Múhtar Jәkishev turaly birer oy
Kesheden beri jolda kele jatyp Jәkishevting týrmeden bosamauyna qatysty týrli pikirler oqydym. Key danyshpandar «Oybay, bizding biylik onbaghan eken, sudiyalar taza emes, t.b.» dep jatyr. Múnyng barlyghy dúrys. Biraq oilanatyn bir mәsele bar.
Jigitter, Jәkishev týrmege kýni keshe qamalghan joq. Ol týrmede otyrghanyna 10 jyl boldy! Sizder osy on jyl ishinde ony bosatu ýshin naqty ne istedinizder?
Ózderinizge osy súraqty qoyyp kórinizder. Eshtene istemedinizder me? Onda nege ókpeleysizder? Kóppen birge shulap post jazdynyzdar, dostarynyzgha jaqsy attandynyzdar. Jaraysyzdar! BIraq búl – az!
Ýnemi taza jýru ýshin sizder juynasyzdar, sugha týsesizder ghoy. Tisterinizdi kýtu ýshin ony juasyzdar. Tisimiz taza bolsyn, tәnimiz taza bolsyn dep post jazbaysyzdar ghoy. Al, onda nege Sizder post jazghan song barlyq sudiyalar tәuelsiz bolyp, әdil sheshim qabyldaydy, Jәkishevti bosatyp jiberedi dep sanaysyzdar? Ol ýshin naqty bir ispen ainalysu kerek!
Biylik te múny bilip otyr, erteng kýn tәrtibine basqa «hayp» shyghady, mynau úmytylady. Shynynda da azyn-aulaq qúqyqqorghaushylardan basqa eshkim sayasy tútqyndar mәselesimen jýieli týrde ainalysqan joq qoy. Demokratiyaly elde, әdil sot jýiesimen ómir sýru ýshin aldymen ol ýshin әreket etu kerek.
Baltyq elderi, gruzinder, qyrghyzdar birneshe jyl búryn demokratiya ýshin shyn kýsh saldy. Olargha deyin polyaktar, chehtar, vengrler әreket jasady. Olardan birneshe ghasyr búryn fransuzdar, aghylshyndargh gollandyqtar men amerikandyqtar әreket jasady. Eshkimge aspannan eshtene týse salghan joq. Al sizderding ol «әreketteriniz» Feysbukke post jazugha ketken 15 minut pa?
Bireuler «Oy mynau Últtyq keneske mýshe bolyp, bir ret Semeyge Jәkishevting sotyna baryp kelip edi bәrimizdi teristep jatyr» deui mýmkin. Joq, jigitter. Men búlay aita alamyn, óitkeni men óz balalarym shyn mәnindegi qúqyqtyq Qazaqstanda ómir sýrui ýshin qajetti әreketterdi búryn, myna ÚQSK qúrylghangha deyin bastagham! Mysal kerek pe, byltyr Sayragýl sotynda boldym, marqúm Jampozov isine qatystym, Maksimovka auyly túrghyndaryna kómektesip Kókshetaugha bardym. 2016 jyly Atyraugha Maks pen Talghattyng sotyna qatystym (ol sotta FB júldyzdary az boldy), Maks pen Talghat turaly Ýkimetting resmy jiynynda tikeley efirden aittym. Jәkishevke ózim shygharghan, advokatynyng shyghynyn kótergen Aron Atabekting barlyq kitaptaryn jiberip keldim, ýiining remontyna kómektestim, Janaózen men Shetpedegi múnayshylardyng advokattarynyng aqshasyn tóledim, Aqtaugha 6 ret baryp, sotqa qatystym, sonda otyrghan Serik Saparghaligha kómektestim. Túrabek Qúsayynovqa kómektestim...
Eger sizder shynymen Jәkishevti jәne basqalardy tezirek bosatsyn desenizder qúr FB-da post jazyp otyra bermey manyzdyraq birdene istenizder. Joq degende Óskemende ótetin kelesi sotqa uaqyt bólip, biylet alyp nemese óz kóliginizben baryp qatysynyz. Nemese advokat pen qúqyqqorghaushynyng gonoraryn tóleniz. Eger ol ýshin shyn alandap jýrseniz sonday naqty sharua isteniz. Sózge (postqa) senbeymin. Is-әreket kórip túrghanym joq.
Múhtar Tayjannyng facebook paraqshasynan
Abai.kz