Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Bizdin sheneunik 3425 11 pikir 4 Qarasha, 2019 saghat 15:57

Kraus týsirgen «Er Tóstik» pen Kurtunova mýsindegen «Mәnshýk»

Semeydin «Jenis» sayabaghynda Sovet odaghynyn batyry Mәnshýk Mәmetovagha arnalghan eskertkish qoyylypty. Ókinishtisi, aghashtan oyyp jasalghan mýsin óte úsqynsyz shyghyp, jergilikti túrghyndardyn narazylyghyn tudyrghan. Qazaqtyn batyr qyzynyn qorash beynesine әlemjeli qoldanushylary da qarsylyq tanytyp jatyr. 

Búl mәsele tónireginde naqty aqparatty arnapress.kz aqparattyq portaly jariyalady. Portaldyn jazuynsha, jergilikti túrghyndar búl mýsin Mәnshýk Mәmetovagha mýlde úqsamaydy dep esepteydi eken.

«Jana jylgha balabaqshalardyn birine aparyp qoyugha bolady. Mystan kempirdin ornyna. Biraq sayabaqta qalay bolsa solay jasalghan “óner tuyndysyna” oryn bolmauy kerek».

«Bizde talantty suretshiler sonday kóp…. solar qayda?….suretshiler kenesi qayda, eskizderi qayda … búl jobalardy kim bekitedi? Tómen dengeyde jasalghan, rasymen de balabaqshagha arnalghan…».

Búl jergilikti túrghyndardyn sózi.

Portal tilshileri tipti «shedevr» tuyndynyn avtorlaryn da tauyp, súhbat alghan eken. Mýsinshiler Yuliya Kurtunova jәne Ivan degen erli-zaypty azamattar kórinedi. Atalghan súhbattaghy sózderine qarasaq, búlar Semey ónirinin adamdary emes sekildi. Tipti shetelden shaqyrylghan «sheberler» boluy da mýmkin.

«Búl sizderdin keremet әkimderiniz Ermak Bidahmetúlynyn bastamasy. Ol bizdi osy qalagha aghashtan osynday skuliptura jasauymyz ýshin shaqyrdy. Múnday júmys tozaqpen ten. Áriyne, biz múnda kelip, qayrymdylyqpen aynalysyp jatqan joqpyz. Bizdin tórt balamyz bar. Solardy asyrap baghuymyz kerek. Men sizge aytayyn, júmysymyz qymbat emes», - depti Yuliya Kurtunova.

Semeydin әkimi «joqtan tapqan» mýsinshiler ózderinin Mәnshýk Mәmetovany salghanyna senimdi. Olar tipti narazylyq tanytushylardy "qolynan týk kelmeytinder" dep sanaytyn kórinedi. «Bizdin júmysymyzgha teris pikirler jazghan adamdar eshtene istemey, bos jýrgender», - depti Kurtunova súhbatynda.

Atalghan jobagha tapsyrys berip, osy mýsinshilerdi attay qalap aldyrghan Semey qalasy әkimdigi búl jobagha júmsalghan naqty aqshany atay almaydy eken. Esesine ózderine týsinikti Resey elinin tilinde sala qúlash týsinikteme beripti. Búl turaly әkimdik ózderinin Instagram jelisinde jazdy.

Ákimdiktin baspasózi taratqan aqparatqa sýyensek, qaladaghy bayyrghy aghashtar quray bastaghan. Arnayy sheshim boyynsha osy aghashtardy kesuge tura kelgen. Kóp aghashty beker otamas ýshin aghash mýsininin mamandaryn shaqyryp, mýsin jasatudy qolgha alghan. Osy joba ayasynda biz aytyp otyrghan Batyr qyz - Mәnshýktin de mýsini jasalghan eken.

Áriyne, tәp-tәuir joba. Aghashty qúr keskenshe, kerekke jaratqan jón-aq. Alayda «әdemi bastalghan әn edi, púshyq kelip qor qoldy» degendey, júbay mýsinshiler jaqsy jobany jýndey týtip otyr. Biraq búghan qala әkimdiginin ózderi kinәli. Qala kórkine kórik qosam dese, qolynan is keletin óz mýsinshilerimizdi úsynys etpey me?! Aty-jóni belgisiz ózge sheberlerdi shaqyramay-aq...

Ákimdiktin baspasóz qyzmeti búl shaghyn sәulet nysandaryn qarjylandyru byudjettik emes qorlardyn esebinen jýzege asyrylatyndyghyn aytyp otyr. Sonymen qatar, dau tudyrghan mýsin ózge jerge kóshirligen kórinedi.

(Aytpaqshy Semey qalasy әkimdiginin әleumettik jelidegi resmiy paraqshalarynda memlekettik tilde aqparat mýlde az. Qazaqstannyn emes, Reseydin memlekettik tiline kóbirek mәn beredi eken. Búl taqyrypty aldaghy uaqytta bólek jazarmyz).

Osynday dau tudyryp, qoghamnyn talqysyna qalmas ýshin әkimdik qyzmetkerleri әu basta dúrys qadam jasauy kerek edi. Aghashtan týyin týyetin jergilikti sheberlerdi shaqyryp, halyqqa jaqyn eskertkish ornatsa kim qoy dedi?!

Búnday shalaghay sharualar bizdin sheneunikterde shash-etekten. Sauatsyz júmys isteydi, syn estigen son týzegen bolady. Eki júmys, eki shyghyn! Mýmkin olargha osy da tiyimdi shyghar. Qayta-qayta bólingen qarjy qaltagha jaqsy. «Altyn shyqqan jerdi belden qazugha» qazaq shendileri sheber-aq...

Múnday masqaralyqtyn birin ótken jyly jazghan edik. Almaty qalasy әkimdiginin Tilderdi damytu, múraghattar jәne qújattama basqarmasy «Azia animation» degen kompaniyagha tapsyrys berip, «Er Tóstik» ertegisinin jelisimen mulitfilim týsiripti. Bir qyzyghy ol kezde de otbasylyq sheberler qazaq ertegisin qalaghanynsha júlmalaghan edi.

Igori Kraus, Artur Kraus degen aghayyndy jigitter týsirgen mulitfilimdegi keyipkerler «týri qúbyjyq, adam etin jeydi, qazaqsha dúrys sóyley almaydy». Sóytip, Almaty qalasy әkimdiginin Tilderdi damytu basqarmasy qazaq mentaliytetinen mýlde habary joq aghayyndy Kraustardyn qazaq ertegilerin kýstanalauyna jol bergen bolatyn. Búl mulitfilim keyin ashyq qordan joyylghanymen, «Azia animation» kompaniyasynyn qorjynynda búnday dýniyeler әli tolyp túr. Atyshuly «Aldar kóse» animasiyalyq filimin de osy aghayyndylar týsirgen.

Sóz sonynda aytarymyz, aydaladaghy bireuler qashanghy qazaq mәdeniyetin masqaralay beredi. Au, shendiler, halyq múrasyn qashanghy «ústaghannyn qolynda, tistegennin auzynda» jibere beresinder?! Kez-kelgen júmysty qolgha alarda jeti ret ólshep, bir ret kesu kerek qoy. Bolary bolyp, boyauy singen son tyrashtanyp qayta dúrystamay. En manyzdysy, osynday mәselelerde jogharygha beretin esep-qisaptyn «múzday» boluyn ghana emes, júmystyn nәtiyjesin basty nazarda ústaghan jón...

Quanysh Qappas

Abai.kz

11 pikir