Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5359 9 pikir 6 Qarasha, 2019 saghat 11:51

Qazirgi qazaq ótken shaqpen ómir sýredi

1492 jyly "Amerika ashyldy" degen habar kelgende, talay evropalyqtar kóshuge bel baylady. Kóshkenderding deni kedeyler, baspanasy joqtar, qashyp jýrgen qylmyskerler jәne basqa da sebeptermen tәuekelge bet búrghandar.

Avstraliya ashylghanda da Angliyanyng kileng kedey-kepshikteri, erkekshora-qyztekeleri, nashaqorlar men qylmyskerleri ketkeni turaly bizding Angliyadaghy múghalimimiz aityp bergen edi.

Osy otyryqshy evropalyqtardyng "Úly kóshterine" qarap otyrsam, jankeshtilik pen qaysarlyghyn bayqaugha bolady. Myndaghan kilometr qashyqtyqta jatqan, belgisiz aimaqqa, "múhitta batyp ketemin-au" degen qorqynyshyn basyp, jolgha shyqty. Taghy qaytalap aitayyn, búl otyryqshy evropalyqtardyng osydan 500 jyl ghana búrynghy keypi.

Al ózimizge kelsek, biz 500 emes, 5000 jyl kóship jýrdik. Qanymyzgha kóshu, meken-jay auystyru, kóktemde jaylaugha, qysta qystaqqa baru degen funksiya sinu kerek edi. Alayda, býgingi qazaq "men kóshpendining úrpaghymyn!" dep keudesin úra ala ma?

Býgingi qazaq kóshpendi emes. Tipti kóshpendi ata-babasynyng júrnaghy men iyisi de qalmaghan. Kórshi qaladan qalagha kóshe almay qalghan. Bóten eldi bylay qoyayyq, óz memleketining ishinde kóshe almaydy. Stereotipterge batqan, atasynyng ziratyna jabysqan, ótken shaqpen ómir sýretin qazaq. Jylaghyng keledi.

Samat Núrtazanyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364