Qazaq dalasy ghasyrdan ýn shertetin qoynauy qazynagha toly qútty meken. Ótkenmen býgindi sabaqtastyryp, bir sarynda ýndestire bilu tek bizding dalamyzgha tәn qasiyet. Altay men Kaspiyge deyingi úlanghayyr keng atyrapty alyp jatqan Úly dalanyng arasynda shoqtyghy biyik meken – kiyeli Týrkistan óniri jatyr. Býginde ruhany ordamyz oblys ortalyghy bolyp, Týrkistan oblysy atanghanyna da 1 jyl tolyp otyr. Az ghana uaqyt ishinde orasan ister atqarylyp, batyl bastamalar kóterilude. Ótkergen kezendi baghamdap, oy tarazysynan ótkizu maqsatynda elgili belgili túlghalardyng pikirlerin toptastyrghandy jón kórdik.

Ghadilbek Shalahmetov, Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydentining Túnghysh baspasóz hatshysy: «Týrkistan býtin bir dәuirding altyn múrasy»

Týrki dýniyesi kóne zaman tarihynan syr shertetin ejelden kele jatqan Úly halyq. Álemdi tize býktirip, Euraziyany shoshyndyrghan nebir handar men sardarlar tughan búl júrttyng bas ordasy, ruhany astanasy – Týrkistan qalasy bolyp tabylady. Qoynauy qazynagha toly, Qazaq handary men biyleri jerlengen, әr tóbesi bólek bir tarih sanalatyn búl ónir tarihy fenomen, erekshe qúbylys. Bolmysy da, qalyptasu tarihy da erekshe shahar ruhaniy-mәdeny dýniyetanymymyzdyng kókjiyegin biraz úzartary sózsiz.

2018 jyly elimiz ýshin tarihy data boldy. Dәl sol jyly 19 mausymda Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghyn Týrkistan qalasyna kóshiru jәne oblysty Týrkistan dep atau turaly Jarlyqqa qol qoydy. Ruhymyzda qayta janghyrtyp, sanamyzgha jana serpinis berer uaqytta múnday batyl qadamgha baru sózsiz ýlken erlik. Tek qazaq handyghy túsynda ghana emes, Alash ýkimeti túsynda da qazaq qoghamy ýshin airyqsha manyzgha ie Týrkistan býtin bir dәuirding altyn múrasy. Týrki júrtynyng ruhany ordasy jarty әlemdi tize býktirgen, Temir dinastiyasynyng negizin qalap, Aqsaq Temir atanghan Ámir Temirge de óz qasiyetin moyyndatqyzyp, qadirin úqtyrghan. Álemning ekinshi ústazy atanyp, jer betin moyyndatqan keremet ghúlama ghalym Ábu Nasyr Ál-Faraby de osy ónirding tumasy. Kóne Otyrardyng óz uaqytyndaghy ozyq sәulet óneri menen arhiytekturalyq artyqshylyqtarynyng boluy – sol zaman júrtynyng býgingi Europadan әlde-qayda alda bolghandyghyn dәleldeydi. Bir ghana Farab qalasynan shyqqan 33 ghúlama oishyldar týrki júrtyna ilim ýiretip, damuyng jana satysyna jetuge erekshe әser etti.

Búl kýngi Týrkistan – oblys ortalyghy ghana emes, ótken men býginning ýndesken qútty mekeni. Bolashaqta janashyl bolmysqa ie bolyp, últymyzdyng aishyqty aimaghyna ainalyp, jana bir serpilis jasaryna kәmil senimdimin.

Túrsyn Sydyqov, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstan pedagogikalyq ghylymdar akademiyasynyng akademiygi, Qazaqstan Respublikasynyng bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri: «»

Týrkistan turaly sóz qozghaghanda kóne týrki dýniyesining qalyptasu kezeninen bastaghanymyz abzal. Sebebi sol uaqyttardan beri týrki júrty erekshe úlyqtaytyn ordaly meken Týrkistan tarih sahnasynda týrli ataularmenen payda bolyp, býgingi kýnge deyin jetti. Auyz әdebiyeti menen jazba әdebiyettin, jalpy qazaq әdebiyetining damuynda búl ónirding enbegi orasan zor. Maylyqoja Súltanqojaúly sekildi ot auyz aqyndardan búl kýngi jyraular menen kýishiler sabaqtastyrghan ýlken mektep qalanghan edi. Tek óner salasy emes, ghylymmen de erekshelengen aimaq júrty óz darynyn úlyqtap, syi-qúrmet tanytuda da aldyna jan salmaydy. Oblys halqy ózderining jerlesteri QSSR Ghylym Akademiyasynyng akademiygi, týrkolog S. Kenesbaevty, mýshe-korrespondenti M. Balaqaevty, geologiya ghylymdarynyng doktory P. Tәjibaevany, filologiya ghylymynyng doktory Q. Bektaevty filologiya ghylymynyng doktory Á. Baytanaevty erekshe maqtanysh tútady.

Arystan bab, Qoja Ahmet Yassauilardyng ómir tarihy bitpes bir dastan bolsa, әlem moyyndap, jer jýzinde ekinshi ústaz atanghan Ábu Nasyr Ál-Faraby osy ónirdegi kóne Farab qalasynda dýniyege kelip, alghashqy ilimin osynda alghan. Handardyng altyn taghy bolghan ordaly ónirding bir ghana Otyrar anyzy ghasyrgha bergisiz mol múra. Býginde oblys ortalyghy atanyp, ózining alghashqy jylyn ótkergen Týrkistan kýn sanap týrlenude. Qaynaghan qúrylystyng jana ghimarattary shahardyng kón qalpyn joghaltpay, últtyq beynede boy týzeuining ýzi biylikting әueli tariyhqa, keyin halyqqa kórsetken qúrmeti.

Býgingi Rim әlem turisteri qyzyghatyn qala bolsa, bolashaq Týrkistan әlem halqynyng auzynan týspeytin, sayahatshylar tolassyz qozghalysta bolyp, qazaq halqynyng ghana emes, jer jýzining tang qaqtyrar mekenine ainaluyna tilektespin. Týrkistan – týrki әdemining tamyry boluy tegin emes. Tәnirding ózi demeydi әli!

Ospan Aliy, tanymal fotosuretshi, marketolog, «100 jana esim» jobasynyng jenimpazy, «Ýrker» premiyasynyng laureaty "OSPAN ALI productions" kreativti agenttigining jetekshisi: «Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yassauy kesenesine barghanynda ózindi orta ghasyrdaghyday sezinesin»

Barshymyzgha mәlim Týrkistan qalasy – týrki júrtynyng tarihy qalasy bolyp tabylady. Bala kezde әr bir jazda Týrkistangha arnayy saparmen baratynmyn. Sol kezderde bir kýnge tolar tolmas uaqyt qana bolyp, keyin qaytatynbyz. Áuelde onyng sebebin týsinbey, biraz әbiger bolatynmyn. Keyin 2015 jylghy is-saparym barysynda kókeyimdi tesken bar saualgha jauap taptym. Eng alghashqy kónil qúlazytar dýnie – qala basshylyghynyng tómen menedjmenti boldy. Turizming ordasyna ainalugha layyqty qala men ýshin tek fotodaghy kadr arqyly әser etti. Ishtey «nege?» degen súraqtar kóbeyip, «әttegen-aylar» basty. 2018 jyly Fransiyanyng astanasy Parij qalasynyng ataqty Luvr múrajayy alanynda jeke kórmemdi ótkizdim. Kórmedegi kadrlardyng birinde Týrkistan qalasy da bolghan edi. Talghampaz fransuz júrty sol fotogha kyzyghushylyghyn tanytyp jatty. Alayda bir kadr azdyq etti. Sol kezde qasiyetti Týrkistan haqynda jeke bir kórme jasasada jetkiliksiz degen oigha keldim. Degenmen, qalanyng qaptaghan turisti kýtuge әleueti jete me degen saual qayta mazalady. Elge oralghanymda jaghymdy janalyqty esitip, bir quandym. Elbasymyz Ontýstik Qazaqstannyng ortalyghyn Týrkistangha auystyryp, Týrkistan oblysy dep qayta atapty. Shet el azamattarynyng erekshe qyzyghushylyqtaryn kórgen men, alghashqy qadam jasalghandyghyna erekshe tolqydym.

Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yassauy kesenesine barghanynda ózindi orta ghasyrdaghyday sezinesin. Búl sózben aityp jetkizuge kelmeytin sezim. Úly Jibek jolynyng sauda oryndaryn, ataqty Shyghys monshasyn halyqqa qoldanysqa ynghayly qylyp jóndeu júmystaryn jasasa, ónirding qonaqjaylylyghyn, mentaliytetin, arhiytekturalyq erekshelikterin qoldana otyryp, Týrkistan oblysyn etno-turizm baghytynda kóshbasshy qalagha ainaldyrugha bolady. Elbasy Qaulysynan keyin jogharyda atap ótkendey turizm baghytynda damuyna mýmkindigi zor dep bilemin.

Qala ereksheligi – onyng arhiytekturasynda. Sol sebepti jana zamanauy ghimarattar salynghanda da búl faktorgha asa qatty mәn berilui tiyis. Songhy janalyqtargha qaraghanda qala Shyghys sәulet baghytynda boy týzep, últtyq naqyshta salynbaq eken. Búl da jaghymdy janalyqtardyng biri.

Jogharyda atap ótken Parijdegi kórmede kóptegen TMD elderinen kelgen kórme qatysushylary Týrkistandy Ózbekstandaghy Samarqantpen shatastyryp jatty. Búl qala marketingining dúrys damymauynyng sebebin bolatyn. Oblys brendyn qalyptastyryuda júmys istep, әlemdik dengeyge shyghugha mýmkindigimiz bar kezde janashyl tehnologiyalardy paydalanyp, qala marketingine asa kónil bólip, tynghylyqty júmys jasasaq bolashaqta tolaghay tabystargha jetetindigimizge esh kýmәnim joq.

Irina Ten, jurnalist, QR Preziydenti janyndaghy Jastar sayasaty jónindegi kenesting mýshesi, «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng laureaty: «Týrkistan qazaq ruhaniyatynyng altyn qazyghy ghana emes, týrki dýniyesining baylyghy, tarihy múrasy»

2018 jyly QR Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghyn Týrkistan qalasyna kóshirip, oblys atauyn Týrkistan dep ózgertu turaly Jarlyqqa qol qoydy. Múnday batyl sheshim barshamyzdy bir quantyp, ruhymyzdy qayta jandandyrdy. Sebebi Týrkistan qazaq ruhaniyatynyng altyn qazyghy ghana emes, týrki dýniyesining baylyghy, tarihy múrasy. Bala kezimizde jyryn jattaghan «Otyrar» qalasynyn, ilimimen tanysqan Ábu Nasyr Ál-Farabiyding kindik qany tamghan qútty meken.

Ár dәuirding óz altyn túghyry bolady. Ol sol dәuirdegi barlyq bastaulardyng basynda bolyp, qoghamdy jana bir satygha kóteredi. Týrkistan óniri óz dәuirining sonday altyn túghyry atandy desek, artyq bolmas. Birinshiden, Otyrar qalasynan tabylghan alghashqy Shyghys monshasynyng orny, Isfidjab qalalarynyng sәulettik artyqshylyqtary dәlel. Ekinshiden, Úly Jibek jolynyng boyyndaghy strategiyalyq manyzdy qalalardyng basym bóligi dәl osy ónirde toptastyrylghan. Ýshinshiden, týrki júrty ýshin sofylyq ilimdi damytuda erekshe ýles qosqan Qoja Ahmet Yassauy babamyz benen jogharyda atap ótken әlemning ekinshi ústazy Ábu Nasyr Ál-Faraby dýniyege kelgen jer. Múnan bólek, qazaq handary menen biylerinin, súltandary menen batyrlarynyng ziyarat etken mekeni. Osy sekildi ondaghan mysaldar Týrkistanynng óz zamanyndaghy órkeniyet kóshining bastauy bolghandyghyn dәleldeydi.

Býgingi Týrkistan janashyl beynede qayta janghyruda dep nyq senimmen aita alamyz. Ýkimetting Qaulysyna sәikes әzirlengen shahardyng jana jobasy tanday qaqtyrady. Barlyghy 30-gha juyq әleumettik jәne kәsipkerlik nysan boy kóterse, «Astana» alany, «Áziret Súltan» qoryghyndaghy mәdeniy-demalys nysandary, amfiyteatr, tarihiy-kiyeli oryndary ortalyghy sekildi ortalyqtar qalagha erekshe kórik bermek. Barlyq ghimarattardyng últtyq naqyshta salynatyndyghyn da atap ótken abzal. Álemdik talaptargha say salynatyn Halyqaralyq Áuejay, su jana temirjol beketi menen saparjay, qonaq ýiler menen dәmhanalar bolashaqta keletin turisterding barynsha jayly tynyghularyna jaghday jasamaq.

Qoryta kele, aldaghy on jyldyqta ruhany astanamyz ozyq oblys ortalyghy ghana emes, turizmning qaynaghan qazanyna ainalyp, el damuyna jana bir serpin beredi dep senemin.

Didar Hamza, dzudodan Aziya oiyndarynyng jәne Álemdik Gran Pry turniyrining jenimpazy, dzudodan QR Últtyq qúrama komandasynyng mýshesi, dzudodan QR Halyqaralyq dәrejedegi sport sheberi:

Týrkistan oblysy bólek qalyptasqannan keyin, әriyne, birinshiden ózimiz jeke oblys bolyp Týrkistan oblysy atynan kýresetin boldyq. Osyghan deyin barlyghymyz týrli dodalarda Ontýstik Qazaqstan oblysy atynan kýreske shyghatynbyz. Týrkistan oblysynyng ortalyghy Týrkistan qalasy kóz aldymyzda kýn sayyn kórkeyip jatyr. Oblys ortalyghynda sport mektepterimen qatar, kópten kýtken sport sarayy da salynady dep josparlanghan eken. Búl әriyne, quanyshty janalyq. Oblysymyz bir emes, birneshe salada jan-jaqty damyp jatqany quantady.

Tarihy tereng Týrkistanymyzdyng tanyluyna sportshylar da óz kezeginde orasan zor ýlesin qosyp otyr dep oilaymyn. Múnyng bәri oblys әkimi Ómirzaq Shókeevting tikeley qoldauynyng arqasynda ekeni sózsiz. Ómirzaq Estayúlynyng kóregendigi menen biliktiliging arqasynda oblys tarapynan sportqa óte jaqsy kónil bólinip otyr. Kez kelgen oqu-jattyghu jiyndary men respublikalyq, halyqaraalyq jәne de әlemdik jarystarda jergilikti basshylardyng moralidyq jәne materialdyq jaghynan qoldauyn erekshe atap ótkim keledi. Búl, ómirin sportpen jalghaghan biz sekildi sportshylargha degen ýlken qúrmet dep bilemiz.

Býginde oblys ortalyghy retinde bir jyldyghyn toylap jatqan tughan jerim Týrkistandy aituly merekesimen qúttyqtaymyn! Qalamyz әrdayym kórkeyip, qala túrghyndary beybit kýn keshsin dep tilek bildiremin.

Qarap túrsanyz Týrkistan – tarihy bastau siyaqty. Bir sheti batyrlar men handar, biyler men sheshenderding jatqan jeri. Bir sheti myndaghan jyldardy, dәuirlerdi qamtyghan ruhany meken. Búl jerde bala tusa batyr bolamyn dep tuady, aru tusa ana bolamyn dep tuady.

Kezindegi Bekzattyng bar joghy jiyrma jasynda Olimpiada chempiony boluy – sonyng aighaghy. Sportta jeniske jetu ýshin tәnning saulyghy men kýshtiligi azdyq etedi. Múnda bastysy ruh! Al Týrkistannyng auasy men suy da ruhqa toly.

Bekarystan Amanjolov

Abai.kz