Danipa Tólepbergenqyzy: Medisina mamandary em alushylargha óz balalaryna qaraghanday qaraydy
«Jany saudyng – tәni sau» deydi halqymyz. Býginde jany da, tәni de kýizeliske úshyrap, dertine shipa izdegen jandar qatary jyl sanap kóbeide. Oghan әrtýrli faktorlar – ekologiya, alkogolidik ishimdik, narkomaniya, әleumettik kýizelis t.b. kóptegen mәseleler sebep bolyp otyr. Halyq densaulyghynyng keri kórsetkishi memleket damuyna da әser etpey qoymaydy.
El ishinde «Kablukova» degen atpen tanylghanjan dertine shaldyqqandar emdeletin auruhana baryn bilemiz. Alayda, osy auruhana turaly naqty mәlimetter qanday? Ol auruhanagha adamdar qalay týsedi? Olardyng bәri túrmys tauqymetinen dertti bolghandar ma? Jalpy, búl auruhana turaly ne bilemiz?
Áleumettik qyzmetkerler kýni qarsanynda «№1 Arnauly әleumettik qyzmet kórsetu ortalyghy» KMM diyrektory Danipa Tólepbergenqyzymen súhbattasqan edik...
– Búl mekeme qay jyly ashylghan?
–Alghashynda «Qarttar ýii» bolyp 1964 jyly ashylghan. Sosyn uaqyt óte kele «№1 Arnauly әleumettik qyzmet kórsetu ortalyghy» KMM bolyp ózgertilgen. Qazir osylay atalady. 18 jastan asqan, psihikalyq, nevrologiyalyq aurulary bar adamdar ýshin júmys isteydi.
– Qyzmet alushylarda qanday diagnozdar kóp kezdesedi?
– Búl jerde diagnozdar óte kóp. Aqyl-esi kem, shizofreniya, DSP, daun sindromy jәne psihikalyq sipattaghy týrli diagnozdar bar.
– Olardyng ózi әr týrli shyghar? Bireulermen júmys isteuge bolady, bireulermen mýlde qiyn shyghar?
– IYә, tipti qiyndary da bar. 71 adam ornalasqan «Palliativti kómek kórsetu bólim» bar. Ol bólimdegi keybir ýlken adamdar aiyryqsha kýtimdi qajet etedi. Búl ortalyqta enbekke beyimdeuge bolatyn qabiletti jastar bar. Bizde enbek terapiyasy bólmesi, tigin sheberhanasy, biyser monshaqtarymen júmys isteytin bólmebar. Ol jerde qyzmet alushylar óz qoldarymen әrtýrli búiymdar jasaydy. Sonday-aq er-azamattarymyz aghashpen júmys isteydi. Týrli skulipturalar jasaydy. By ýiirmeleri bar. Týrli festivaliderge qatysamyz. Shilde aiynda Astana qalasynda ótken «Asyl jýrek» festivaline qatysyp, birinshi oryn alyp qayttyq. Ándi óte jaqsy aitatyn әnshilerimiz de bar.
– Qolónermen,әrtýrli búiymdar jasaumen ainalysady dediniz. Sol jasaghan búiymdaryn kórmege aparyp qoyasyzdar ma, әlde satylymgha shygharasyzdar ma? Mýmkin, osy ortalyqta kórme zaly bar shyghar?
– Mindetti týrde kórmelerge qatysamyz. Arbatta ótetin kórmelerge qatysyp túramyz. Qoljetimdi baghada satylymgha shygharamyz. IYә, óz qolymyzben jasaghan búiymdarymyz saqtalatyn arnayy «Enbek terapiyasy» bólmesi bar. Sonda jinauly, kórinetin jerde iluli túr.
– Al ortalyqta qanday bólimder bar? Qansha bólim bar?
– Jeti bólimning altynshy bóliminde jaghdayy tómen em alushylar túrady. Olargha aiyryqsha kómek jasalynady. Jeti bólim jas aiyrmashylyqtary boyynsha bólingen. Erler blogy, әielder blogy bolyp bólingen.
Áleumettik-medisinalyq mekeme bolghannan keyin, medblok bar. Áleumettik jaghyna kóp kónil bólinedi. Bizding mekeme dәrilermen, ukolmen emdeytin medisinalyq mekeme emes. Eng aldymen jandýniyeni emdeuge kóbirek kónil bólemiz. Túrmys-sharuashylyq bólimi bar. Bizding kómegimizge jýginetin adamdardy arnayy mamandar 14 kýn baqylaydy. Sosyn ol adamdargha naqty qanday kómek qajet ekeni belgili bolady. Mýmkin bireu әn aitady nemese biyleydi, mýmkin bireu suret salatyn shyghar. Sol arqyly qay bólimge baratynyn anyqtaymyz. Massaj kabiynetimiz bar. Dәrigerding núsqauymen em qabyldaydy. Keybir jandar jandýniyesin jetildiru arqyly em qabyldaydy. Ol emdelushi kýni-týni dәri qabyldaydy degen sóz emes. Qyzmet alushylar kýnine 5 ret tamaqtanady, 2 ret taza auada seruendeydi. Qaladaghy týrli sayabaqtargha, «Kóktóbege», kinoteatrlargha aparamyz. Jaz mezgilinde taugha baramyz. «Invo-taksi» degen bar. Sony tegin qoldanamyz. Tynys joldarynda aqauy bar adamdardy arnayy tauly aimaqqa aparamyz. Týrli festivaliderge, konsertterge, is-sharalargha baryp túramyz. El arasynda «qap-qarashka» atanyp ketken әnshi Núrjan Kermenbaevtyng konsertine bardyq. Emdelushilerimizding bireui sonyng kiygen qalpaghynday qalpaq satyp alyp beruimizdi ótindi. Alyp berdik. Sol qalpaqty kiyip quanghanyn kórseniz! Bizding kómegimizge jýginetin adamdar týrli mәdeny is-sharalardy tamashalaydy. Bizding sportshylarymyz «Special Olimpiks» komandasymen birge Kaunas qalasyna jarysqa baryp, 3-oryn iyelenip qaytty. Astanagha «Asyl jýrek» festivaline bardyq. Qalada ótetin kez-kelgen is-sharalardan qalmaugha, belsendi bolugha tyrysamyz.
– Qazirgi tanda búl ortalyqta qyzmet alushylar sany qansha?
– 700-ge juyq adam bar qazirgi tanda. Naqty aitsaq – 698.
– Olar ómir boyy osynda ómir sýre me? Álde jazylghasyn tuystary alyp kete me?Jaqyndary kelip túra ma?
– Ázirge tolyq aiyghyp ketetin adamdar joq. Salystyrmaly týrde densaulyghy jaqsaratyn adamdar bar.
2018 jyly 9 adamdy ýilerine jiberdik. Ártýrli sebepteri bar. Olardy aldymen aldyn-ala demalysqa shygharudy úsynamyz. Sol kezde ata-analaryna, tuystaryna olardy baqylaudy úsynamyz. Ýy sharuasyna kómektese alatyny, onay júmystardy jasay alatyny baqylau ýstinde bayqalady. Búrynghyday әreketter jasamasa, ol adamdardy bosatamyz. Bosatu arqyly baqylaymyz. Olardyng beyimdelgenin bayqaugha bolady. Aytyp ótkenimizdey, óz betinshe ómir sýre alatynyna kóz jetkizsek, densaulyqtarynyng jaqsarghanyn bayqasaq, ýige jiberuge rúqsat beriledi.
–Eng jas emdelushileriniz 18 jasta bolsa, eng ýlkeni qanshada?
– 80 jasta. Egde adamdar kóp. Áyel adamdardyng sany – 324, er adamdardyng sany – 366. Ártýrli últ ókilderi bar.
– Naqty qanday medisinalyq kómekter jasalady?
– Medisinalyq jaghynan dәriger núsqauymen kómekter kórsetiledi. Ózimizde de dәrigerler bar. Mysaly: psihiatr, terapevt, nevropatolog. Biz tek qana olardyng densaulyqtaryn birqalypty, túraqty boluy ýshin em-domdardy jasaymyz. 700 adamnyng bәri ortalyghymyzda tirkeude. Jәne №17-shi qalalyq emhanada tirkeuli. Kәdimgi adamdar siyaqty dәrigerding qabyldauyna jazylady. Qyzmettik kóligimizben aparamyz. Kez-kelgen jerge baratyn qyzmettik kóligimiz bar.
– Kinolarda kóremiz ghoy, emdelushiler jan-jaghyn shulatyp, qiratyp, adamdardy soghyp jatady. Osynday jaghdaylar bola ma? Mysalgha, shizofrenikterding qyzmetkerlerge qauip tóndirgen kezderi boldy ma?Sonday sәtterde qanday dәriler, ukoldar salugha rúqsat etiledi?
– Men eki jyldyq tәjiriybemde ondaydy kórgenim joq. Kinodaghyday ukol salyp, úiyqtap, sosyn túryp, әlsirep otyratyn emdelushiler joq. Qyzuqandy, ashuly emdelushilerdi kezdestirmedim. Onday qiyn jaghdaylar bolsa, jedel-jәrdem shaqyryp, auruhanagha jetkizemiz.
Qazirgi kezde әleumettik modernizasiya bolyp jatyr. Mening oiymsha, internat óte ýlken. 700 adam degen, búl óte kóp. Sondyqtan Qazaqstanda 2017 jyly 13 jeltoqsanda Tәuelsizdik kýni qarsanynda alghash ret «Óz betinshe ómir sýru ýii» ashyldy.«Psiho-analitikalyq assosiasiya» jobasymen «Áleumettik qyzmetkerlerassosiasiyasy» jobasy birigip «Adamdar óz betinshe ómir sýre alady ma?» degen taqyrypta saraptama jýrgizdi. Osy saraptama arqasynda Jarokov kóshesi 260B mekenjayyn bizge bólip berdi. Ol ýy «Óz betinshi ómir sýru ýii» dep atalady. Eki qabatty әdemi ýi.Onda 20 adam túrady. Dәl ashylghan sәtte biz osynda emdelip jatqan 20 adamdy sonda bólek jiberdik. Olar onaltu ortalyghynda kóp jyldar ómir sýrgen edi. Mәselen, Qasymova Dilya degen qyz bar. Ol balalyq shaghyn da osy internatta ótkizgen. Bólek shygharatyn kezde alghashqy aitqan sózi «Men qorqamyn» dedi. Uaqyt óte kele onyng syrt kelbeti de, ishki jandýniyesi de ózgerdi. Olar qazir óz betterinshe qoghamdyq jerlerde jýre alady, qoghamdyq kólikterge mine alady. Ózge adamdardyng kómeginsiz auruhana, kinoteatr, teatrlargha bara alady. Óz uaqyttaryn ózderi úiymdastyrady. Sonday-aq, enbekpen qamtamasyz etilgen. Olardyng kópshiligi óz kiyimderin ózderi juady, ýy jinaydy, tamaq pisiredi. Ol jaqta sanitarlar joq. Óz-ózderine qyzmet jasaydy. Tek týnde ghana S.Asfendiyarov atyndaghy uniyversiytetting internaturasynda oqityn student mamandar týngi kezekshilikke keledi. Ol jerdegi adamdar týrli mekemelerde júmys isteydi. Mysaly, bizde kir juatyn jerde eki adam, aula sypyrushy bolyp bir adam júmys isteydi. Ol jerdegi adamdar sot ýkimi boyynsha enbekke jaramdy bolyp tabylghan. Is-әreketke qabiletti adamdar júmys istey beredi. Sot ýkimi boyynsha qabiletsiz adamdar «Núr-Alau» jobasymen birge kelisim-shartqa otyrghan. Ol joba 2016 jyldyng kórsetkishi boyynsha «Eng jaqsy әleumettik joba» degen nominasiyagha ie boldy. Núrgýl Seyitbekova degen jeke kәsipker mýmkindigi shekteuli adamdargha arnayy kiyim-keshek tigedi. Biz Núrgýl Seyitbekovamen kelisim-shartqa otyrdyq, bizding qyzmet alushylar Núrgýlding sehynda tigin tigedi. Birinshi kezekte bizding emdelushilerge kiyimder tigiledi.
–Onda qansha qyzmet alushy júmys isteydi?
– Enbekke jaramdy dep tanylghan Botagóz, Yuliya sonda júmys isteydi. Al enbekke jaramsyz dep tanylghandary «Núr-Alauda» júmys isteydi. Ol mekemening basshysy jalaqy emes, shәkirtaqy tóleydi. Bizding eng jaqsy jetistigimizding biri – ótken jyly bir adamdy «qabiletti» dep tanydyq. Ol búryn «qabiletsiz» dep tanylghan edi. Aldymen aryz jazdyq, sosyn úzaq uaqyt boyy baqyladyq, óz betinshe ómir sýre alatynyn kórdik te, qaytadan aryz tapsyrdyq. Sot saraptamasyn jasap, tekseru barysynda «qabiletti» dep tanydy.
– Oghan ózi bastamashy boldy ma, «men qabilettimin, júmys istegim keledi» dep ózi qolgha alyp pa edi?
– Joq. Biz, asyraushy retinde bayqap, baqylap jýrdik te, kózimiz jetken son, komissiyagha aryz jazyp, sot arqyly qol jetkizdik. Sodan keyin ol «Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy» arqyly aspaz mamandyghyn oqydy. Aty-jóni – Konstantin Beruchkov. Ol ýilendi, sol ýide toyyn jasadyq. Demeushilerding kómegi boldy. Qalyndyghy – Neylya. Ol da bizding ortalyqtyng túrghyny boldy. Kostya er adamdarmen, Neylya әiel adamdarmen birge túrghan. Olar bizge kelmes búryn bir ýiding túrghyndary bolypty. Ony bizge aitpaghan. Bir-birin syrttay únatqan, tanyghan eken. Bizding ortalyqta qaytadan ol ekeuin taghdyr qosyp túr ghoy sonda. Qazir ekeui «Óz betinshi ómir sýru ýiinde» bir bólmede túrady. Toyda aq kóilek, fata, tort... bәri boldy. Tek tirkeu – AHAJ gha zandy neke retinde tirkeu mýmkin bolmady. Óitkeni, Neylya «qabiletsiz» dep tanylghan. Sol ýshin qaytadan taghy aryz tapsyryp qoydyq. Ol ekeuining ómiri de, enbekke jaramdy, júmys isteytin qyzmet alushylarymyzdyng ómiri de ózgelerge birshama ýlgi bolyp jatyr, býgindesolargha qarap, jaqsy jaghyna ózgerip, talpynyp jatqandar bar.
– «Óz betinshi ómir sýru ýii» qansha oryngha arnalghan, qazir onda qansha adam túryp jatyr?
– 20 oryngha arnalghan, 17 adam túryp jatyr. Biz 15-ke qysqartqymyz keledi. Eger memleket aqsha bólgende qysqartpas edik. Ol jaqtaghy adamdardyng da jaghdayy jaqsy bolar edi.
– Qyzmet alushylar ishki jansyrlaryn aqtara ma? Ózderining arman-tilekterimen bólise me? Olar neni armandaydy, neni qalaydy?
– Astanagha «Asyl jýrek» festivaline barghan saparymyzda Aqkól degen jerde ornalasqan, bizdiki siyaqty bir internatqa bardyq, onda 600-ge juyq adam túrady. Olar da basqa adamdarmen sóilese alady, quana alady, dos bola alady. Keterde janadan tapqan dostaryn qimay, «mýmkin bizdi osynda auystyrarsyzdar, biz osynda qalsaq bola ma?» degendi aitqanda, kәdimgidey tolqydym. Sol festivali ayasynda estafetany bizge berdi. Ol jaqtaghy túrghyndar endi bizge qonaqqa keledi. Bizdikiler taghatsyzdana kýtip jýr. «Jyly-jyly sóilesen, jylan ininen shyghady» deydi ghoy. Olargha psihikalyq aurumen auyrady dep qaraugha mýldem bolmaydy. Qanday qarym-qatynas jasasan, dәl sonday jauap alasyn. Olardyng әrbiri óz betinshe ómir sýrudi armandaydy, otbasyn qúrudy armandaydy. 233 adamdy túrghyn ýy kezegine tirkep qoydyq. Eger, memleket dәl qazir ýy berse, olar óz aldyna ómir sýre alady. Biraq, bizding mamandardyng kómegimen әriyne. Sebebi, baryp, qadaghalap túru kerek.
–1964 jyldan beri 700 dey adam túrady dediniz. Búl san ózgerip túra ma? Adamdar azayyp qalghan kezder boldy ma? Nemese, kerisinshe, kóbeyip ketken jyldar bolghan shyghar? Qújattarmen tanyssyz ghoy, statistikasyn biletin shygharsyz?
– Árkez 700 emes. Bir kezderi 530 adam boldy. Uaqyt óte kele 680 adamgha deyin sany kóbeydi. Qazirgi jospar boyynsha 705 adamgha oryn bar. Óitkeni, negizinen Almaty qalasynda, statistika boyynsha,psihikalyq densaulyqqa baghyttalghan ortalyqtar óte kóp. Qazirgi kezde 10700 adam dispanserlik esepte túr. Áleumettik josparlardy basqaratyn jobanyng mәlimeti boyynsha, taghy 100 adam kezekte túr. Qazir jana bir ortalyqtyng ashyluy josparda túr.
Medisinalyq qyzmetkerleri osy jerding qyzmet alushylarynyng densaulyghyn qadaghalaydy, kýtim jasaydy. Aldyn-ala vaksinalar egedi.
№17-shi emhana qyzmetkerlerimen birigip, aldyn-ala tekseruge aparady. Auyryp qalsa, býkil organdaryn teksertemiz. Nәtiyjesin alyp, dәrigerlerge qaratamyz. Dәrigerlerding bergen dәrilerin dәrihanadan alyp,em-domdaryn jasaymyz. Medisinalyq kómekten búryn, olardytanerteng túrghyzu, juyndyru, pampersterin auystyru, jarasyn tanu (perevyazkajasau), tamaqtandyru t.b. júmystardyng bәrin medisinalyq qyzmetkerler atqarady. Tamaq ishken kezderinde de medbiykeler qadaghalaydy. Tamaqtaryn dúrys ishe almaytyn jandargha tamaghyn berip, uaqytynda tósegine jatqyzyp, uaqytynda seruenge shygharady, seruenge shyqqanda medbiykeler qastarynda jýredi, auyryp qalsa, sol jerde kómekterin kórsetedi. Qozghala almaytyndar da, arbada otyratyndar da bar. Olargha erekshe kýtim jasalynady. Olardyng asty oiylmau ýshin kýnde maylaryn (mazi, krem) jaghady, kýnde juyndyrady, sugha týsiredi, shash-tyrnaqtaryn alady. Shyndyghynda, medisina mamandary em alushylargha óz balalaryna qaraghanday qaraydy. Solardyng kónilin aulaydy, kónilderin kóterudi oilaydy. Esikten kirgen kezde әrqaysysynyng jaghdayyn, týnde qalay úiyqtaghandaryn, ýstine kiyimderin dúrys kiydi me, beti-qoldaryn dúrys judy ma... bәrin-bәrin qadaghalaydy.
– Ángimenizge rahmet!
Súhbattasqan - Elienora Ámir
Abai.kz