 11%-dy qúraytyn etnikalyq orystardyng tilinde sóileude. Ári Ata Zandarynda orys tiline memlekettik mәrtebe berilgen.

Al óz elinde 71%-dy qúraytyn qazaqtar Ata Zanda arnayy jazylmasa da orys tiline memlekettik mәrtebe berip alghany jasyryn emes. Bizding biylik Kremli aldynda "bizde orys tiline qysym jasalyp jatqan joq" dep aqtaludan arylmay keledi.

Qazir belarustarda til soghysy bastalyp ketti. Mekemelerdegi taqtayshalar, kósheler men jer-su attary bir ghana tilde, yaghni, belorus tilinde jazyla bastady.

Biz sonyng aldynda túrmyz. IYә, Qazaqstan til soghysynyng aldynda túr. Jana biylikting demokratiyalyq ózgeristerge barudan qorquynyng birden-bir sebebi Ontýstik pen Batys jәne ózge ónirlerdegi qazaq tildi audandardyng jastarynyng sayasy qozghalystargha aralasuy prosesining aldyn aludan tuyndap otyr. Qazaq tildi jastardy ózge ónirlerdegi sayasiy-әleumettik reformalargha aralastyrmau jolynda әli talay sayasy aila-sharghylargha baratyn bolady. Al, jastar búghan kóne qoyar ma eken?!

QR preziydentining janyndaghy strategiyalyq zertteuler institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri Timur Kozyrevtyng osydan toghyz jyl búryn aitqan sózinen Nazarbaev kezindegi biylik qorytyndy shygharmady. Toqaev biyligi búdan syrghaqtay ma, әlde qolday ma? Osy mәsele kýn tәrtibinde ótkir problema bolyp túr. Orys tildi jastar Ábilyazov jaghynda. Qazaq tildi jastar odan tys qaluda. Sebebi ony orys tildilerding qozghalysy dep sanaydy. Hosh, endi Timur Kozyrevtyng sózine kezek bereyik:

"Qazaq tildi әlem kenestik dәuirge qaraghanda bayy týsti. Biraq orys tildi halyq kýndelikti tirshilikte qazaq tilin qoldanbaydy. Osy sebepti qazaq tildi basylym elimizding orys tildi azamattaryna jabyq qalyp otyr. Búl qatarlanghan paralleli әleumettik sayasy sala men mәdeniyetting qalyptasuyna әkeledi. Al ol degeniniz keleshekte azamattyq sananyng paralelli eki týri qalyptasady degen sóz. Eger búlay jalghasa berse biz birynghay sayasy últty qalyptastyra almaymyz", deydi.

Birynghay sayasy últty qalyptastyru jolynda biylik әzirshe orys tilining paydasyna tistenip aiyrylmay, jelbuaz orys-qazaq qostildiligi arqyly emes, tek bir tildik qazaq tili arqyly jýzege asatynyn Kozyrev býgip qalyp otyr.

Onyng pikirinshe, basqa problema tuyndap otyr. "Ontýstik ónirlerde tәuelsizdik kezende qalyptasqan qazaq tildi jastar ósip keledi. Jәne olardyng sanasynda qazaq tili memlekettik til boluy kerek degen nyq iydeya bekigen. Ol qyzdar men úldar til mәselesin ózderining ata-analaryna qaraghanda ótkir qabyldaydy jәne manyzdysy, oghan belsendi aralasady. Olardyng ata-analary ýnsiz qalghan jerde olar óz pikirlerin ashyq aita alady. Eger 15-20 jylda olardyng orys tildi zamandastary qazaq tilin týsinetindey dengeyde ýirenbese, ol kezde qaqtyghystyq ósedi", - dep esepteydi ol.

Ekinshi jaghynan Qazaqstanda qazaq tilin engizuding ónirlik erekshelikteri bar. Keybir ónirlerde búl ýderis tez jýrse, keybir jerlerde búl ýderis bayau jýrude. "Eger osy aiyrmashylyq jalghasatyn bolsa, ol keleshekte odan da qiyn bolyp, әleuetti qater tudyrady", - deydi sarapshy.

Osy basty problemany sheshu ýshin elding ontýstigi men batysynda memlekettik tildi tolyq engizip, orys tilinen bas tartudy jolgha qonymyz, soltýstik pen ortalyqta qazaq tilin damytu ýshin elding ontýstigi men batysynda ósken jastardy memlekettik qyzmetke tartudyng qolgha aluymyz, kerisinshe, atalghan ónirlerde qazaq tilin kerek etpeytinderding memqyzmet pen budjettik salalarda myzghymay otyryp aluyn shekteuimiz kerek. Tildi osy saladaghylar ýshin mindetteytin bolsaq, onda jaghday ózgeredi. Test arqyly kózboyashylyqty joyatyn kez keldi. Tildi bilmeysing be, memqyzmet pen budjettik salalarda istey almaysyn, mәjiliste deputat bola almaysyng degendi tótesinen qoyatyn uaqyt tudy. Endigi jerde búrynghy jaltaqtyq jaraspaydy.

Osy orys tildi ónirlerge qazaq tildi jastardyng biylik kóshi bastaluy kerek. Arystyn, Janaózennin, Ayakózding t.b. qazaqy qalalardyng bilikti jastary osy proseske at salysyp, beybit sipattaghy tildik kýreske aralasuy lәzim.

IYә, elimizding 51%-yn qúrap otyrghan 1 men 29 jasqa deyingiler arasynda tek qazaq tilinde sóileushilerding ýles salmaghy 80-85% bolatyn bolsa, qalghan  20-15%-dyng 5%-y qazaq tilin mýldem bilmeytinder jәne 15-10%-y eki tilde ne orys tilinin, ne qazaq tilining basymdyghymen sóileytinder әm úighyr-qazaq, ózbek-qazaq, tәjik-qazaq tilinde qarym-qatynas jasaushylar dep jikteledi.

Qazaqstannyng barlyq ónirlerin qosa alghanda qalghan 49%-dy qúraytyn 30-80 jas aralyghyndaghylar arasynda qazaq tilinde sóileu 40-45%-dan aspaydy. Qazaq tili 80-85%-gha tek 29 jasqa deyingiler arasynda ghana jetip otyr. Búl payyz jyl sayyn óse týsetin bolady. Kerisinshe orys tildi jastardyng sany azayady. Olar óz taghdyryn Reseymen baylanystyryp, sol jaqqa ketip te jatyr. Biylik jastardyng sóileu tilindegi oryn alghan arasalmaqty Soltýstik jәne Ortalyq Qazaqstandaghy orys tildiler arasyndaghy demografiyalyq daghdyrysty esepke almay, orys tili ýstemdigi paydasyna júrttan jasyryp otyr.

Resmy Núr-Súltan qazaq tilinde sóileushilerding jas erekshiligin esepke almay, orys tilining nyq ornyqqan ýstemdigin saqtap qalu ýshin 65%-dy qúrap otyr degen jel sózge oryn berude.

Týiin. Jastar qazaqtanyp jatyr, qalghan jastaghylar bolsa, qyzmet baby men orys tildi úrpaghynyng bolashaghy ýshin qazaq tiline balta shapqysy keledi. Al, jastar búghan jol bere qoya ma eken?.. Eng aldymen últ bolashaghy Jastar elimizdegi qostildilikting basyna qara búlt ýiirui kerek. Bir toyda eki qalyndyqqa oryn joq.

Ábil-Serik Áliәkbar

Abai.kz