Býgingi kýnning ruhany әlemine jol siltep otyrghan Preziydentimiz N.Á.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty tarihy maqalasy qoghamymyzdaghy últtyq sananyng silkinisine alyp keldi. Tarihty baghamdap qarap otyryp, әrbir dәuirding ózindik ruhany janghyruy bolghandyghyna kózimiz jetedi. Mәselen, babalar basyp ótken izimizding terenine ýnilsek;  Alyp Er Tonanyng «Aqy nemese jomarttyng ilimi» (b.z.d. 7 ghasyr), Ál-farabiyding parasatty adam ilimi. (H ghasyr), Jýsip Balasaghúnnyng jәuәnmәrtlik ilimi (HI ghasyr), Yasauiyding hәl ilimi (HII-HIII ghasyrlar), Abaydyng tolyq adam ilimi (HIH ghasyr sony), Shәkәrimning ar ilimi (HH ghasyr). Qolymyzdaghy zertteu enbegi Abaytanugha alyp kelgen ruhany serpilis dep qobyldauymyz kerek.

Býginge deyin Abay az zerttelgen joq, desek te, Kenes kezinde batystyq materialistik kózqarastarmen («dýniyening kóringen ...syry») (Abay) baylanystyra zerttelgenmen, ókinishke oray, Abay nәr alghan islamiyat negizi Shyghyspen baylanysy yaghni, iydealistik oily maqsatta («dýniyening ...kórinbegen syryn...») (Abay) zertteu mesheu qalpynda qalyp otyrdy. Oghan sebep, biyleushi kommunistik partiyanyng 1949 jyly últtyq mәdeniyet pen dәstýrdi birúday qoldamaytyn qatybas kosmopolitizm turaly shygharghan qaulysynda jatqanyn Tәuelsizdik alghannan keyin ghana týp tórkini qayda jatqanyn anghara bastadyq. Sondyqtan da, Abaydyng islam órkeniyetimen ruhany baylanysy kesheuildep keldi

Zertteushining búl auqymdy júmysynyng negizgi týiini Abaytanu salasynda búryn-sondy aitylghanmen tolyqqandy týpki mәni jete zerttelmey jýrgen islam dininen engen termin sózderine shama-sharqynsha barghan. Kitapta islam dәstýrimen birge kelgen jәne parsy, týrik, shaghatay, orys tilderinen engen atauly kirme sózderding ainalasynda da zeyindi zertteu jýrgizgen. Jәne ol sózderding dybystyq ózgeriske týsip qazaqtyng tól sózderine ainalghan tústaryna lingvistikalyq taldau jasaydy. Jәne ol bos payym emes birneshe tildegi sózdikterge sýienip dәleldi pikirlermen dәiekteydi.

Úly Abay óz shygharmashylyghynda «tolyq adam...» iydeyasyn qalyptastyruda Shyghys oishyldarynyng ghibratty ónegelerin óz sanasyna qúidy, kókiregine qondyrdy, nәtiyjede, adam balasynyng búl faniydegi ornyn anyqtady. Músylmandyq tirshilikting mәni men maqsaty turaly oilaryn  «...tolyq insaniyatyng bar bolady» degen Abay Allanyng segiz sipatyn jan-jaqty damytty. Osy túrghydan kelsek, Islam jәne basqa Abay qoldanghan terminderding týpki maghynasyn týsindiru arqyly oqyrman qauymgha jetkizu barysynda ghalym S.Orazaliyev jan-jaqty tyng izdenisterge baryp ózindik payymdaularyn úsynuy zertteuding qúndylyghy der edik.

Múnda avtordyng arab-parsy, shaghatay-ózbek tilderinen habary boluy jәne lúghattar arqyly paydalana bilui kóp paydasyn tiygizgen.  Mәselen, islammen baylanysty qazaq tiline týsiniksiz Abay qoldanghan («hairun-nas mәn yanfaghun-nas», «mәzrәgәtýl», «iyghtiqat», «jibiliy», «muafiyq», «fatlúbni» t.b.) 500-den astam úghymdardy ashqan. Búl enbekting janalyghy da, sýbeli túsy da osynda dep sanaugha bolady. Dybystyq ózgeristerge týsip qoldanysta jýrgen diny sóz tirkesterin, sonymen qatar, bayyrghy kóne qazaq sózderine jәne birqatar orys sózderining etimologiyasyna ghylymy taldau jasaydy. Zertteushi sóz mәnin ashuda óte jauapkershilikpen qarap, tosyn tyng pikirlerin jay aita salmay, basqa tilderdegi (arab, parsy, tәjik, orys, týrik, tatar, ózbek) lúghattaryn sheber paydalanghan.

Seydaly Orazaliyevting búl enbegi Abaytanu salasynda kópke deyin sóz bolmay kelgen, sóz bolsa da zertteu minberinen tys qalyp jan-jaqty ashylmay kelgen. Abay shygharmashylyghyndaghy islamy termin sózderdi týsinude, anyqtalmay jatqan derek kózderin ashu arqyly oqyrman qauymgha sony tyng pikirler úsynuy útymdylyghy dep sanauymyz kerek. Ghalym Abay múrasyndaghy kirme-atauly sózderding tabighatyn ashuda birneshe sózdikterdi paydalanyp  salystyrmaly týrde qarastyrady. Búl enbekte bos sóz joq, úzyn sonargha salynbaghan kópirme sóz taghy joq. Pikirleri aiqyn zertteuge negiz bolatyn mәtin-maghlúmattar naqtyly derek kózderimen dәleldengen. Avtordyng taghy da bir útymdy jeri Qúrany Kәrimning sýre ayattaryn tiyisti jerinde útymdy paydalanyp otyrghan.

Búl enbek studentterge, magistrant, doktaranttar men zertteushi filolog jas ghalymdargha jәne jaratylystanu, din tanushy teologtargha auqymdy kómekshi qúral boluyna senimdimin. Abaytanu salasyna  qosylghan túshymdy enbekterding biri dep sanaymyn.

Mekemtas Myrzahmetov

Memlekettik syilyqtyng iyegeri, professor

Keler qazaqtyng da ishetin uy men baly – Abay.

                                                                    (Asqar Sýleymenov).

Qazaq әdebiyettanu ghylymynda eng kóp ghylymy zertteu nysanasyna alynghan Abaytanu ghylymy desek qatelespeymiz. Sonda da bolsa, Abay tanymyna jaqyndaghan sayyn úzaqtap, tereni zertteushi ghalymdardy boylatpay keledi. Abaydyng Batyspen baylanysy Kenes kezinde jete zertteldi desek te, akademik Zәky Ahmetov 1951 jyly qorghaghan kandidattyq dissertasiyasynda («Lermontov y Abay») Abay múrasyn egjey-tegjeyli aitqanymen M.i.Lermontov óz keyipkeri Vadimning orys sharualar kóterilisindegi biylikke qarsy túsyn Abay óz audarmasynda «Allagha asy» degen sózimen beredi. Osy «asy» sózi terminologiya ghalymnyng zertteu baghytynan tys qalyp qoyghan.

Qazirgi tanda Abay múrasyn shyghystyq tanymmen zertteu býgingi kýnning talabyna ainalyp otyr. Osy orayda Qazaq Elinde Abaytanu ghylymy zertteu arnayy institutynyng bolmauy kónil qúlazytady. Sonymen, El Ordasy Astana qalasynda respublikalyq Abaydyng Shyghystan alghan ruhaniyat dýniyesimen arnayy ainalysatyn akademiyasy (grek tilinen alynghan, Akadem batyr esimi) kerek-aq. Keshegi shovinistik (fransuz tilinen alynghan, basqynshy) sayasattyng salqynynda qalghan jadymyz, Egemendi El bolghannan keyin ghana kóp nәrseden artta qalyp qoyghanymyzdy anghara bastadyq. Tórt jaghymyz týgeldenip Tәuelsizdigimizge shiyrek ghasyrdan asqan tústa, Abaydyng ruhany tanymy Shyghys múralarymen birikken izgi niyet islammen baylanysy osy enbegimizde aitylady.

Islam dinining kelui bizge ruhany janalyq bolyp músylmanshylyqty qabyldaudan bastalghanymen, keshegi Kenestik jýie taban attatpay, Abaydyng Shyghysyna shek qoyylghanyn jalpy júrt biledi. Sonda da bolsa, 1945 jyly Múhtar Áuezov «Qisynyn tauyp,» (Abay) jazghan «Abay enbekterining biyik nysanasy» atty maqalasynda: «Múhammed Ghabduhu bastap, Jalalleddin Aughany qostaghan islamshyldyq ýgiti keyingi kezde Rossiya músylmandaryna da tarap edi» (Shygharmalarynyng elu tomdyq tolyq jinaghy. – Almaty: «Dәuir», «Jibek joly» 2014. 27-tom: 448 b. 90-bet) - dep, aldyna orystardyng ózderin salyp, júmsatyp baryp, Abaydyng islamiyatynan sóz qozghaghan.

Dәstýrmen etene aralasqan arab sózderi sózdik qorymyzgha kedergisiz engen «Alla», «namaz», «Qúran», «iman», «molda» taghy da basqa kóptegen sózder ajam halyqtaryna islamdy endirude ózderining ayaghy jetken eldi meken túrghyndaryn oqytu barysynda qoldanghan sózderi býginde qazaqtyng tól sózine ainalyp ketkeli qashan?! Mәselen, tәrbiye, tariyh, múghalim, dәpter, kitap, qalam, qaghaz, emtihan, dәris, emle, әrip siyaqty myndaghan sózder dybystyq ózgeristerge úshyrap baryp singendigin, belgili qogham qayratkeri Nәzir Tóreqúlov: «Qazaq tiline kiretin jat sóz bolsa, qazaqtyng tymaghyn kiyip, jalpaq qazaq sózi bolyp kirsin» (Jat sózder. Mәskeu 1962, 6-bet) dese de, keybir sózder qoldanystarynyng bayaulyghyna baylanysty tereng sinise almaghan yaghny túlghasy jaghynan oqshaulanyp túratyn sózderdi Abay sol qalpynda ózgertpey qoldanghan onyng birnesheuine toqtalsaq; «sahaba-y kәrәm», «uәktýbihiy», «hirs», «rýshdiya», «tәuiyl», «innamal», «múnafiyq», «yýhibbul», «hauas», «mútәkәllimiyn», «mantikiyn», «subutiya», «taklidiy», «yakiniy», «tәfakkaru», «batiniy», «zahiriy», «fәniy», «dәhri», «jahiyl», bәhrә», «mashhar»,   «boz mahfy olmaya» siyaqty taghy da basqa kóptegen arab, parsy, shaghatay sózderi jәne sóz tirkesterimen qatar sanauly týp-tórkini týrki orys sózderi qataryn qúraytyn tirkester jәne orys tilinen engen sóz dep jýrgen;  «advokat», «jerebiya»,  «noli», «soldat», «stakan», «starshina», «tariyf», «shtyk» taghy da basqa sózder arab-parsy, týrki, qazaq tilderinen odan basqalary latyn, grek, fransuz tilderinen engenin til bilimining zandylyghy negizinde qarasyrdyq. Sonymen qatar, býginde qoldanystan shyghyp qalghan qazaqtyng bayyrghy «asy», «jelqabyz», «jygha», «badalyq», «dәndәku», «azban» «aqshomshy» jәne basqa kóptegen kóne sózderining maghynasyn da ghylymy negizde ashyp, úly Abay aitpaqshy bolghan oilaryn oqyrmandargha kenirek jetkizuge tyrystyq. Ghylym degenning ózi - jalpy júrt kóre almaghan dýniyening tylsym syrlaryn ashyp, dәiekti dәleldermen kórsete bilu óneri.

Arab tilinde týsken Alla taghalanyng Qúran Kәrimi túnghysh ret ajam halyqtary arasynda parsy tiline audarylghan jәne onyng el arasyna taraluyna parsy tilining yqpaly zor boldy. Orta ghasyrlarda Túran-Iran eldi mekenderinde parsy tilining ýstemdik qúryp túrghany tarihtan belgili. Mysaly: «Músylman» sózi arab tilinde «mýsliym» (islamgha tәslim bolghan, berilgen) sózine parsynyng «an» júrnaghynyng jalghanuy arqyly «mýsliman» («músylman») bolyp qalyptasty. Býginde býkil músylman qauymy osy ataumen atalady. Osy túrghyda aitarymyz, basqa tilderde paydalanghan sózdikterding (arabsha, paryssha, oryssha, tәjikshe, ózbekshe, tatarsha) mazmúnyn qazaqshalap berip otyrdyq, sebebi, shet memlekette túratyn jәne elimizdegi qazaq qandastardyng týsinuin de onaylastyrdyq.

El arasynda aitylyp jýrgen osy siyaqty kóp sózder parsy tilindegi -paz, -baz, -gar, -ger, -qar, -kor, -hor siyaqty qosymshalary sóz týrlendiru arqyly «saudager», aspaz», «kýnәqar», «qamqor», tipti kirige birikken «beykýnә», «beyhabar», «beyshara», «adamzat» siyaqty úghymdar tól sózimizge ainalyp ýlgirdi. «...mәselen, «faqiyr» degendi qazaqtar «baqyr» deydi, «taghzym» degendi «tәjim» deydi, «ghanimat» degendi «qaniybet» deydi, «hosh» degendi «qos», ya «qosh» deydi, «mard» degendi «mәrt» deydi. Qazaqtar osy sózderdi bóten júrttan aldyq dep oilamaydy» («Dala ualayatynyng gazeti», - Almaty. Ghylym, 1990. – 584 b. 316-bet). Oghan qosa túrmysymyzgha etene aralasyp ketken; «dastarhan, ras, dúrys, myrza, hanym, diqan, sauda, payyz, palau, aspan, astana, sharua, tәn, jan, bet, mәrt, jomart t. t.» («Shalqar» gazeti. № 25-26, 2013 jyl. 3-bet). - degen sózderdi de aituymyzgha bolady.

Búl enbegimizdegi negizgi maqsat Abaydyng shygharmashylyghyna tikeley qatysty arab, parsy, týrik, orys taghy da basqa tilderden alynghan terminderding maghynasyn ashu barysynda, әr týrli tildegi sózdikter jәne Shyghys ziyalylarynyng pikirlerimen, shyghystanushy ghalymdardyng ghylymy zertteulerindegi pikirlerimen sanasyp otyrdyq. Múhtar Áuezovtyng týrli zertteu enbekterimen qatar «Abay joly» roman-epopeyasyn jәne býginde kózi tiri Abaytanushy belgili ghalym Mekemtas Myrzahmetúly Abaydyng Shyghysqa qatysy bar birneshe enbekterin de paydalandyq. Osy túrghydan qarar bolsaq, ghalymnyng «Abay lúghaty» (2017) atty enbegin erekshe atauymyzgha bolady.

Ár taqyryp aralaryn júldyzshalarmen bóle otyryp alfavittik (grek tilinen alynghan, alifa jәne beta) jýieni saqtay otyryp qysqasha ensiklopediyalyq (grek tilinen alynghan, bilim órisi) óre jasadyq. Osy enbegimizde Abay múrasyn basqa ghylym salalarymen baylanystyra zertteu barysynda, dәuir talaby ghalamtordy paydalanudy da úmytpadyq. Múndaghy kózdegen nysan basqa týrli maman iyeleri Abay shygharmashylyghy arqyly óz pәnin tolyq iygeruge mýmkindik alady dep oilaymyz.

Belgili pәn ghylymynyng bastau alar negizi Shyghys bolghanymen, «Oghyznama» Parijde, «Qorqyt Ata kitaby» Drezdende, Vatikanda, Jýsip Balasaghúnnyng «Qútty bilik» jyry Venada, sonday-aq taghy da basqa myndaghan jazba jәdigerler HIII ghasyrda «Krest joryqtary» arqyly Batystyng qolyna týsip, әlem órkeniyetimen birge pәnderding aty ózgerip termin sózderge ainalghan; energiya, medisina, mediyasiya, fizika, himiya, matematika, sinoniym, chek, naryqtyq ekonomika,  induksiya men dedukusiya, innovasiya siyaqty sózderding Abaygha qatysty tústaryn ghylymy negizde qarastyrdyq. Sonymen qatar, aspan әlemine baylanysty aqynnyng ózi aitatyn «...bes kýnning orny joq...» degenine shama-sharqymyzsha sharq jasadyq.

Óz sózimizdi aiqyndau barysynda ghylymnyng kilti Qúranda ekendigin eskerip, qasiyetti Kitaptyng sýreleri men ayattarynan ýzindiler jәne Múhammed (s.gh.s.) hadisteri arqyly islam dinindegi «Qúrandy sýy jәne ony barsha júrtqa týsindir!» degen orys әdebiyetining negizin salushy birtuar aqyny A.S.Pushkin sózin negizge ala otyryp, qajetti dep tabylghan sýre men ayattardy FL-QUR’AH AL-KARIM WITH ENGLISH & KAZAK TRANSLATION Restu Foundatin 2010 jylghy audarma Qúran kitabynan aldyq.

Enbegimizdegi negizgi bolyp tabylatyn derek kózi; Múhtar Áuezov jalpy redaksiyasyn basqarghan Abay (Ibrahiym) Qúnanbaev shygharmalarynyng eki tomdyq tolyq jinaghy. Qazaq SSR Ghylym akademiyasy Til jәne әdebiyet instituty, Almaty. 1957 jyly Qazaqtyng memlekettik «Kórkem әdebiyet» baspasynan shyqqan kitapty eng tandauly dep paydalandyq. Úly Abaydyng nazym uәzini men nasyr ýlgisinde jazylghan ghibratty sózderinen keltirilgen ýzindiler jaqshanyng ishinde tomy kórsetilip, sonynan kitaptaghy beti, mәselen myna ýlgide: (I, 51) berildi.

Taghy da aitarymyz kitapta berilgen «maqlúq» (II, 175), «mahlúq» (II, 183), «naqlyya» (II, 204), «nakliya» (II, 205), «salalahu» (II, 191), «sallallahý» (II, 201), «ýdda» (I, 69), «ýde» (II, 183) taghy da basqa kóp termin sózder әr týrli jazylyp ketken yaghny bir qalypqa týspegendigin belgili tilshi ghalym Rabigha Syzdyqova: «...sipat, esep taqyryptylarynda sifat, hisap týrinde jazylghan, ...1957 jylghy eki tomdyqta perzentlerim (II, 194), adam úghly (II, 194), ghibrәtlendik (II, 211), ...Búl – әriyne, prinsiptik emes: týzetsek, kýllisin týzetuimiz kerek, jogharydaghyday әr jerde «shaghataysha-tatarsha» jazylghandaryn qaldyrar bolsaq, barlyq jerde qaldyru kerek» (Abay jәne qazaqtyng últtyq әdeby tili. - Almaty. «Arys» baspasy. 2004. - 616 bet. 38-bet) – degeni oigha oralady.

Tilimizge etene enip ketken batystyq termin sózderdi: Sovetskiy ensiklopedicheskiy slovari. \Gl. red. A.M.Prohorov; redkol.: A.A.Gusev y dr. – Izd. 4-e. – M.: Sov. ensiklopediya, 1987. – 1600 s. kitabyn paydalandyq.                                                                                                                                   Avtor

I. Arab-parsy sózderi

Abay aitatyn «Abroy arab. ab – su, ruy – bet, jýz. sózbe-sóz, «betting suy», yaghny ar-úyat, qadir qasiyet». (Islam. Ensiklopediyalyq anyqtamalyq. - Almaty: «Aruna Ltd» JShS, 2010. - 592 b. 24-bet). - múnda, arab sózi dep janylys ketken boluy mýmkin, negizinde, abyroy parsy sózi «[ab(e)ru] chesti, dostoinstvo; reputasiya; (Persidsko-russkiy slovari: V 2-h tt. Svyshe 60 000 slov. – M.: Rus. yaz., 1985. T. I. 800 s. str. 36). Mazmúny: danq, senimdi; ataq. Taghy da myna sózdikte parsy tilinen engen sóz ekenin aita kelip; eki jerde: «ob - su, ruy  -  bir nәrsening syrtqy kórinisi, beti» dep anyqtama bergen (Tolkovyy slovari uzbekskogo yazyka: 60 000 slov. Pod red. Z.M.Magrufova. - M.: Rus. yaz., 1981 – 632 s.T.I. str. 515 y 631).

10-qara sózinde «Búl – abroyyn, aryn satyp, adam jaulaghandyq, tilenshilik.» (II, 168) – degen, úly aqyn Qúday saghan enbek eterlik kýsh quat berdi ghylym qylugha sana berdi sony bile túra auyrdyng ýstimen jenilding astymen jýrip bayyghyng keledi olay tapqan baylyghy qúrsyn dep týnilgenin 42-qara sózinde: «Búl kýndegige baylyq ta maqtan emes, aqyl, abroy da maqtan emes, aryz bere bilu – maqtan» (II, 215) - dep, basqany andyp qit etse ýstinen shaghym týsirip altyn uaqytyn bosqa jiberetinderge ashynady.

Qúrbynnyng tәuir bolsyn óz minezi,

Abroyly qaljynmen kelsin sózi. (I, 40).

«Jigitter, oiyn arzan, kýlki qymbat» atty úzaq óleninde zamany bir qúrbylardyng (paryssha qúrbaәt) bir-birine degen erekshe syilastyghy boluy da syilastyqty anghartatynyn kórsetedi. Ol qasiyetti Kitapta: «Olar abroylaryn aram-zinadan taza saqtaushylar» (Múgharyj sýresi (70)  29-ayat)  jәne Áli-imran  (3) 45, Nisa (4) 34,  Agraf  (7) 26,  119 hijyr (15) 88, Nahyl (16) 122, Taha (20) 121, Ánbiya (21) 10,Mýminder (23) 5, Núr (24) 30, 31, 58, Nәmil (27) 34, Ahzap (33) 35, Saba (34) 35 – ayattarynda osy maghynalarda birneshe jerde kezdesedi.

Aqyn Abay «abroy» sózining qoldanysta jýrip auyzsha týrinde «abiyr», «abúiyr» bolyp kezdesetin týrin de qoldanghan. Dybystaluynda erekshelik bolghanymen ózara mazmúny bir úghymdar bolyp shyghady.

Abiyr, ataq sol janda,

Kimdi kóp júrt maqtasa,

Ol maqtaudan ne payda,

Kóp maqtauyn tappasa? (I, 145).

(«Ne izdeysin, kónilim, ne izdeysin»)

Abiyr qayda, ar qayda?

Áz basyna ne payda? (I, 92).

«Segiz ayaq» atty danalyq oidy qozghaytyn ólendegi týiinder 17-qara sózinde jalpaq qarapayym tilmen týsinkti etip   berilgen. «Dýniyege layyqty óner, mal tauyp, abúiyr, mansapty enbeksiz tabugha bolmaydy.» (II, 173).

Osy da esep bola ma

Ar, abiyr tapqangha?

Miyng bolsa jolama

Bos jeligip shapqangha. (I, 85). («Mәz bolady bolysyn») jenil-jelpi alghan ataqtyng ómirsheng emestigi beseneden belgili, tek ony úly aqyn ol abroy esep emes degen qorytyndygha keledi. Onyng adamshylyqqa teris ekendigin jan-jaqty aita kelip, 36-qara sózinde:  «Shyn úyat sonday nәrse, sharighatqa teris, ya aqylgha teris, ya abiyrly boygha teris bir is bolady» (II, 192) degen ghaqliyasynda úyat, namys turaly keninen sóz qozghaghan. Úyattyng diny imandylyqpen tikeley baylanysty ekeni sharighattyng ústanymynan kelip shyghatyn adamgershilik negizinde jatyr. «Ataq alma abroy al» degen qanatty sózding baylamy bolsa kerek-ti.

***

Abaydyng 38-qara sózining sonynda namazgha aiyryqsha toqtalyp týsinik berip ótedi. Namaz oqyrdan aldynghy aghza tazalyghyn: «...sezimdi tazalyqqa kirgendigindi kәmil yhlasyndy kórsetip, ishimning saflyghynyng sonynda halyq kórer, syrtymdy da pak etemin hәm kózge kórinbeytin aghzalarymdy da pak etemin, búl pәktikting ýstinde allagha dúgha aitamyn dep әzirlenesiz.» (II, 210). Ol «Ey, Adam balalary, әrbir sәjde sәtinde zeynettelinder yaghny taza kiyimdi bolyndar.» (Aghraf sýresi (7) 31-ayat). - degen.

«[azv] mn. [aza] 1) anat. chlen; organ; konechnosti;...» (Persidsko-russkiy slovari: V 2-h tt. Svyshe 60 000 slov. – M.: Rus. yaz., 1985. T. II. 864 s. str. 184). Osyndaghy  Aghza arabtyng – mýshe, ishki mýshe degendi bildiredi. Ol adam men januarlar jәne ósimdikterding ishki mýsheleri olar bir-birinsiz ómir sýre almaydy, mәselen, my ortalyq jýiening basty mýshesi, ol barlyghyna habar berip otyrady. Al ósimdikterde aghashtardyn  dini, ol bútaq taraytyn japyraq shygharatyn negizgi aghzasy. Biz aitar oiymyzdy adamdardyng bir ghana iship-jeu aghzalary turaly aitpaqpyz.

Shyghystyng birtuar ghúlamalarynyng biri Dauany «Alaq-e Jalali» atty enbegining 176-183-betterinde sebepsiz iship-jeu turaly aitqanda, ózinen búrynghy ótken oishyldardyng pikirine sýienedi, әri olardyng enbeginen ýzindiler keltirip otyryp, óz oiyn dәleldeude ornymen paydalanady. Mysaly, songhy payghambar (s.gh.s.) Múhammed ibn Abdullahtyng (570-632): «Asqazannyng bir bólshegine ghana say mólsherde jeniz, sonda ghana deniniz sau, kóniliniz kóterinki jýredi». (Orazaliyev S. Abay jәne Dauani. Týrkistan. «Múra». 1997. - 104 bet. 69-bet) – dep, adam aghzasyna artyqsha tamaq jýk bolatyndyghy turaly sózin keltiredi. Eger artyghyraq tamaq qabyl qylsan, aghza mýshelerining qimylyn kóbirek talap etetin júmys iste, sonda ghana jegening as bolyp, boyyna sinbek.

Medisina ghylymy, dene enbegimen shúghyldanatyndar oy enbegimen ainalysushylardyng kóbirek jegeni dúrys dep tabady. Ásirese, dihandardyng manyzdy tamaqtardy paydalanghany dúrys. Dauany dihandardyng enbegin joghlry baghalap, olardy joqtan bar jasaushy naghyz enbek iyeleri dep qaraghan. Onyng jerden ónim alyp otyrghan enbek iyelerin joghary baghalauynda belgili bir maghyna jatyr, óitkeni, ol dәuirde Shyghys elderinde qoghamnyng damuyna jәne әleumettik kýsh-quatyn molaytugha tikeley әser etetin belgili óndiris oryndary bolmady. Adamdar bar kýshin jerdi óndep, sapaly ónim alugha ghana júmsaghan.

Ghalymdardyng aituynda, iship-jeu, yaghny tәn kúmarlyghy - adam boyyndaghy biologiyalyq qajettilik. Búghan jan-tәnimen beriluge bolmaydy, óitkeni iship-jeudi mólsherden asyryp jiberu aghzagha ziyan. Eger adam astyng aghzagha qajet mólsherin ghana qanaghat tútyp, retimen qabyldasa, týrli aurudyng aldyn alugha bolady. Osy turaly shyghystyng shipager dәrigerlerining biri «Aurudyng týpki sebebi iship-jeuden», (Dauani. Ahlaq-e Jalali. Bombey, Muzaffari, 1873. 179-b.) - depti.

Adamnyng ózine, ózge adamdargha, ainalasyndaghy zattar men qúbylystargha kónil-kýiining qatynasyn bildiretin jәne olardy beyneleytin sezimining qaynar búlaghy.

Sezim adamnyng tabighy jәne әleumettik qajettilikterining qanaghattandyrylu ne qanaghattandyrylmauy saldarynan tuyndap otyrady tiri aghza óz aldyna jeke ózgemen qatynassyz ómir sýre almaydy, olar bir–birimen ýnemi tyghyz baylanysta bolady, yaghni, bir aghzalar basqa aghzalarmen qorektenedi. Sonyng negizinde tabighatta aghzalardyng birlestigi qalyptasady.

***

Abay 38-qara sózinde «aghlam» turaly aitylady, ol arabshadaghy sipattyng әigili, anyq, aiqyn, ayan ekenin aighaqtaydy. «Jә, ol segiz sipatyna sipatymyzdy hәm ol attary birlәn aghlamlanghan fighyl qúdagha fighylymyzdy ertpek ne birlәn tabylady, qalaysha tabylady, ony bilmek kerek.» (II, 196-197). Osyndaghy «Aghlam (alәm) arab. belgili, mәlim, anyq.» (Mansúrov N.B. Qazaq tilindegi diny terminder sózdigi. Almaty: Evro, 2016. – 112 b. 37-bet). «Ol bes jýz jyldyq aralyqtan adamdargha anyq kórinip túrady» (Mýddәssir sýresi (74) 29-ayat) múnda, Allanyng 8 senimdi sipatynyng mәlim ekendigin aighaqtap túrghandyghyn aighaqtaydy.

«(alam-u) aghlam – barlyghynan jaqsy biletin (qúday), barlyghynan habary bar (ghalym). (Arabsha-qazaqsha týsindirme sózdik – Almaty: Bilim, 2011. T.1.- 408 b. 63-bet) taghy da bir sózdikte: «Alam (arab. - bilgich, biloghon) – ulomalar ichida shariat qonun-qoidalariny yahshy bilgan kishi. Oktyabri rev-yasidan ilgary qozilik lavozimiga kupincha shariat qonunlaridan behabor odamlar saylangan. Ana shunday qozilar A. maslahaty asosida hukm chiqargan» (Islom: spravochniyk. M.A.Usmonov tahriry ostida. Uzbek Sovet Ensiklopediyasi, T., 1989. - 334 b. 61-bet). Mazmúny: Aghlam (arabsha – bilgish, bilgir) – ghúlamalar ishinde sharighat zan-erejelerin jaqsy biletin kisi. Qazan tónkerisinen aldyn qazylyq lauazymyna kóbinde sharighat zandarynan habary joq adamdar saylanyp ketken. Mine osy qazylar aghlam kenesi negizinde sheshim shygharghan. Din isteri jóninde pikir bere alatyn diny amaldarlar, din basylary shygharghan sheshimdi mór basyp bekitetin lauazymdy túlgha.

Alam bulmoq a. - 1. habardor bulmoq, bilmoq.

Chu bulsang holima ogohu alam,

Javobin ham yibor, vallohu alam (F. Sh.).

2. Shariat qonun-qoidalary yuzasidan berilgan fatvony tasdiq yoky rad etuvchy diniy arbob, bosh muftiy.

Biringiz qozi, biringiz alamu mufty buliyb,

Bu ne oiin erdikiym, sizlar namoyon edingiyz.

(A.U.). (Lapasov Javqan. Mumtoz adabiy asarlar uqf lughati: Urta maktablar uchun. -T.: Uqituvchi, 1994. - 272 b. 23-bet). Mazmúny: Aghlam bolu arab tilinde – 1. habardar bolu, bilu.

Qatty kýsh salsang qaytpas aghlam

Jauabyn da jiber, ey Alla aghlam («Farhad  pen Shyryn» jyry).

2. Sharighat zan-erejeleri túrghysynan beriletin dúghasyn qabyl etu nemese qabyl etpeytin diny qyzmetshi, bas muftiy.

Biring qazy, biring aghlam mufty bolyp,

Búl qanday aina, sender anyq kórinetin. (Avaz Polvonniaz Otaroghly (1884-1919) ózbek aqyny).

Jalghasy bar...

Seydaly Orazaliyev

M. Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti 

Gumanitarlyq ghylym-zertteu instituty        

«Abaytanu» ghylymi-oqu ortalyghy

Abai.kz