Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 8293 0 pikir 15 Tamyz, 2011 saghat 05:07

Saghat JÝSIP. TJMK-GKChP býligine 20 jyl.

1991 jylghy Tamyz býligi kezinde kommunister kimdi qoldady?

Biyl 1991 jyly 19-21 tamyzdaghy TJMK-GKChP býligi degen atpen tarihta qalghan oqighagha tura 20 jyl tolady. Búl oqighany Resey siyaqty kóptegen kenestik odaqtas respublikalardyng júrtshylyghy men resmy biyligi eske alyp, sol bir taghdyrly kezeng uaqytynda oryn alghan osy oqighadan keyin tarih dóngelegining Kenes odaghy degen imperiyanyng qalay tez qúlauyn jaqyndatqanyn taghy bir ret kóz aldyna elesteteri anyq. Búl kýndi eske almau mýmkin emes, sebebi barlyq odaqtas respublikalardyng tәuelsizdigine jol ashqan osy Tamyz býligi. Tek qana Qazaqstan siyaqty bir-eki respublikalar ghana búl oqighany eske almasy anyq. Onyng sebebin aitpay-aq qoyayyq.

Osy orayda biyl tughanyna 60 jyl tolatyn kórnekti qogham qayratkeri, demokrat-jurnalist, «Azat» qozghalysynyng kóshbasshylarynyng biri bolghan Batyrhan Dәrimbetting osydan 10 jyl búryn «Azattyq» radiosy  arqyly berilgen búryn jaryq kórmegen maqalasyn úsynamyn.

Odaqtas respublikalardyng tәuelsizdigine jol ashqan 1991 jylghy Tamyz býligine

10 jyl

1991 jylghy Tamyz býligi kezinde kommunister kimdi qoldady?

Biyl 1991 jyly 19-21 tamyzdaghy TJMK-GKChP býligi degen atpen tarihta qalghan oqighagha tura 20 jyl tolady. Búl oqighany Resey siyaqty kóptegen kenestik odaqtas respublikalardyng júrtshylyghy men resmy biyligi eske alyp, sol bir taghdyrly kezeng uaqytynda oryn alghan osy oqighadan keyin tarih dóngelegining Kenes odaghy degen imperiyanyng qalay tez qúlauyn jaqyndatqanyn taghy bir ret kóz aldyna elesteteri anyq. Búl kýndi eske almau mýmkin emes, sebebi barlyq odaqtas respublikalardyng tәuelsizdigine jol ashqan osy Tamyz býligi. Tek qana Qazaqstan siyaqty bir-eki respublikalar ghana búl oqighany eske almasy anyq. Onyng sebebin aitpay-aq qoyayyq.

Osy orayda biyl tughanyna 60 jyl tolatyn kórnekti qogham qayratkeri, demokrat-jurnalist, «Azat» qozghalysynyng kóshbasshylarynyng biri bolghan Batyrhan Dәrimbetting osydan 10 jyl búryn «Azattyq» radiosy  arqyly berilgen búryn jaryq kórmegen maqalasyn úsynamyn.

Odaqtas respublikalardyng tәuelsizdigine jol ashqan 1991 jylghy Tamyz býligine

10 jyl

Osydan tura 10 jyl búryn, 1991 jyldyng 19 tamyzy kýni eski  Sovet Odaghynyng astanasy Mәskeu qalasynda tótenshe jaghday jónindegi komiytet degen qúrylyp, eldegi ýkimetti kýshpen biylep alugha әrekettengen bolatyn. Tariyhqa  Tamyz býligi dep engen búl oqigha әlem júrtshylyghyn eleng etkizdi. Óitkeni Sovet Odaghy siyaqty alyp memlekettegi kez kelgen ózgeris adamzat balasynyng qauymyna әser etetini sózsiz edi. Onyng ýstine jariyalylyq pen demokratiya úrany ayasynda birte-birte ii júmsaryp, adamdyq kelbetine kele bastaghan Sovet Odaghynyng basqa bir baghytqa búryp ketiru qaupi de túrghan-dy. Eger TJMK jengende basqa odaqtas respublikalar siyaqty Qazaqstannyng da tәuelsizdik aluy neghaybyl edi. Sondyqtan tәuelsizdik jolynda kýresip jatqan azamattar búl oqighagha qauippen qarady. 19 tamyzda sol kezdegi Qazaq KSR  Prezdenti N.Nazarbaev  TJMK-n qoldaghanday bop sóz sóiledi. Qazaqstan telearnasy sol kýni-aq  TJMK-ng qaulylaryn taratyp jatty. 20 tamyzda «Sosialistik Qazaqstan», «Kazahstanskaya pravda», «Leninshil jas» gazetteri  olardyng zansyz qaulylaryn basyp shyghardy. Ontýstik Qazaqstan oblysynyng 1 hatshysy Sergey Tereshenko  M.Gorbachevtyng portretin dalagha laqtyrdy. Almaty qalasynyng basshylary Núrqadilov pen V.Hrapunov TJMK-ni qoldap sóz sóiledi. Qysqasy, Qazaqstan basshylyghy Yanaev bastaghan býlikshilerdi qoldaugha týgel dayyn boldy.

Dәl osy kezde «Azat» qozghalysynyng mýsheleri Almatydaghy  Ortalyq  basshylyghy týgelimen qarsy boldyq.(taspagha jazylghan sóz). Jasaral Quanyshәlin ol kezde «Azat» qozghalysy  mýshesi bolatyn. Onymen birge ashtyq jariyalaghan dәriger Oral Sәulebay da qatardaghy «Azat» mýshelerinen edi. «Azat» basshylyghy 19 tamyz kýni jinalyp, arnauly mәlimdeme qabyldady jәne teng tóragha Mihail Esenәliyevke N.Nazarbaevpen jolyghyp sóilesuin, qajet bolsa «Azat» mýshelerinen jasaq qúryp Qazaqstan ýkimetin býlikshilerden qorghaugha dayyn ekendigin Nazarbaevqa bildiru tapsyryldy. Sol kýni N.Nazarbaevpen kezdesken Mihail Esenaliyev osynyng bәrin aityp N.Nazarbaevqa býlikshilerge qoldau kórsetuge bolmaytynyn eskertken edi. Sodan keyin ghana N.Nazarbaev kelesi kýni basqasha mәlimdeme jasady. Al 21 tamyz kýni ol TJMK-ni týgeldey aiyptap shyqty. N. Nazarbaevtyng búnday solqyldaq pozisiya ústauyna sebep bolghan nәrse  -  ol kezde Qazaqstan Mәskeudegi jaghdaygha tikeley baylauly bolatyn. Mәskeu qalay búrylsa, Qazaqstan da solay búrylatyny anyq edi. Sol sebepten de N. Nazarbaev M.Gorbachev úsynghan Odaqtyq shartty qoldap keldi. Búl jóninde Qazaqstangha songhy sapary kezinde M. Gorbachev aityp bergen bolatyn. Odaqtyq Shartqa qol qoigha N.Nazarbaev ekeumiz ghana dayyn boldyq dedi M. Gorbachev. Onyng búnysy ras. Sovet Odaghynyng óz-ózinen tarap ketkenine  N.Nazarbaev  qarsy bolatyn. «Bizge kýshti Ortalyq qajet», «Sovet Odaghynsyz Qazaqstan ómir sýre almaydy» degen úrandar onyng auzynan týspeytin. Osynday N.Nazarbaevtyng pikiri  TJMK-den song ghana ózgerdi.

Osydan 10 jyl búryn bolghan búl oqighalar kýni keshegidey kóz aldymyzda. Jer jýzin ýreylendire kelgen TJMK - GKChP aqyr ayaghynda eshtene bitire almay, biri atylyp, biri qamalyp, qalghany týrmege týsip, Sovet Odaghynyng irgesin onan әri shayqatyp tyndy. Tútqynda bolghan Gorbachevtyng biyligi de әlsirep qaldy. Áuelde antarylyp qalghan  Elisin dereu kýshine qayta mindi. Onyng býlik kezinde ne isterin bilmey sasyp qalghany jóninde sol kezdegi Elisinning senimdi serigi, RSFSR Jogharghy kenesining tóraghasy Ruslan Hasbulatovtyng aituyna qaraghanda, tamyzdyng 20-n 21-e qaraghan týni Boris Elisin AQSh elshiligine baryp qonbaqshy bolghan, óitpese sol týnde RSFSR basshylyghy týgel tútqyndalady eken degen ósek tarapty. Alayda qaruly kýshter men qarapayym halyq qoldamaghan TJMK basshylary eshtene istey almay ózderi qolgha týsti. Sóitip búl oqigha  odaqtas  respublikalardyng tәuelsizdik aluyna jol ashty. 19.08.2001

Mine, kórip otyrsyzdar, Tamyz býligine degen resmy biylikting teris kózqarasynyng bir úshynyng qayda jatqanyn. Osydan baryp onyng biylghy atalyp jatqan tәuelsizdigimizding 20 jyldyghyna degen qanshalyqty aqjýrektiligine degen baghany ózderiniz beresizder.

TJMK býligine Qazaqstanda qarsy bolghan birden bir sayasiy-qoghamdyq kýsh  -  Azamattyq «Azat» qozghalysy bolghany belgili. Ony B.Dәrimbet te aityp otyr. Osy oqighagha qatysty mende bir qújat jeke arhiyvimde saqtauly. Ol  -  1991 jyly 20-21 tamyz kýnderi Qyzylorda qalasynyng ortalyq alanynda oblystyq «Azat» qozghalysynyng taratqan qazaqsha, oryssha ýnparaqtary. «Azattyn» búl aksiyasy jayly Qyzylorda oblystyq «Puti Lenina» gazeti 23 tamyz kýngi sanynda jazdy. Ýnparaqta  bylay dep jazylghan bolatyn:

 

«Azat» azamattyq qozghalysynyng oblystyq bólimshesi, elimiz ýshin osy bir taghdyrly kezende azamattardy zandy saylanghan halyq ókimeti instituttaryn qoldap, Qazaqstan Preziydenti N. Nazarbaevtyng tóniregine toptasugha, respublikamyzdyng Konstitusiyasy men memlekettik egemendigi turaly Deklarasiyasyna adaldyq tanytugha shaqyrady.

Elimizding keybir aimaqtarynda jana ortalyq ýkimetke azamattyq baghynbaushylyq bastalyp ketti. Biz olardy qoldaymyz, sebebi zandy týrde saylanghan KSRO preziydenti óz qyzmetin oryndaugha qaytyp kelui tiyis. Qandayda bir bolmasyn Konstitusiyagha qarsy qimyldar demokratiyanyng irgesin shayqaltugha, adamnyng jeke húqyna núqsan keltiruge, boljaugha bolmaytyn jaghdaylargha әkelip soqtyruy mýmkin. Dәl qazirgi sәtte, diktatura men reaksiyanyng shabuyl qateri, demokratiyalyq prosesterding túqyrtylyp, últtyq sana-sezimning jana balausa japyraqtary túnshyqtyrylu qaupi bastaldy. Sondyqtan da biz shúghyl týrde KSRO halyq deputattarynyng kezekten tys sezin, Qazaqstan parlamentining tótenshe sessiyasyn shaqyryp, 19 tamyzda bolghan oqighagha әdil bagha beruin talap etemiz.

Diktaturagha  -  jol joq!   Zandy saylanghan ýkimetti qoldaymyz!

Qyzylorda oblystyq «Azat» qozghalysy, 20 tamyz 1991 j.

 

Sol kezdegi balausa demokratiyanyng bastaushylarynyng biri bolghan «Azat» qozghalysy, sol kezdegi Nazarbaev basqarghan kompartiyalyq biylikke ymyrasyz qarsylyqta bola otyryp, el basyna qater tóngen kezde Qazaqstan preziydentin qoldaghan birden bir sayasy kýsh boldy. Qazaqstan júrtshylyghyn eldi, zandy, qorghaugha, onyng zandy basshysy Nazarbaevty qoldaugha,  Preziydentting qasyna toptasugha shaqyrdy.

Sol kezdegi preziydent bastaghan el kommunisterining Tamyz oqighasy jayly býgingi kýni auyz toltyryp aitar әngimesi bar ma? Joq. Olardyng әrqashan búl oqigha jayly ýndemey qalatyny da sodan bolar. Olar Tamyz býligi kezinde qayda boldy, kimdi qoldady, barrikadanyng qay jaghynda boldy? Búl súraqqa jauapty tarihtyng ózi berer.

1991 jylghy Tamyz býligi sol kezdegi kompartiya men onyng basshylyghynyng qara tanbasy, ketpes daghy. Olar ýshin Tamyz býlikshileri jeniske jetkeni dúrys edi, biraq olay bolmady. Endi olar  jan pidalyq enbekpen, termen, qanmen kelgen Tәuelsizdik jayly әngimeni kóp aitady...

 

Saghat  JÝSIP

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550